2-17-5193/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik P. Mõistlik

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05. detsembril 2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-17-5193 Tsiviilasi H. P. hagi E. P. vastu ühisvara jagamiseks ja E. P. vastuhagi H. P. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind hagi hind: 3500.00 eurot, vastuhagi hind: 3500.00 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): H. P. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: K. N. (e-post: xxx) Kostja (vastuhagis hageja): E. P. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: M. S. (e-post: xxx) Menetluse viis Resolutsioon kirjalik menetlus 1. Jätta tähelepanuta E. P. 22.11.2018 kohtukõnes esitatud uued seisukohad ja asjaolud ning esitatud tõendid. 2. Rahuldada osaliselt H. P. hagi E. P. vastu ühisvara jagamiseks. 3. Rahuldada osaliselt E. P. vastuhagi H. P. vastu ühisvara jagamiseks. 4. Jagada H. P. ja E. P. ühisvara järgmiselt: 4.1. jätta OÜ X (registrikood: xxx) osa E. P. ainuomandisse; 4.2. jätta kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse; 4.3. ühiskohustus poolte ja AS-i H (S AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; 4.4. ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; 4.5. ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügija järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; 4.6. jätta korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse. 5. Välja mõista H. P.lt hüvitis enamsaadud ühisvara eest 87 508.39 eurot E. P. kasuks.

2 6. Lugeda tuvastatuks E. P. kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, H. P.le ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande E. P. kohta kustutamiseks ja omanikuna H. P. sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb E. P.le välja maksta hüvitis. 7. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eelnevast menetluse käigust Harju Maakohtu menetluses on H. P. hagi E. P. vastu ühisvara jagamiseks ja E. P. vastuhagi H. P. vastu ühisvara jagamiseks.

06.11.2018 toimunud istungil ning 18.04.2018 toimunud istungil kinnitasid mõlemad pooled, et vaidlus puudub mh selles, et ühisvara hulka kuulub järelmaksukohustus L AS-i ees ning kohustus S AS-iga sõlmitud müügija järelmaksulepingust. Samuti kinnitasid pooled, et kostjal on kohustus hüvitada ühisomandi valdamiseks tehtud kulutuste eest sh 220 Energia eest. Pooled kinnitasid ka, et puudub vaidlus ühiskohustuse suuruse osas.

22.11.2018 esitaid pooled kirjalikult kohtukõne (teesid). Kostja asus kohtukõnes vaidlema ühiskohustuste üle L AS-i ja S AS-i ees ning 220 Energiale kulu hüvitamise osas. Samuti esitas kostja tõendeid.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt pooled abiellusid 03.03.1993, abielu lahutati 20.04.2016.

Ühisvara hulka kuulub : - OÜ X elu osa väärtusega 2500.00 eurot, mille hageja soovib jätta kostjale; - kinnistu asukohaga xxx, väärtusega 205 000.00 eurot, mille hageja soovib jätta endale; - laenukohustus S AS-i ees, kohustuse suurus 68 629.01 eurot, mille hageja soovib jätta enda kanda; - järelmaksukohustus L AS-i ees, kohustuse suurus 529.55 eurot, mille hageja soovib jätta enda kanda; - kohustus S AS-iga sõlmitud müügija järelmaksulepingust, kohustuse suurus 8929.86 eurot, mille hageja soovib jätta enda kanda.

Korteriomand asukohaga xxx, väärtusega 55 500.00 eurot kuulub hageja hinnangul hageja lahusvara hulka ning ta palub jätta selle hageja ainuomandisse. Tegemist on hageja lahusvaraga, kuna hageja nõbu P. P. omandas selle 18.02.1992 ning 1992. aasta juunis alustas P. P. korteri võõrandamisega hagejale nii, et algselt pidi hageja tasuma P.

3 P.ale 5000.00 Soome marka, kuid pärast rahareformi leppisid nad kokku, et hageja tasub korteri eest 10 000.00 Eesti krooni. Hageja tasus P. P.ale 6000.00 Eesti krooni suvel 1992 ning ülejäänud summa 1992. aasta lõpus. Korteri ümbervormistamine lõppes poolte abielu ajal 1993. aastal.

Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek poolte ühisomandis oleva kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikukande muutmiseks nii, et ainuomanikuna kantakse sisse hageja.

Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hüvitise poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest 2910.82 eurot sh T AS-i kulude eest 463.42 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Kostja vastuväited hagile Kostja ei tunnista osaliselt hagi. Ta ei nõustu sellega, et korteriomand asukohaga xxx kuulub hageja lahusvara hulka. Ta leiab, et tegemist on poolte ühisvaraga. Kuna see on soetatud abielu ajal, s.o 08.04.1993, ning erastatud 07.11.1995. Tunnistaja P. P.a ütlused ei ole usutavad eelkõige põhjusel, et hageja ning tunnistaja tegid enne rahareformi rahalisi arvestusi Eesti kroonides ajal, mil ei olnud raha vahetuskurss teada. Usutav ei ole ka tuhandetes Eestis kroonides sularaha olemasolu vahetult pärast rahareformi.

Samuti vaidleb kostja vastu hüvitise suurusele poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest T AS-i kulude osas summas 463.42 eurot. Kostja lahkus ühisvarasse kuuluvast kinnistust mais 2016 ning ta ei ole kasutatud internetti, telefoni ega vaadanud telerit. Lisaks sisaldub selles arves 09.03.2016 mobiiltelefoni Apple iPhone ost summas 849.00 eurot.

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue Vastuhagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt palub kostja poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, väärtusega 55 500.00 eurot, jätmist kostja ainuomandisse.

Samuti palub kostja kohustada hagejat andma nõusolek poolte ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanikukande muutmiseks nii, et ainuomanikuna kantakse sisse kostja.

Lisaks soovib kostja vastuhagis jagada ühisvarana: - kinnistut asukohaga xxx, väärtusega 205 000.00 eurot, mille kostja soovib jätta hagejale; - laenukohustust S AS-i ees, kohustuse suurus 68 629.01 eurot, mille kostja soovib jätta hageja kanda.

Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Hageja vastuväited vastuhagile Vastukostja vastuhagi ei tunnista ning jääb esitatud hagiavalduse seisukohtade juurde.

Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel jätab kohus tähelepanuta kostja 22.11.2018 kohtukõnes esitatud uued väited ühiskohustuste osas L AS-i ja S AS-i ees ning 220 Energiale kulu hüvitamise osas, kuna kohtukõnes ei ole lubatud esitada uusi seisukohti ega tuua välja uusi asjaolusid. Samuti ei ole lubatud esitada tõendeid.

II Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nad abiellusid 03.03.1993 ja nende abielu lahutati

4 20.04.2016 (II kd tl 50). Perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 alusel lõpeb varaühisuse varasuhe abielu lahutamisel.

Kuna kohus jagab vara 2018. aastal, siis jagamisele tuleb kohaldada kehtiva PKS § 37 lg-t 3 koos asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-ga 2. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

III Pooled ei vaidle ka järgmise üle: - OÜ X (registrikood: xxx, I kd tl 21) osa väärtusega 2500.00 eurot, mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena kostjale (II kd tl 50, III kd tl 121); - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 22), väärtusega 205 000.00 eurot (III kd tl 151-167), mis jääb ühisvara jagamisse tulemusena hagejale (II kd tl 50, III kd tl 121); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS-i H. (S. AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 24-31), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 68 629.01 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 33, I kd tl 37), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 529.55 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 – 121 pöördel); - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügija järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt (I kd tl 40-42), millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 8929.86 eurot ning laenumakseid on sellest ajast saadik tasunud hageja (vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 pöördel).

IV Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taotlusele lugeda korteriomand tema lahusvaraks.

PKS § 210 lg-s 2 sätestatuga tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest, mis omakorda võimaldab arvestada enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg-s 1 sätestatud vara lahusvaraks lugemise alused. Sama on sätestatud varasemalt kehtinud Eesti NSV abieluja perekonna koodeksi §-s 22.

Hageja leiab, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 14) on omandatud hageja lahusvara arvelt.

Hageja on esitanud nimetatu tõendamiseks lepingu nr 877A (I kd tl 17-18), millest nähtub, et 08.04.1993 on sõlmitud Tallinna Linnavalitsuse Väikeettevõtte „R“ ja hageja vahel leping ning hageja kohustus end koos perega nimetatud eluruumi asustama. Eluruumi vabastas hageja nõbu P. P., kellele kohustus hageja tasuma hüvitist 10 000.00 Eesti krooni. Vaidlus puudub selles, et leping on sõlmitud poolte abielu ajal. Samuti on hageja esitanud 07.11.1995 PõhjaTallinna Valitsuse ja hageja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu, millega hageja ostis vaidlusaluse korteri (I kd tl 19). Ka nimetatud tehing toimus abielu ajal.

Hageja väidab, et kuigi tehingud toimusid poolte abielu ajal, alustas ta korteri omandamisega nõolt P. P.alt juba 1992. aastal, s.o enne abielu sõlmimist. Hageja sõnul leppis ta P. P.aga kokku, et tasub 10 000.00 Eesti krooni korteri eest nii, et 6000.00 Eesti krooni suvel

5 1992 ning ülejäänud 1992. aasta lõpus. Kohus leiab, et tunnistaja P. P.a ütlused ei ole eluliselt usutavad (IV kd tl 4-5). Usutav ei ole, et 1992. aastal sõlmisid hageja ja tunnistaja suulise lepingu korteri tulevikus üleandmise kohta koos hüvitise tasumisega. Nimetatut toetavad tunnistaja väited, kus ta mäletab täpselt algset summat 5000.00 Soome marka ja hilisemat summat Eesti kroonides 12 000.00, kuid ta ei oska meenutada eri valuutade arvestuskäiku ega kokkuleppeid. Hageja ei ole ka tõendanud oma sääste või sissetuleku suurust 1992. aastal, mis võimaldanuks tunnistajale sellises määras hüvitist maksta. Üldteadaolevalt toimus rahareform 20.06-22.06.1992 ning rubla ja krooni vahetuskurss teatati vahetult enne reformi. Samuti on üldteada asjaolu, et isikule vahetati 1500.00 rubla 150.00 Eesti krooniks. Lisaks ei ühti tunnistaja ütlused hagis väidetuga tasu suuruse osas. Nii hagiavalduses kui lepingus (I kd tl 17-18) on märgitud hüvitise suuruseks 10 000.00 Eesti krooni. Tunnistaja sõnul oli selleks 12 000.00 Eesti krooni.

Eelnenust tulenevalt kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 14) omandamist hageja lahusvara arvelt. Seda ei tõenda ka 07.11.1995. a lepingu p-s 2 sätestatu, et korteri eest on tasutud ostuhinna rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, sest omandamine toimus abielu ajal ning hageja ei ole tõendanud, et selleks tarvitati ainult hageja tööaastaid.

V Pooled vaidlevad korteriomandi jagamise viisi üle.

Hageja palub hagis jätta korteriomandi enda ainuomandisse. Kostja palub vastuhagis jätta korteriomand enda ainuomandisse. Hageja on hagis kinnitanud valmisolekut tasuda kostjale hüvistist. Kostja vastuhagis palub hagejalt enamsaadu arvelt tasuda kostjale hüvitis. Hageja on tõendanud oma hüvitise maksmise võimet mh sellega, et hageja on siiani tasunud ühiskohustusi võlausaldajate ees ning hageja on nõus kohustuste tasumisega jätkama (vt nt vt nt II kd tl 50 pöördel, III kd tl 121 – 121 pöördel). Vaidlus puudub selles, et kumbki pooltest nimetatud korteris ei ela. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et korteris elasid varasemalt hageja sugulased ning hagejal on korteriga pikemaajalisem side.

Kõike eelnenut arvesse võttes on põhjendatud jätta korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) hageja ainuomandisse.

VI Järgnevalt kohus analüüsib hageja taotlust mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Kostja vaidlustab kuludest kogusummas 2910.82 eurot ainult T AS-i kulusid summas 463.42 eurot (vt nt III kd tl 121 – 121 pöördel, IV kd tl 1 pöördel). Kostja väitel lahkus ühisvarasse kuuluvast kinnistust mais 2016 ning ta ei ole kasutatud internetti, telefoni ega vaadanud telerit. Kohus nõustub kostjaga selles, et kinnistuga seotud sidekulud (telefon, internet, telekanalid) ei ole kulud, mida peaks kandma teine kaasomanik, kes asja ei kasuta. Sidekulud ei ole vältimatult vajalikud kinnistu säilimiseks või alalhoidmiseks. Lisaks sisaldab T AS-i arves 09.03.2016 mobiiltelefoni Apple iPhone ostu summas 849.00 eurot. Telefon on aga hageja isiklikus kasutuses.

Eelnenust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja taotluse mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2447.40 eurot (2910.82 – 463.42).

6 VII Seega tuleb jagada poolte ühisvara järgmisena: - OÜ X (registrikood: xxx) osa väärtusega 2500.00 eurot jätta kostja ainuomandisse; - kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 205 000.00 eurot jätta hageja ainuomandisse; - ühiskohustus poolte ja AS-i H (S AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt summas 68 629.01 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt summas 529.55 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügija järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt summas 8929.86 eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; - korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) väärtusega 55 500.00 eurot jätta hageja ainuomandisse. - mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest 2447.40 eurot - mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest 87 508.39 eurot ((vara – kohustused) : 2 – kostjale jääv vara - hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest, s.o (260 500.00 – 78 088.42 + 2500.00) : 2 – 2447.40 = 87 508.39)

VIII Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et H. P. hagi E. P. vastu ühisvara jagamiseks ja E. P. vastuhagi H. P. vastu ühisvara jagamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele.

Kohus jagab H. P. hagi E. P. ühisvara järgmiselt: - jätta OÜ X (registrikood: xxx) osa E. P. ainuomandisse; - jätta kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse; - ühiskohustus poolte ja AS-i H (S AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - ühiskohustus poolte ja L AS-i vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt eurot määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - ühiskohustus poolte ja S AS-i vahel sõlmitud müügija järelmaksulepingust nr xxx tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks H. P.; - jätta korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) H. P. ainuomandisse.

Kohus mõistab välja H. P.lt hüvitise enamsaadud ühisvara eest 87 508.39 eurot E. P. kasuks.

IX Kohus selgitab pooltele, et ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. TMS § 21 kohaselt ei või kohtutäitur juhul, kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Seega tuleb kohustada kostjat omandi üleandmise kohustusega samaaegselt välja maksma hagejale hüvitis omandi kaotamise eest.

Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Kostja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341lg-ga 8 asendab kohtuotsus hageja tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostja soovitud kujul.

7 Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust kinnistu asukohaga xxx mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis.

Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

P. Mõistlik kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga