4-18-5810/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 05.12.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 06.11.2018 2302,18,011159 .a. otsus väärteoasjas D.S-ina karistamises

LS § 223 lg 1 järgi

Menetlusalune isik D.S, isikukood XXX, (kaebuse esitaja) Elukoht xxxx :

Xxxx

Töökoht OÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri KKB l

iiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.

Jätta rahuldamata D.S-ina

kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.

2. Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politsei-

liiklusjärelevalvekeskuse .2018.a. otsus väärteoasjas 06.11 nr 2302,18,011159 D.S-ile määratud karistuse osas, kergendades karistust. 3.Mõista D.S-ile LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv

72 trahviühikut, s.o. 288 eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda

24 eurot. Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskonto numbritele, kohustuslik on märkida viitenumber.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, võib kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Väärteoasi nr.4-18-5810

Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest ei ole Riigikohtusse esitatud kassatsioonikaebust.

Kaevatav otsus D.S-i karistati liiklusseaduse ( )

, s.o LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut

400 eurot selle eest, et tema 10.10.2018.a. ajavahemikul kell 14:30 kuni 14:45, juhtides Tallinnas

Kõrgepinge ja Meistri tänavate ristmikul mootorsõidukit, ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukile ja sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas xxxx varalise kahju Xxxx -le, AS AS Xxxx ja tervisekahjustused S Sle. Sellise tegevusega rikkus D.S LS § 17 lg 5 p. 5 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuse palub s D.S väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või siis alternatiivselt trahvisumma vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist.

D.S tunnistab oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, leiab, et tegemist oli inimliku eksimusega, kahetseb juhtunut. On pere ainus sissetulekuga liige.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arut . Kohtuväline amisele kirjalikus menetluses

menetleja on seisukohal, et rikkumine on leidnud tõendamist ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, leides, et liiklusõnnetuse põhjustamine on väga ühiskonnaohtlik tegu ja eriti just inimkannatanuga liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi.

Lõppkokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata, kuid ei vaielnud vastu rahatrahvi tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht

Tutvunud D.S-ina poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Otsustamaks menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos

on süüteokoosseis.

Vaidlust ei ole selles, et 10.10.2018.a. ajavahemikus kell 14:30 kuni 14:45 toimus Tallinnas Haabersti linnaos Kõrgepinge ja Meistri tänavate ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid D.S-ina juhitud xxxx xxxx ja S S juhitud xxxx xxxx. reg.märgiga reg.märgiga Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta liiklusõnnetuse põhjustamist D.S

ning lisaks süü omaksvõtule , tõendavad tema süüd ka kirjalikud kohtule esitatud kaebuses materjalid ja tunnistaja S S

ütlused.

D.S-ina esialgsete ütluste kohaselt mööda Meistri tänavat sõites soovis ta

keerata Meistri ja Kõrgepinge tänava ristmikul paremale, ei märganud aga õigeaegselt Meistri 10 poolt tulemas xxxx ja xxx juhiust. 16.10.2018.a. sõitis oma kaubiku vasakpoolse esinurgaga vastu ülekuulamisel ei pidanud end liiklusõnnetuses ainusüüdlaseks, leides, et ka ta xxxx juht ei veendunud ristmikule jõudes liikumise ohutuses ning et ei liikunud mööda sõiduteed, vaid xxxx väljus parklast.

Sõiduautot ütluste kohaselt tegi kaubik parempööret suure kaarega ja sõitis xxxx juhtinud S S tema sõiduauto juhipoolsesse külge sisse. Kannatada sai ka juhipoolne tagumine uks. Antud kohas kehtib parema käe reegel. Kui kaubiku juht oleks liikunud oma trajektoori mööda, ei oleks õnnetust juhtunud.

Asjaolu, et D.S-ina juhitud kaubik tegi Meistri tänavalt Kõrgepinge tänavale parempööret suure kaarega, sattudes nii Kõrgepinge tänaval vastassuunavööndisse, mida mööda liikus talle vastu S S juhitud xxxx, lusprotokoll ja selle juurde tõendavad sündmuskoha vaat lisatud skeem ja fotod. Kohus ei nõustu D.S-ina 16.10.2018.a. ülekuulamisel öelduga, et ka xxxx juhil lasub osaliselt süü. Xxxx väljus küll esialgu parklast, kuid ristmikule jõudes liikus ta otse mööda juba Kõrgepinge tänavat. Seetõttu ei pidanud ta kellelegi teed andma, vaid D.S-ina juhitud kaubik oleks pidanud tema suhtes paremalt poolt lähenevale otseliikuvale xxxx andma teed, kui juht sai aru, et tal ei õnnestu parempööret teostada oma sõidureas ehk vastassuunavööndisse sattumata.

LS § 17 lg 5 p. 5 kohaselt peab rööbasteta mootorsõiduki juht andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käeso i määratud. levas seaduses teisit

Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et D.S on LS §

17 lg 5 p. 5 sätteid rikkudes põhjustanud liiklusõnnetuse, milles said kahjustada mõlemad sõidukid ja kerge tervisekahjustuse xxxx juht S S. Autode kahjustusi tõendavad sõidukite vaatlusprotokollid ja fotod, S S tervisekahjustusi Eesti Regionaalhaigla SA Põhja – patsiendikaart. Menetlusal

ule ja use isiku poolt toimepandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseis subjektiivsetelt tunnustelt on toime pandud hooletusest.

Kaebuse esitaja esmane taotlus oli väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel.

Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 30 lg 1 sätestab otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse lõpetamise neli tingimust. Kohus leiab, et neist ükski ei ole D.S-ina suhtes kohaldatav.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et liiklusõnnetuse põhjustamine on suure kusega tegu. Eriti saab kannatada, ei ühiskonnaohtlik veel siis, kui keegi sõidukis viibijatest saa seda käsitleda vähetähtsa väärteona, milles isiku süü ei ole suur ning mille suhtes puudub menetluse jätkamiseks huvi. Seega ei ole kohus nõus lõpetama menetlust avalik menetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Alternatiivselt taotles menetlusalune isik trahvisumma vähendamist ja trahvi ositi tasumise võimaldamist.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks rikutud normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistus

e määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge. üüle tuleb Lisaks isiku s

arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi ho

sid. iduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvi

LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb ühe karistusliigina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohtuväline menetleja määras karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud karistuse määra valikut, on ta karistanud D.S-i trahviga alla sanktsiooni keskmist

määra.

Kohus leiab, et arvestades teo tuvastatud asjaolusid, on tegemist ilmselge hooletuse ja tähelepanematusega menetlusaluse isiku poolt, samuti seda, et D.S on esmastes ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses enda rikkumist ja täielikku süüd liiklusõnnetuse põhjustamises tunnistanud ning ka seda, et isikut ei ole varasemalt karistatud, võib sanktsiooni kohaldada alla selle keskmise määra.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole arvestatud karistuse määramisel vastutust kergendavat asjaolu. Otsuses märgitu kohaselt kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses on D.S siiski väljendanud toimepandu üle kahetsust, mida tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tulenevalt karistust kergendava asjaolu lisandumisest on kohus seisukohal, et see annab aluse D.S-ile juba määratud karistuse mõnevõrra vähendamiseks.

KarS § 66 lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse mõjuvatel põhjustel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma.

D.S on kaebuses kirjutanud, et on peres ainuke sissetulekuga liige, abikaasa on kodune ja perre on sündi ning ta peab hüvitama ka töösõidukiga toime pandud mas laps

liiklusõnnetusega seoses sõiduki kindlustuse omavastutuse kulutused. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks võimaldada rahatrahv tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub v s 2. äärteomenetluse eadustiku § 120 lg 1, § 132 p.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/