2-18-14753/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-18-14753 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14753 Tsiviilasi Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
2-18-14753
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14753 Tsiviilasi
Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu hagi M M vastu võlgnevuse 965,16 euro, viivise 38,85 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 1081,22 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (registrikood 80070977, asukoht Arbu 12- 1, 13617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo, e-post brikker@hot.ee) Kostja M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (hageja) ja M M (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Pooled kinnitavad, et kostja on 29. novembril 2018 tasunud hagejale majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest kogu võlgnevuse.
2-18-14753
2
1.2. Pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 372 eurot (pool tasutud riigilõivust 100 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki kulu 2 eurot) jäävad kostja kanda. Muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.3. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub menetluskulud summas 372 eurot hiljemalt 31. jaanuariks 2019 Korteriühistu Masti arvelduskontole nr EE672200001180000398 AS Swedbank, viitenumbriga 401052000, märkides maksekorraldusele: ,,tsiviilasi nr 2-18-14753“. 1.4. Pooled lepivad kokku, et juhul kui kostja ei täida antud kokkuleppega võetud kohustust või ei tee seda nõuetekohaselt (jätab tasumata tähtajaliselt või tasub vähem käesoleva kokkuleppega ettenähtud suurusest), siis kohustub ta alluma ennetähtaegselt kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kogu võlgnevuse osas. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-18-14753 menetlus. 3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot, arvelduskontole nr EE872200001120062477 AS Swedbank. 4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (hageja) esitas 02.10.2018 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas ning täiendas 19.10.2018 ja 24.10.2018, M M (kostja) vastu võlgnevuse 965,16 euro, viivise 38,85 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxxx korteriomand. Kostja ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, kostja võlgnevus koosneb perioodi detsember 2017 kuni september 2018 esitatud ja tasumata arvetest.
2. Kohus võttis 26.10.2018 määrusega hagi menetlusse.
3. 03.12.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada kirjalikus menetluses istungit pidamata ning lõpetada tsiviilasjas menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning sellest, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 järgi ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samuti kinnistasid pooled, et kokkulepe ei riku poolte ega avalikku huvi ning on kooskõlas seadusega ja poolte tahtega menetluse lõpetamiseks. TsMS § 661 lg 4 alusel loobusid pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Lisaks taotles hageja kohtult TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 100 euro, tagastamist hageja arvelduskontole nr EE872200001120062477 AS Swedbank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust
2-18-14753
3
nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 372 eurot (pool tasutud riigilõivust 100 eurot, õigusabikulud 270 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki kulu 2 eurot) jäävad kostja kanda ning muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
Hageja on tasunud (02.10.2018) hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE872200001120062477 AS Swedbank.
10. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik