2-18-7567/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2018. a Tartu

Tsiviilasja number

2-18-7567

Tsiviilasi

MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi hagi Ljudmila

Sekajeva

vastu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks ja dokumendi väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ljudmila Sekajeva määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Ljudmila Sekajeva (isikukood XXX)

Vastustaja:

MTÜ

Tartu

Vaba

Waldorfkooli

Selts

(registrikood 80078364), esindajad vandeadvokaat Piret Blankin

ja vandeadvokaat Alo Noormets

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018 määrus

muutmata.

2. Jätta Ljudmila Sekajeva määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Selts

taotlus Ljudmila Sekajevale trahvi määramiseks.

4. Jätta rahuldamata MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Selts

taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Ljudmila

Sekajeva kanda.

6. Mõista

Ljudmila

Sekajevalt

MTÜ

Tartu

Vaba

Waldorfkooli Seltsi kasuks välja menetluskulude katteks 300

eurot.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav osas, milles jäeti rahuldamata

taotlused

trahvi

määramiseks

ja

menetluse

kinniseks

kuulutamiseks.

Muus osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. MTÜ Tartu Vaba Waldorfkooli Selts (hageja) esitas Ljudmila Sekajeva (kostja) vastu hagi

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

3. Hageja loobus hagist seoses kompromissi sõlmimisega lepitusmenetluses ning palus menetlus

lõpetada.

4. Kostja kinnitas, et on hagist loobumise avalduse kätte saanud. Samuti kinnitas kostja, et tal ei

ole enam hagejale mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahelisest

töölepingulisest suhtest ning ta on nõus kohtumenetluse lõpetamisega.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus lõpetas oma 18. oktoobri 2018. a määrusega menetluse. Menetluskulud jättis kohus

poolte endi kanda.

Kohus märkis, et on kostjat teavitanud hagist loobumisest ja andnud tähtaja vastamiseks. Kostja

nõustus hagist loobumise avaldusega ja ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

Kohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub

mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 483,20 eurot.

Kohtumäärusest nähtub, nagu kostja ei oleks soovinud menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

Tegelikult nõustus kostja üksnes hageja hagist loobumisega. Kostjal ei ole juriidilist haridust ning

raha puudumise tõttu tuli esindajast loobuda. Seetõttu ei teadnud kostja, et oleks tulnud vastuses

taotleda hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

Kohtule saadetud kirjas kostja üksnes kirjeldas töövaidluskomisjoni lepituskokkuleppe sätteid, kus

oli tõepoolest punkt, milles pooled kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda.

Samas kohtule saadetud kirjas kinnitas kostja üksnes, et tal puuduvad töölepingulisest suhtest

tulenevad nõuded hageja vastu. Sellega soovis kostja üksnes kinnitada, et ei nõua hagejalt enam

saamata jäänud töötasu.

Kostja arvas, et töövaidluskomisjonis kokkulepitu hõlmas üksnes töövaidlusasja nr 4-1/822/18.

Käesolevas tsiviilasjas pooled TsMS § 430 mõttes kokkulepet sõlminud ei ole. Hageja eksitas

kostjat selgitades talle, et lepituskokkulepe lõpetas töövaidluskomisjoni menetluse ning kohtuasja

lõpetamiseks sellest ei piisanud.

TsMS § 150 lg 5 kohaselt hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema

menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Hageja taotleb määruskaebemenetluse kinniseks kuulutamist osas, mis puudutab hageja ja kostja

vahel 9. oktoobril 2018 sõlmitud lepituskokkulepet. Hageja taotleb kostjale kohtu määratud

summas rahatrahvi määramist. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja vaidlustas kostjapoolse töölepingu ülesütlemise kohtus, käesolevas tsiviilasjas. Samal ajal

esitas kostja töövaidluskomisjoni avalduse hageja vastu erinevate hüvitiste saamiseks (töövaidluse

asi nr 4-1/822/18). Töövaidlusasjas sõlmiti lepituskokkulepe, mis hõlmas ka käesoleva

kohtumenetluse menetluskulude nõuete vastastikust loobumist.

Pärast lepituskokkuleppe sõlmimist võttis hageja kostjaga ühendust, et sõlmida kokkulepe ka

käesoleva tsiviilasja lõpetamiseks. Kostja sellega ei nõustunud. Kostja teatas, et koos lepitajaga

olid nad leidnud, et kohtuasja lõpetamiseks piisab lepituskokkuleppest ja tööandjapoolsest

avaldusest kohtule. Samuti leidis kostja, et hagi ese on ära langenud ja ta on nõus kohtule avaldama

nõusolekut menetluse lõpetamiseks.

Kostja hagejale enam ei vastanud, vaid saatis selle peale kirja kohtule, milles teatas, et pooled on

sõlminud Tööinspektsiooni lepitusmenetluses nr 4-1/1897/18 lepituskokkuleppe, milles

muuhulgas kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda. Samuti kinnitas kostja, et

hageja on omapoolsed kokkuleppest tulenevad kohustused kostja ees täitnud - tasunud

kokkulepitud summa ja teinud kokkulepitud muudatused Maksu- ja Tolliameti tööregistris. Kostja

kinnitas kohtule rõhutatult: „Mul ei ole enam hagejale mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid,

mis tulenevad poolte vahelisest töölepingulisest suhtest.“. Ühelegi muule nõudele ta ei vihjanud,

vaid hakkas süüdistama hagejat, kes nõudvat täiendava kompromissi sõlmimist ning kostja ja

väidetavalt ka töövaidluskomisjoni lepitaja arvates esitab ebaseaduslikke nõudeid.

Kohus, saades veel kinnituse kostjalt, et tal puuduvad mistahes töölepingulisest suhtest tulenevad

nõuded, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Pooled avaldasid lepituskokkuleppe punktis 2.7 soovi lõpetada poolte vaheline kohtuvaidlus nr 2-

18-7567 ja märkisid punktis 2.8, et nii kohtumenetluses kui kohtuvälises kantud kulud menetluses

jäävad nende endi kanda. Pooled pidasid silmas just kohtumenetluse ja kohtuväliseid kulusid

käesolevas tsiviilasjas. Pooltel ei ole olnud mitte ühtki muud õigussuhet peale tööõigusliku suhte

ja mitte ühtegi teist kohtuvaidlust peale tsiviilasjas nr 2-18-7567, milles tööandja vaidlustas töötaja

poolse töölepingu ülesütlemise avalduse. See tsiviilasi on tekkinud poolte tööõiguslikust suhtest

ning on samuti käsitletav „tööõigussuhtest tuleneva nõudena“.

Kostja on käitunud pahauskselt ning teda tuleb trahvida. Kostja eksitab kohut teadlikult, kui viitab

määruskaebuses lepituskokkuleppe punktile, mille kohaselt pooled kinnitasid, et „nende kantud

kulud jäävad nende endi kanda“. Hageja tsiteerib seda punkti valesti, jättes pahatahtlikult ära selle,

et pooled käsitlesid punktis 2.7 käesoleva kohtuvaidluse lõpetamist ja punktis 2.8. kohtumenetluse

ja kohtuvälise menetluse kulusid. Kostja on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja

võimalikult väikeste kuludega menetlemist.

Lepituskokkuleppe kohaselt on lepituskokkulepe poolte jaoks konfidentsiaalne ega kuulu

avaldamisele kolmandatele osapooltele, kellel ei ole kokkuleppega puutumust. Samas ei saa kohut

pidada kolmandaks osapooleks, kellele ei või lepituskokkulepet esitada. Tagamaks

lepitusmenetluse konfidentsiaalsus palub hageja kohtul kuulutada määruskaebuse menetlus

kinniseks TsMS § 38 lg 1 p 3 või lg 2 alusel lepitusmenetluse andmete konfidentsiaalsuse

tagamiseks (lepitusseaduse § 4 lg 8).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

9. Kostja heidab maakohtule ette, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja märgib,

et ta ei teadnud, et peab märkima vastuses hageja loobumisele, et soovib hagejalt menetluskulude

väljamõistmist.

TsMS § 429 lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses

märkima

Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Kostja

on ise kohtule 15.10.2018 kirjas teatanud, et pooled lõpetasid kohtuvaidluse tsiviilasjas nr 2-18-

7567 ning kinnitasid, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda.

Ka 18.10.2018 teatas kostja, et on hagist loobumise avalduse kätte saanud. Lisaks kinnitas kostja,

et tal ei ole hagejale mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid, mis tulenevad poolte vahelisest

töölepingulisest suhtest ning ta on nõus kohtumenetluse lõpetamisega.

Olukorras, kus kostja ei ole esitanud vastuhagi, saabki eelduslikult lähtuda sellest, et kostjal võivad

hageja vastu olla peamiselt üksnes menetluskuludega seotud nõuded. Seega ei saa kohtule ette

heita, et kostjale on eraldi jäetud selgitamata tema õigus menetluskulude väljamõistmist nõuda,

kuivõrd kostja ise on kinnitanud nõuete puudumist.

Kostja selgituste kohaselt soovis ta üksnes rõhutada, et ta ei nõua hagejalt enam saamata jäänud

töötasu ja muid hüvitisi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tsiviilasjas nr 2-18-7567 ei

ole kostja hageja vastu hüvitise nõudeid esitanud, mistõttu maakohus ei pidanudki eeldama või

teadma, et kostja peab 18.10.2018 kirjas silmas töövaidluskomisjonis vaidluse esemeks olevaid

nõudeid.

Kostja soovi menetluskulude väljanõudmist hagejalt mitte nõuda kinnitavad ka poolte

Tööinspektsioonis sõlmitud lepituskokkuleppe punktid 2.7 ja 2.8. Kostja ei ole ka väitnud, et ta ei

soovinud lepituskokkulepet sellistel tingimustel sõlmida.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

10. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks määrata kostjale trahvi. Määruskaebuse

esitamise õigus on menetlusosalise menetluslik õigus ning selle õiguse kasutamist ei saa pidada

taunimis- või suisa trahvimisväärseks. Ringkonnakohus möönab, et kostja väiteid võib kohati

pidada vastuolulisteks, kuid see ei anna alust trahvi määramiseks. Seega jätab ringkonnakohus

rahuldamata hageja taotluse kostjale trahvi määramiseks.

11. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka hageja taotluse määruskaebemenetluse kinniseks

kuulutamiseks.

TsMS § 38 sätestab menetluse kinniseks kuulutamise alused. Hageja hinnangul tuleks menetlus

kinniseks kuulutada TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel või lg 2 alusel.

TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetluse või osa menetluses kuulutada kinniseks omal

algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või

muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.

TsMS § 38 lg 2 kohaselt võib kohus kuulutada menetluse või menetluse osa omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta

oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt

suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada.

Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb vajadus kuulutada määruskaebemenetlus kinniseks

ülaltoodud sätete alusel. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid toimiku materjalide põhjal ei

tuvastanud. Üksnes asjaolu, et hageja on esitanud vastuses määruskaebusele lisana

lepituskokkuleppe, ei anna alust kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Lepituskokkuleppe sisu

ei erine tavapärasest kompromissist ega sisalda eraelulisi asjaolusid.

12. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise

tõttu määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskulude nimekirja järgi hageja menetluskulud 1080 eurot esindaja kulud, s.o

vastuse koostamine määruskaebusele (5 tundi) ja kliendiga nõupidamine (1 tund). Hageja esindaja

lepingulise esindaja tunnihind on 150 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu 6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik

(TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1). Kostja vaidlustas maakohtu määrust üksnes osaliselt, s.o

menetluskulude jaotuse osas. Kostja määruskaebus ei olnud mahukas ega sisaldanud keerulisi

õiguslikke väiteid, millele vastamine nõudnud pikki ja põhjalikke analüüse. Samuti sisaldab hageja

vastus määruskaebusele üleliigset (sh loobutud hagiavalduses toodud väidete kordusi) ning

põhjendamatuid taotlusi (trahvi määramise ja menetluse kinniseks kuulutamise taotlused).

Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et põhjendatud esindaja ajakulu määruskaebusele

vastamiseks on 2 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulude katteks välja

mõista 300 eurot (2 × 150).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp