1-18-4519/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U MÄ Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-4519 Kohtunik Ivi Kesküla Kriminaalasi O.J süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, Aleksandr Žutšenja süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja süüdistuses KarS § järgi Irina Butova

184 lg 1

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. novembri 2018.a. otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Aleksandr Žutšenja ( ik: 37210280236), varem kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana peeti kinni 20.02.2018.a, apellatsioon Prokurör Arika Almann Kaitsja Arina Liskmann

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Žutšenja apellatsioon Harju Maakohtu 12. novembri 2018.a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellandile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnista

KarS ti Aleksandr Žutšenja süüdi § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) aastat ja 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 20.02.2018.a. Aleksandr Žutšenja tõkend tühista suhtes kohaldatud vahistamine eti muutmata ning ti jä kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.

KarS § 832

lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeri Aleksandr Žutšenjalt mootorsõiduk ti BMW X5 registreerimismärgiga Harju Maakohtu 22.02.2018 määrusega XXXXXX, mis on laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning mis asub koos kahe komplekti võtmete ja registreerimistunnistusega PPA Põhja prefektuuri parklas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti eksandr Žutšenja

Al lt välja menetluskuludena I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot; narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 18E-AN0239) maksumusest 840 eurost 270 (kakssada seitsekümmend) eurot; narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 17E-AN0807) maksumusest 84 eurost 42 (nelikümmend kaks) eurot; kaitsjatasu kohtueelses menetluses 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. K i kriminaalmenetluse rMS § 180 lg 3 alusel määrat Aleksandr Žutšenja välja mõistetud lt kulude kogusummas 1742.- eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Harju Maakohtu otsusele kokkuleppemenetluses esitas süüdistatav apellatsiooni, milles palub kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Viibi vanglas ega oma töökohta. Seega puudub b võimalus neid maksta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. apellatsioonis Aleksandr Žutšenja vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist. on Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-7-16 sedastanud, et KrMS 245 1 p 12 kohaselt § lg kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuli maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. KrMS § 31 s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise

8 lgotsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus - KrMS

§ 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Aleksandr Žutšenja apellatsioonis puuduvad vähimadki viited eelnimetatud menetlusnormide rikkumisele, mis eeltoodud Riigikohtu juhiste kohaselt tingib apellatsiooni läbi vaatamata jätmise.

6. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel ka osutada, et 05. novembril 2018.a sõlmisid prokurör, süüdistatav Aleksandr Žutšenja Sõlmitud ja tema kaitsja Arina Liskmann kokkuleppe. kokkuleppes on välja toodud kõik jäävad osaliselt riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis ja osaliselt k ( 2 kd. t.lk. 24-25). uuluvad 12 kuu jooksul süüdistatava poolt hüvitamisele Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele temalt kuuluvatest menetluskulude suurusest ja tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Maakohtu istungil oli süüdistatavale selgitatud tema õigusi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt pole Aleks loobunud kokkuleppest vaid on andr Žutšenja kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on arusaadav, on sellega nõustunud ning sõlmi urör on nud kokkuleppe vabatahtlikult. Ka prok ja kaitsja d kokkuleppe juurde 2 kd. t.lk. 32 jäi ( ).

Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus ja tasumise viis kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul sõlmimise järgselt otsustada kuna volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.

7. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p- § st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Aleks Žutšenja andr apellatsioon tuleb bi vaatamata ja jätta lä tagastada apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/