2-18-13164/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-13164

Tsiviilasi

V Li avaldus T L vastu alaealise lapse A Li suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse

lapse elu- ja viibimiskoha määramise ning tervise ja

haridusküsimuste osas avaldajale üleandmiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(isa)

V

L

(isikukood

xxxx), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post

irinavas@vestp.ee)

Puudutatud isik 1 (laps) A L (isikukood

xxxx),

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post info@aktseptus.ee)

Puudutatud isik 2 (ema) T L (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Urmas

Arumäe

(e-post

urmas.arumae@abbyroo.eu)

Kohaliku omavalitsuse asutus

Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu

(e-post lasnamae@tallinnlv.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata V Li avaldus T L vastu alaealise lapse A Li suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha

määramise ning tervise ja haridusküsimuste osas avaldajale üleandmiseks.

2. Jätta puudutatud isikule 1 riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda

ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. V L esitas Harju Maakohtule avalduse T L vastu alaealise lapse A Li suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise ning

tervise ja haridusküsimuste osas avaldajale üleandmiseks.

Avaldusest nähtuvalt on vanematel oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Pärast vanemate

kooselu lõppemist jäi laps elama emaga. Avaldajale ei ole pikema aja vältel olnud teada

lapse viibimiskoht. Kohaliku omavalitsuse asutus koostas 2015.a avaldaja pöördumisel

lapsega suhtlemiseks suhtluskorra, millest lapse ema pidas kinni septembrini 2015. Seejärel

T L avaldaja kõnedele ja sõnumitele ei vastanud. Harju Maakohus kinnitas 19.09.2017

vanemate vahel kompromissi avaldaja ja lapse vahelise suhtluskorra määramiseks.

Kohtumenetluse ajal on T L avaldanud, et laps elab pool aastat xxxx Vene Föderatsioonis

ja pool aastast Eestis. Pärast kompromissi sõlmimist ei ole avaldaja last näinud. Avaldaja

taotleb vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja selle lapse viibimiskoha,

elukoha määramiseks, tervise ja hariduse küsimuste osas avaldajale üleandmiseks.

2. Tallinna Linnavalitsuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu 19.09.2018 arvamusest

nähtuvalt on lapse püsiv elukoht xxxx. Seetõttu ei ole võimalik välja selgitada lapse

arvamust, kontrollida lapse elamistingimusi, samuti teha päringuid arstidele ja haiglasse,

kus laps ravi saab ega esitada seisukohta avalduse põhjendatuse osas.

3. T L 02.10.2018 seisukohast nähtuvalt on lapsel tõsiseid ja pikaajalisi probleeme tervisega

alates 2011.a kuni käesoleva ajani. Lapse ema hoiab lapse tervist kontrolli all. Xxxx on

tagatud kõik võimalused kvaliteetse ravi saamiseks. Lapsel on olemas vajalikud

elamistingimused, ta õpib edukalt riiklikus koolis xxxx. Pole takistusi, kui isa sõidab last

vaatama xxxx.

4. Alaealisele A Lile riigi õigusabi korras määratud esindaja Marika Jaanson on 08.10.2018

kohtule esitatud vastuses seisukohal, et lapse püsiv elukoht on Xxxx. Asjas on teada, et

ema koos lapsega elab ema uue abikaasa korteris Xxxx. Seetõttu ei saa Harju Maakohus

käesolevas asjas sisulist lahendit teha. Kui avaldaja ei ole lapse elama asumiseks välisriiki

oma nõusolekut andnud, võib tegemist olla lapserööviga. Öeldut on selgitatud ka

avaldajale.

5. Kohus määras menetlusosalistele 15.10.2018 kirjaga tähtaja kohtualluvuse osas seisukoha

ja soovi korral menetluskulude nimekirja esitamiseks.

6. Kohaliku omavalitsuse asutus on seisukohal, et TsMS § 116 lg-st 1 ja § 110 lg 1 p 1 kohaselt

võib Eesti kohus lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti

Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis. Seega võib käesoleva asja lahendada

Harju Maakohus, kuid arvestades, et laps elab emaga Vene Föderatsioonis, siis tuleb

arvamust küsida ka lapse elukohajärgselt vastavalt asutuselt.

7. T L on 19.10.2018 antud arvamuses seisukohal, et laps on kõige tihedamalt seotud zxxxx.

Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahel 1993.a sõlmitud õigusabi lepingu artikli 37 lg

1 järgi pädev hooldusorgan võib hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele

organitele, kui hooldusaluseelu- või asukoht asub selles riigis. Kohtul on õigus käesolev

kohtuasi anda üle Xxxx asuvale kohtule. T L leiab, et õiglane on avaldajalt välja mõista

menetluskulud summas 1 944,31 eurot.

8. Avaldaja on 24.10.2018 vastuses arvamusel, et käesolevat asja võib lahendada Harju

Maakohus. A L on Eesti Vabariigi kodanik ja lapse elukoht on rahvastikuregistri andmetel

Eestis. Avaldaja hinnangul on T L esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud 6 tunni

ulatuses. Juhul, kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata, palub avaldaja jätta menetluskulud

T L kanda. Vajadus kohtusse pöördumiseks tulenes T L käitumisest. V L on kandnud

menetluskulusid kokku summas 510 eurot. Avaldaja peab puudutatud isiku 2

menetluskulusid põhjendatuks osaliselt, s.o 6 tunni ulatuses.

9. Alaealisele A Lile määratud esindaja 01.11.2018 antud arvamusest nähtuvalt on lapse

huvides, et lapse elus osaleksid mõlemad vanemad. Avaldajal puudub informatsioon lapse

elukorralduse osas. Selline olukord ei ole lapse huvides ja eeldab kiiret lahendamist. Vene

Föderatsiooni lastekaitseorganite kaasamine käesolevasse menetlusse on ajamahukas ja

eeldab rahvusvahelist koostööd. Kohus võiks lähtuda sellest, kas Harju Maakohtul on

võimalik mõistliku aja jooksul vaidlusalune avaldus lahendada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaoludega ja menetlusosaliste

seisukohtadega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Eesti kohus ei ole pädev

asja lahendama.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatut. TsMS § 75 lg

1 alusel kontrollib kohus, kas esitatud hagi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70

lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja

kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 75 lg 1 ei välista

kohtualluvuse kontrollimist ka pärast asja menetlusse võtmist ning kohtu pädevuse

puudumine TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia

alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 10).

12. Asja arutamise käigus on selgunud, et alaealine laps, kelle huvidest lähtuvalt käesolevat

vaidlust lahendatakse, elab koos emaga Xxxx, käib sealses haridusasutuses ja saab

vajalikku ravi. Kohus leiab esitatu pinnalt, et A L on tugevamalt seotud

Vene Föderatsiooniga, kus on tema alaline viibimiskoht. Arvestades vaidluse eset

määratakse antud juhul kohtualluvus kindlaks alaealise lapse elukoha järgi. Kohaldamisele

kuulub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-,

perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping).

13. Õigusabilepingu artikli 30 punkti 1 kohaselt vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle

lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Artikli 30 punkt

2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse

nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kuivõrd

A L on Eesti kodanik, määratakse vanema ja lapse vahelised õigussuhted Eesti

seadusandlusega.

14. TsMS § 116 järgi kohaldatakse muudes hagita perekonnaasjades vastavalt TsMS §-s 110

sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 110 lg 3 järgi

eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Analoogselt

eelöelduga lahendatakse Eesti kohtus last puudutav vaidlus lapse elukohajärgses kohtus.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et eestkosteasjade kohtualluvuse sätete laiendamine muude

hagita perekonnaasjadele on õigustatav asjaoluga, et selliste perekonnaasjade puhul on

menetluses tavaliselt üks konkreetne kaitset vajav isik (antud juhul laps), kelle huvidest

lähtudes kohtualluvuse kontrollimise normid on kehtestatud. Lapse huvides on, et tema

suhtes käiv hooldusõiguslik vaidlus lahendatakse üldjuhul tema elukohajärgses kohtus,

kuna sellesse kohtusse ilmumine on tema jaoks kõige lihtsam. Lisaks on tema elukoha

järgne kohus kõige paremas positsioonis kogumaks ning hindamaks sellise alaealise isiku

ja eluolu kohta käivaid tõendeid (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud

väljaanne, lk 569, komm. 3.2. c)).

15. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt, on alaealine laps Eesti kodanik ja tema

registreeritud aadress on Eestis. Samas elab laps faktiliselt Vene Föderatsioonis Xxxx,

kus ta saab ravi, on käinud koolieelses lasteasutuses ja jätkab õppimist sealses

üldhariduskoolis. Seega on lapse harilik viibimiskoht Vene Föderatsiooni territooriumil.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja arutama ja avaldajal tuleb

avaldus esitada Vene Föderatsiooni kohtusse puudutatud isikute elukoha järgi.

17. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama. Kohus leiab, et V Li avaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata.

18. Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse

korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste

vahel.

20. Avaldaja on palunud menetluskulud summas 510 eurot jätta puudutatud isiku 2 kanda, kuna

kohtusse pöördumine on tingitud lapse ema käitumisest. Puudutatud isik 2 leiab, et

menetluskulud summas 1 944,31 eurot tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikul 2 on

tekkinud märkimisväärsed kulud seoses avalduse menetlemisega. Avaldaja koos

lepingulise esindajaga pidi ette nägema, et käesoleva asja kohtualluvus ei pruugi vastata

avaldaja soovile.

21. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avaldus on esitatud alaealise

lapse huvides, kelle kanda menetluskulude jätmine ei ole põhjendatud. Arvestades

käesoleva asja tehiolusid on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine poolte

endi kanda. Alaealisele määratud esindaja kulud tuleb jätta riigi kanda. Kuivõrd kohus jätab

avaldaja ja puudutatud isiku 2 menetluskulud kulusid kandnud menetlusosalise kanda,

puudub vajadus menetluskulude suuruse ja põhjendatuse sisuliselt hindamiseks.

22. Avaldaja eest on 03.09.2018 tasutud riigilõiv 10 eurot, mille kohus tagastab TsMS § 150

lg 1 p 3 alusel vastava avalduse esitamisel pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa kohtunik