2-18-9495/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2018.a., Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-9495

Tsiviilasi

Meelis Jürimäe kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

11.06.2018. a otsusele täiteasjas nr 084/2018/1489

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Meelis Jürimäe (isikukood XXX,

elukoht XXX; e-post XXX);

Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

(büroo

asukoht

Jakobi

23,

51006

Tartu;

e-post

info@tartutaitur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Meelis Jürimäe kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.06.2018

otsusele täiteasjas nr 084/2018/1489.

2. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Meelis Jürimäe kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse kirjalikult

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA AVALDAJA TAOTLUS

1. Meelis Jürimäe esitas Tartu Maakohtule 18.06.2018 kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei

aktile Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava pensioni arestimiseks (I kd tl 1-6).

Kaebuse kohaselt on täiteasjas nr 084/2018/1489 kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses TF

Bank AB avaldus avaldajalt 2152,40 euro sissenõudmiseks. 10.05.2018 otsusega arestis

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

Sotsiaalkindlustusametis

20%

avaldaja

igakuisest

töövõimetuspensionist, kokku 43,20 eurot. 20.05.2018 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri

arestimise aktile. Kohtutäitur jättis 11.06.2018 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja saab hetkel töövõimetuspensioni 216,16 eurot ja muud sissetulekut ei oma. Pension

on avaldajale määratud seoses vähenenud töövõimega alates 2015. aastast. Seoses nn

tööhõivereformiga

on

alates

2016

aastast

(ümber)nimetatud

pensioni

liik

töövõimetuspensioniks. TMS § 131 lg 1 p 61 ja § 2 kohaselt saab nimetatud sissetuleku liigile

sissenõude pöörata ainult sissenõudja avalduse alusel. Sellist avaldust sissenõudja teinud ei

ole. Kohtutäitur ei ole ka kindlaks teinud, millise sissetuleku liigiga tegemist on, vaid on

lähtunud riiklikus registrist olevast märkusest „riiklik pension“.

Avaldaja osutab, et kuni 10.06.2018 kehtinud TMS § 132 lg-st 12 tulenevalt saab arestida

toimetulekupiiri ületava sissetuleku osa. Toimetulekupiir on 10.05.2018 kehtinud seadusega

määratud 140 eurot, sest avaldaja on küll abielus, kuid elavad eri leibkondadena, avaldajal ei

ole ülalpeetavaid. 10.05.2018 kehtiva seaduse kohaselt oli õigus arestida 20% summalt 76,16

eurot ehk 15,23 eurot.

09.05.2018 vastu võetud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadusega muudeti ka TMS §-i 132. Avaldaja on seisukohal, et

kohtutäitur pidi olema muudatusega kursis, samuti sellega, et eelnõu edastati samal päeval

presidendile, mis tähendab, et eelnõu jõustub suure tõenäosusega juuni alguses. Riiklikku

pensioni makstakse ette, mistõttu 05.06.2018 laekuvast pensionist osa arestimisel arestitakse

see pension juba ette. Seaduse muutudes vahepeal on osa pensioni arest ebaseaduslik.

10.05.2018 arestimise aktiga eksis kohtutäitur nii kehtiva seaduse vastu kui rikkus avaldaja

õiguslikke ootusi peatselt jõustuva seadusemuudatusega.

11.06.2018 jõustunud TMS § 132 lg 12 järgi tuleb arvestada ka mullust elatusmiinimumi

207,23 eurot. Muudatuse jõustumisest alates on kohtutäituril õigus arestida avaldaja

pensionist 20%, millest on eelnevalt lahutatud Statistikaameti poolt iga-aastaselt avaldatav

eelmise aasta elatusmiinimum (hetkel 207,23 eurot). Käesoleval hetkel teeb see 216,16 eurot

(pension) – 207,23 (elatusmiinimum) = 8,93 eurot x 20% eelnevast = 1,79 eurot kuus.

Avaldaja saab tavapäraselt pensioni 5 jooksva kuu päeval, seadusemuudatus jõustus

11.6.2018, seega on kohtutäitur oma haldusaktiga ebaõiglaselt kinni pidanud märkimisväärse

osa tervelt 24 juunikuu päeva pensionist.

Avaldaja märgib, et 11.06.2018 kohtutäituri otsuse põhjenduste järgi on kaebuse esitaja OÜ

Callot

ja

OÜ

ELKEVent

juhatuse

liige,

mõlemad

osaühingud

kuuluvad

mittetulundusühingule Idaautode Selts, mille üheks asutajaks ja ainsaks juhatuse liikmeks on

kaebaja, milles tulenevalt kohtutäitur leiab, et kaebuse esitaja tegeleb aktiivselt äriga ning

puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et kaebuse esitaja juhib äriühinguid tasuta mh selle

eest raha, rahaliselt hinnatavaid soodustusi või hüve saamata. Eeltoodust tulenevalt on

kohtutäitur seisukohal, et kaebuse esitaja sissetuleku (pensioni) 20% ulatuses arestimine on

õigustatud. Avaldaja selgitab, et on eelnimetatud juriidiliste isikute juhatuse liige, kuid

aktiivselt ettevõtlusega ei tegele neist juriidilistest isikutest ükski. Idaautode Selts on

mittetulundusühing, mis tegeleb informatsiooni kogumisega kuni 1992 aastani Eestis

toodetud autode kohta. See on mittetasustatav vabaajategevus ja tuleneb avaldaja huvist Eesti

autoajaloo vastu. OÜ Callot lõpetas oma majandustegevuse jaanuaris 2018, kaebaja asus

juhatusse alates 28.01.2018, OÜ Callot pole kunagi teinud väljamakseid kaebajale.

ELKEVent OÜ on majandustegevuse lõpetanud, viimati maksti töötajatele palka märtsis

2018. OÜ ELKEVent kuulub Idaautode Seltsile alates 31.05.2018, kaebaja kuulub juhatusse

alates 11.06.2018.

Avaldaja taotleb kohtult: 1) tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 10.05.2018 otsus kaebaja

pensioni arestimiseks Sotsiaalkindlustusametis; 2) kohustada kohtutäiturit tegema samas

asjas uus otsus, millega arestida edaspidi kaebaja pensionist 20%, millest on eelnevalt

lahutatud statistikaameti poolt iga-aastaselt avaldatav eelmise aasta elatusmiinimum (hetkel

207,23 eurot), s.o arestimisele kuulub 216,16 (pension) – 207,23 (elatusmiinimum) = 8,93 x

20% = 1,79 eurot kuus; 3) kohustada hüvitama kohtutäiturit kaebajale tekitatud kahju

summas 43,2 eurot või kui kohus leiab, et kahju on tekitatud muus summas, siis jätta summa

kohtu otsustada; 4) kohustada kohtutäiturit kandma hüvitatud kahju avaldaja poolse

annetusena SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond arveldusarvele.

Avaldaja lisas kaebusele 10.05.2018 sissetuleku arestimise akti ärakirja võlgnikule (I kd tl 8-

9), 20.05.2018 kaebuse sissetuleku arestimise aktile (I kd tl 10-11), kohtutäituri 11.06.2018

otsuse (I kd tl 12-14).

2. 20.06.2018 määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.h selge nõude märkimiseks.

3. 29.06.2018 täiendatud avalduses (I kd tl 18-20) taotleb Meelis Jürimäe täiteasjas nr

084/2018/1489 kohtutäitur Oksana Kutšmei 11.06.2018 otsuse kaebusele ja 10.05.2018

arestimise otsuse tühistamist. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada

kohtutäituri 11.06.2018 otsuse ja 10.05.2018 arestimise otsuse täitmine

Avaldaja jääb selle juurde, et tulenevalt 10.06.2018 jõustunud TMS § 132 lg 12 on

kohtutäituril elatusmiinimumi arvestades õigus arestida avaldaja pensionist 1,79 eurot.

Avaldaja märgib täiendavalt võimalike sisstulekute kohta äriühingute juhatuse liikmena, et

tal ei ole õigus saada dividende ning ta ei saa töötasu, et sest osade ettevõtete kontod on

arestitud ja osadel kontot ei olegi. Kohtutäitur saab reaalselt arestida väljamakseid, mis on

reaalselt olemas ja mille pealt on maksud tasutud või tasutakse. „Osaniku õiguste

teostamine“ ei oma rahaliselt hinnatavat väärtust.

4. 21.07.2018 vastuses (I kd tl 44-46) palub avaldaja kohtul kontrollida Vladimir Kutšmeil

esindusõiguse olemasolu. Kohtutäituri vastuses esitatu osas leiab avaldaja, et kui kohtutäitur

leiab, et avaldaja saab ettevõtete juhatuses oleku eest tasu, peab ta selliseid väiteid ka

tõendama. OÜ ELKEVent juhatuse liikme kanne tehti alles 11.06.2018.

Avaldaja on seisukohal, et kui seadus muutus 10.06.2018, siis pidi kohtutäitur 11.06.2018

tehtud otsuses möönma, et seadus on vahepeal muutunud ja tegema uue otsuse, mis järgib

hetkel kehtivat seadust. TMS § 134 lg-le 1 viitamine ei ole asjakohane, seaduse muutumine

ja tingimuste muutumine on erinevad asjad. Seaduse muutumisel peab täitur iseseisvalt

tegema ümberarvestused ja tegema uue arestimisakti.

KOHTUTÄITURI SEISUKOHT

5. Kohtutäitur leiab 25.07.2018 vastuses (I kd tl 36-40), et kaebus on täies ulatuses

põhjendamatu. Kohtutäitur käitus avaldaja sissetuleku (pensioni) arestimisel kooskõlas

arestimise akti tegemise ajal, s.o 10.05.2018 kehtinud õigusega. Avaldaja pensioni 20%

ulatuses arestimine on kooskõlas TMS § 131 lg 1 p-st 10 ja RPKS § 47 lg-st 3 tuleneva

sissetuleku arestimise piiranguga. Avaldajal puudub vara mille arvel oleks võimalik

sissenõudja nõue rahuldada. Avaldaja sissetuleku (pensioni) arestimise järgselt jäi avaldajale

pension arestist vabaks 172,93 (=0,8 x 216,16) euro ulatuses, mis on suurem kui 2018. aastal

kehtestatud toimetulekupiir, s.o 140 eurot. Arestimise määra valikul lähtus kohtutäitur

sellest, et eelduslikult tegeleb avaldaja aktiivselt ka äriga. Äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt on avaldaja OÜ Callot ja OÜ ELKEVent juhatuse liige. Kohtutäitur leiab, et

kaebuse esitaja teostab MTÜ Idaautode Selts kaudu ka mõlema äriühingu osaniku õigusi.

Kohtutäituri hinnangul kasutab avaldaja MTÜ Idaautide Selts enda vara varjamiseks.

Kaebuse esitaja väited äriühingute mittetegutsemise, maksuvõla olemasolu ja kontode

arestimise kohta toetavad kontutäituri veendumust selles, et avaldaja saab äriühingute

juhtimisest tulu. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata või eeldada, et avaldaja täidab

probleemidesse sattunud äriühingute juhatuse liikme kohustusi selle eest tasu saamata.

Üldteada olevat probleemidesse sattunud firmast on võimalik tasu eest vabaneda. Tegemist

on tasulise teenusega, mille hind sõltub äriühingu probleemide iseloomust.

Kohtutäitur märgib 10.06.2018 TMS § 132 lg 12 muudatusele ja TMS § 134 lg 1 sätestatule

viidates, et käesoleva ajani ei ole avaldaja sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks

kohtutäituri poole pöördunud.

6. Kohtutäitur leiab 04.09.2018 seisukohas (I kd tl 50-53), et Meelis Jürimäe taotlus esindaja

esindusõiguse kontrollimiseks on põhjendamatu. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1

kohaselt on kohtutäituri büroo töötajad kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad. KTS § 23 lg

3 teise lause järgi on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõik

ametitoimingui, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg-

st 1 ei tulene, et täitemenetluse osalise kaebuse osas vastuse koostamine ja selle kohtule

esitamine on toiming, mida kohtutäitur on kohustatud tegema isiklikult. KTS § 23 lg 3 ja

KTS § 7 lg 1 koostoimest tulenevalt on kohtutäituri abi pädev sh esitama kohtutäituri nimel

kohtule vastuse täitemenetluse osalise esitatud kaebuse osas. Vladimir Kutšmei on alates

01.03.2013 kohtutäituri abi, kes töötab Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos.

Avaldaja 21.08.2018 vastuses esitatud muude väidete ja nende põhjenduste osas jääb

kohtutäitur 27.07.2018 vastuses toodud seisukohtade juurde. Käesolevas asjas lahendamisele

olevaks küsimuseks on see, kas kohtutäituri tegevus 10.05.2018 Sotsiaalkindlustusametile

edastatud sissetuleku arestimise aktiga Meelis Jürimäe sissetuleku (pensioni) 20 % ulatuses

arestimisel on olnud õiguspärane või mitte. TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole

lubatud avaldaja katsed väljuda kaebuse piiridest ehk s.h tugineda pärast 10.05.2018

toimunud muudatusele lubatud arestimise ulatuse reguleerivas õiguses.

KOHTU SEISUKOHT

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva

jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on

teinud 11.06.2018 otsuse, millega kohtutäitur lahendas Meelis Jürimäe kaebuse ning jättis

selle rahuldamata. Avaldaja esitas Tartu Maakohtule kaebuse 19.06.2018. Seega on kaebus

esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.

Meelis Jürimäe on vaidlustanud kohtutäituri 11.06.2018 otsuse, millega jäeti rahuldamata

avaldaja kaebus kohtutäituri 10.05.2018 sissetuleku arestimise aktile. Avaldaja taotluse

põhjal hõlmab kaebus ka algset arestimisakti.

8. Esiteks kohus selgitab, et nõustub kohtutäituri abi esindusõiguse kohta antud selgitustega

ning asjakohaste viidetega KTS §-le 7 ja § 23 lg-le 3. Kohtutäituri abil on eeltoodust

tulenevalt pädevus lahendada kohtutäiturile esitatud kaebusi ja TsMS § 218 lg 2 kohaselt

osaleda kohtumenetluses kohtutäituri esindajana.

9. Avaldaja kaebuse põhjal on vaidlus selles, kas Meelis Jürimäele määratud pensionile

sissenõude pööramisel olid täidetud seadusest tulenevad eeldused, s.h milline õigus kuulub

kohaldamisele, ning kas kohtutäitur on õigesti määranud sissetulekust arestimisele kuuluva

osa.

10. Meelis Jürimäe asus kaebuses seisukohale, et avaldaja sissetulekule sissenõude pööramisel

tuleb lähtuda täitemenetluse seadustikus töövõimetoetuse kohta käivast regulatsioonist, s.o

TMS § 131 lg 1 p 61 ja lg 2.

TMS § 131 lg 1 loetleb sissetulekud, millele kas ei saa üldse või saab üksnes piiratud

ulatuses sissenõude pöörata. TMS § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata

töövõimetoetusele. TMS § 131 lg 2 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule

varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui

arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS § 131 lg 1

punkides 6-8, s.h töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel.

Avaldaja leiab, et kuivõrd puudub sissenõudja sellekohane avaldus, ei ole TMS § 131 lg 2

eeldused täidetud.

Kohus selgitab seoses töövõimetoetuse ja töövõimetuspensioniga järgmist. 01.01.2016 ning

osaliselt 01.07.2016 ja 01.01.2017 jõustunud töövõimetoetuse seadusega täiendati riikliku

pensionikindlustuse seadust (RPKS) rakendussätetega. Varem määratud töövõimetus- ja

rahvapensione käsitletakse RPKS §-s 6114. Eelnõu SE 678 seletuskirja järgi on nimetatud

paragrahvi eesmärk kehtestada üleminekusätted olukorraks, kus alates 01.01.2016 ei ole

enam RPKS-i 1.-12. peatükis reguleeritud töövõimetuspension ega töövõimetuse alusel

rahvapension. Kuid kuna nimetatud pensione makstakse edasi neile, kellele need on juba

määratud kuni määratud ajani või teatud juhtudel kuni vanaduspensionieani, siis on vajalik

neile pensionidele säilitada varem kehtinud regulatsiooni kohaldamine (nt et tegemist on

riikliku pensioniga RPKS-i tähenduses, kuidas neid pensione finantseeritakse jne). RPKS §

6114 lg 1 kohaselt loetakse riiklikuks pensioniks riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste

seaduste tähenduses ka töövõimetuspensioni.

Eeltoodust tulenevalt kuulub Meelis Jürimäele määratud töövõimetuspensioni osas

kohaldamisele riikliku pensioni kohta käiv regulatsioon, s.h täitemenetluse seadustikust

tulenev.

11. TMS § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses

sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib RPKS § 47 lg 1 p 1, mille

järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele

kuuluva lahendi alusel. RPKS § 47 lg 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel

täitmisele kuuluvate lahendite alusel tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist,

kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Alates

01.04.2018 on Sotsiaalkindlustusameti arvutatud rahvapensioni määraks 189,31 eurot.

12. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud

palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 10.05.2018

arestimise akti tegemise ajal kehtinud TMS § 132 lg 12 nägi ette, et olukorras, kui sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule

rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ületa töötasu alammäära.

Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.

2018 riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 3 alusel

kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir on 140 eurot kuus.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Meelis Jürimäe on üksi elav isik (avaldaja selgitusel

elavad abikaasaga eraldi leibkondadena) ja et tal ei ole ülalpeetavaid. Samuti ei ole pooled

välja toonud, et avaldaja muule varale sissenõude pööramine on viinud või võiks viia nõude

täielikule rahuldamisele. Seega on täidetud TMS § 132 lg 12 sätestatud eeldused Meelis

Jürimäe pensioni kuni 20% ulatuses arestimiseks.

Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et kohtutäituril oleks olnud õigus arestida kuni 20%

sissetulekust, millest on eelnevalt maha arvatud sissetulek toimetulekumääras, s.o Meelis

Jürimäe puhul 20% (216,16 – 140) 76,16 eurost. Selline arvutusviis ei tulene seaduse

sõnastusest ja ei ole kooskõlas täitemenetluspraktikaga, samuti ei toeta sellist lähenemist ka

09.01.2018 jõustunud TMS § 132 lg 12 aluseks olnud kohtutäituri seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 280SE seletuskirjas (seletuskiri

teise lugemise juurde) esitatu. Seega kui võlgniku sissetulek jääb vahemikku 140-500 eurot,

siis on sellest võimalik nõude katteks arestida kuni 20%, kuid võlgnikule peab kätte jääma

140 eurot.

Kohus märgib, et siinkohal ei ole võimalik kohaldada analoogiat alates 10.06.2018 jõustunud

TMS § 132 lg 12 redaktsiooniga, kuivõrd siin näeb seadus enne arestitava sissetuleku osa

arvutamist sõnaselgelt ette sissetulekust elatusmiinimumi mahaarvamise.

Kuna kohtutäitur arestis Meelis Jürimäe pensionist 20% summas 43,23 eurot ja avaldajale

jääb ühes kuus kätte 172,93 eurot, seega enam kui 50% rahvapensioni määrast, samuti ka

toimetulekupiirist suuremas summas, on arestimine õiguspärane.

13. Kohus märgib, et avaldaja ei ole kaebustes 10.05.2018 arestimisaktile ega kohtutäituri

11.06.2018 otsusele vaidlustanud arestimise määra, s.o 20%, kuigi ta vaidleb vastu sellele, et

on äriühingute juhatuse liikmena saanud mingeid täiendavaid sissetulekuid.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

järgnevalt, kas olid täidetud eeldused võlgniku sissetulekust 20% arestimiseks.

Tartu Ringkonnakohus asus 24.08.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-2536 seisukohale, et

TMS § 132 lg 12 ei sätesta täiturile diskretsioonikohustust ja sellega seonduvat

põhjendamiskohustust, säte kehtestab vaid maksimumpiiri, mida võib arestida. Asjaolu, kas

täitur arestib 20% või alla selle, sõltub sellest, kui suur on sissenõue, milline on sissenõudja

avaldus ja kas sissenõude korral jääb võlgnikule toimetulekupiiri suurune sissetulek alles.

Täiteasjas nr 084/2018/1489 täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 28.08.2017 määruse

tsiviilasjas nr 2-17-7879 (kohtuinfosüsteemi põhjal on õige tsiviilasja nr 2-17-107858)

kohaselt on sissenõutava nõude suuruseks 1700 eurot. Koos TF Bank AB nõudele

lisanduvate täitekuludega ületab see oluliselt arestimisele määratud summa suurust.

Pensionile sissenõude pööramisel ei näe seadus ette sissenõudja sellekohast eraldi avaldust.

Seega on kohtu hinnangul täidetud TMS § 132 lg 12 eeldused avaldaja pensionist 20%

arestimiseks sõltumata Meelis Jürimäel võimalike lisasissetulekute olemasolust seoses

ülalnimetatud äriühingute juhtimisega (või kohtutäituri viidatud probleemse äriühingu

likvideerimise teenuse osutamisega).

14. Avaldaja on samuti leidnud, et 10.05.2018 arestimise aktiga rikkus kohtutäitur mh ka

avaldaja õiguslikke ootusi seoses peatselt jõustuva seadusemuudatusega. Kohus ei nõustu

avaldaja sellise seisukohaga. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 2 kohaselt saavad

täitmiseks olla kohustuslikud üksnes avaldatud seadused. Seaduste avaldamiseks õiguslikus

mõttes loetakse nende ametlikku avaldamist Riigi Teatajas. Advokatuuriseaduse, kohtute

seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti TMS §

132 lg-t 12, avaldati 31.05.2018 Riigi Teataja I osas (muudatus jõustus 10.06.2018). Seega ei

saanud Meelis Jürimäel olla õiguspärast ootust veel avaldamata ja jõustumata

seadusemuudatuse rakendamiseks kohtutäituri poolt. Kohus märgib siinkohal, et PS §-st 10

tulenev õiguskindluse põhimõtte üheks avaldusvormiks oleva õiguspärase (või õigustatud)

ootuse põhimõtte sisuks on siiski kindlus juba kehtestatud normide püsimajäämise suhtes,

mitte ootused veel mittekehtivate normide osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt

ja arvestades kaebuse lahendamise piire, ei pidanud kohtutäitur 10.05.2018 arestimisaktile

esitatud kaebuse lahendamisel 11.06.2018 otsusega arvestama 10.06.2018 jõustunud TMS §

132 lg-t 12 muudatusega. Samas nõustub kohus avaldajaga selles, et täitemenetluse

seadustiku muudatus ei ole TMS § 134 tähenduses selliseks sissetuleku arvestamise aluseks

olevaks asjaoluks, mida arvestatakse üksnes võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.

Samuti osutab kohus, et Meelis Jürimäe pööras sellele asjaolule kohtutäituri tähelepanu juba

20.05.2018 kaebuses arestimisaktile, taodeldes uue arestimise akti tegemist, mis arvestaks

lähiajal jõustuva muudatusega (I kd tl 11).

15. Avaldaja väitis, et arvestades pensionide ettemaksmist (makstakse jooksva kuu 5-ndaks

kuupäevaks), on kohtutäitur 10.05.2018 arestimisakti alusel arestinud ettemaksmisele

kuuluva pensioni juba ette ning seaduse muutudes on osa pensioni arest ebaseaduslik. Kohus

on seisukohal, et arvestades kaebuse lahendamise piire, oli 10.05.2018 arestimisakti alusel

05.06.2018 laekuvast pensionist 20% kinnipidamine õiguspärane ning kohtutäitur lahendas

avaldaja kaebuse 11.06.2018 otsusega õigesti. Siittulenevalt on ka põhjendamatu avaldaja

etteheide, et kohtutäitur oleks pidanud kaebuse lahendamisel arvestama eelmisel päeval, s.o

10.06.2018 jõustunud seadusemuudatusega.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg-te 1, 8 ja 10 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 175 lg

31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri kantud õigusabikulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik