2-18-2128/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2128 Tsiviilasi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) hagi XX (X) vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise valduse rikkumise ärahoidmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.08.2018 määrus vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (X) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033496), lepinguline esindaja v/adv Rivo Kaldvee

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Keiu Roosimägi Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 09.08.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja XX (X) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendav maakohus.

Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. Harju Maakohtu menetluses on hageja 09.02.2018 esitatud hagi kostja vastu valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise valduse rikkumise ärahoidmiseks.

2. 01.03.2018 määrusega rahuldas maakohus hageja hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat kõrvaldama talle kuuluval XXX kinnistul asuvalt valla teeregistris olevalt Kaldaaluse teelt mistahes takistused (ketid, sõidukid jm), mis takistavad Kaldaaluse tee kasutamist sõidukitega ja jalgsi liiklemiseks kostja kinnistu ulatuses. Samuti keelas maakohus kostjal kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni teha takistusi sama tee kasutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.04.2018 kostja määruskaebuse hagi tagamise määruse peale rahuldamata.

3. 03.04.2018 esitas kostja hageja vastu vastuhagi, milles palus tunnustada enda omandiõigust XXX kinnistule tervikuna; välja nõuda hageja ebaseaduslikust valdusest kostja kinnistu osa, mille hageja on andnud seadusliku aluseta avalikuks kasutamiseks; taastada kostja valdus XXX kinnistule tervikuna.

4. 09.08.2018 määrusega keeldus maakohus TsMS § 371 lõike 2 punktile 2 (määruses ekslikult märgitud punktina 1) tuginedes vastuhagi menetlusse võtmisest. Maakohus tutvus vastuhagiga ja leidis, et see ei vasta TsMS-i nõuetele. Kostja valduse nõue on perspektiivitu, kuna kostja ei ole oma valdust kaotanud. Põhihagi menetlemisel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kinnisasja omanik, mistõttu puudub omandiõiguse tunnustamise nõude puhul kostjal õiguskaitsevajadus. Kostjal ei ole vastuhagi esitamisega võimalik väärata jõustunud hagi tagamise määrust, isegi kui kostja selle sisuga ei nõustu. Vaidlus kinnisasjal paikneva tee kasutamise õiguspärasuse üle lahendatakse juba menetluses oleva põhihagi menetluse raames. Vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel kostja kanda. Kohus jättis ka läbi vaatamata kostja menetlusabi taotluse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. 28.08.2018 määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus ei ole põhjendanud vastuhagi menetlemisest keeldumist õigesti. Leides, et vastuhagi ei vasta TsMS-i nõuetele, on kohus jätnud märkimata puudused ega ole andnud kostjale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu väide, et kostja ei ole oma valdust kaotanud, ei vasta tõele, kuna kostja ei saa oma asja vabalt kasutada, vaid hageja suisa nõuab, et kostja hooldaks avalikku teed. Kostja ei püüa vastuhagiga väärata hagi tagamise määrust. Kohus ei ole võtnud seisukohta lepingu pikenemise kohta. Kui eratee avaliku kasutamise leping ei ole lõppenud, on kostjal õigus nõuda vastuhagiga välja asja valdus hageja ebaseaduslikust valdusest (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80). Samuti on kostjal AÕS § 44 lõikest 1 tulenev valduse rikkumise nõue. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et eratee avaliku kasutamise leping on pikenenud 5a võrra, tekib olukord, kus kostja on kaotanud valduse, sest ei ole esitanud hagi oma valduse kaitseks.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 09.08.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

9. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esineb TsMS § 371 lõike 2 punkti

2 mõistes alus vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kohus on küll määruses ekslikult viidanud sama sätte punktile 1, kuid tsiteerinud punkti 2, milline ebatäpsus ei mõjuta lahendi sisu. Kohus ei ole vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud selles sisalduvatele puudustele, mille kõrvaldamiseks tuleks eelnevalt määrata TsMS § 3401 järgi tähtaeg, vaid vastuhagi perspektiivitusele TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 järgi. Sellisel juhul ei ole tegemist (kõrvaldatavate) puudustega hagiga. Kohus ei pidanud ega saanudki kaevatavas määruses võtta seisukohta pooltevahelise tee kasutamise lepingu pikenemise osas. Vaidlustatavas määruses on õigesti märgitud, et vaidlus kinnisasjal paikneva tee kasutamise õiguspärasuse üle (sh pooltevahelise lepinguga seonduvad küsimused) lahendatakse põhihagi menetluse raames. Ekslik on kaebusest nähtuv arusaam, et juhul, kui kohus leiab, et pooltevaheline leping on pikenenud, on kostja oma valduse kaotanud, kuna ei ole esitanud hagi oma valduse kaitseks. Kostja valduse kaitse nõude aluseks olevaid väiteid ehk kostja vastuväiteid hagile hindabki kohus juba põhihagi lahendamisel. Seega ei muuda kostja poolt vastuhagi esitamine õiguslikku olukorda tema jaoks kuidagi soodsamaks, kuna poolte vastastikuste valduse kaitse nõuete puhul on tegemist n-ö vastassuunaliste nõuetega. Kostja vastuhagi eesmärk ongi sisuliselt saavutatav põhihagi rahuldamata jätmisega. Seega leidis maakohus õigesti, et praegusel juhul on tegemist kostjal vastuhagi esitamiseks õiguskaitsevajaduse puudumisega.

10. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Kuigi käesolev määrus on vastuhagi osas menetlust lõpetav määrus TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 mõistes, millisel juhul tuleks ringkonnakohtul määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus, peab kolleegium kujunenud menetluslikus olukorras mõistlikuks, et määruskaebusega seotud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus koos põhihagi menetluskuludega asja lõpplahendis või eraldi määrusega peale lõpplahendi jõustumist, mh arvestades, et Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on menetlusosalised on maakohtule ka kulude nimekirjad juba esitanud.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/