Legislator Case Law & Legislation
2-18-13684/15 AI generated

2-18-13684/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-18-13684/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 18.00 Energia24 OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11935136; asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald,

Legislator headnote

AI generated

2-18-13684/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 18.00 Energia24 OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11935136; asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald,

Keywords

AI generated
energy supply energy legislation unlawful abstraction of energy energy measures energy tax exemption brokerage fee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-18-13684

P A NK R OT IM Ä ÄR US

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult

teatavakstegemise aeg

4. detsember 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-13684

Tsiviilasi

Energia24

OÜ

(likvideerimisel)

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Energia24 OÜ (likvideerimisel) (rk 11935136; asukoht

Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald, 63708 Põlvamaa), likvideerija

Peeter Uppin, e-post XXX;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu;

telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

8. november 2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 18.00

Energia24 OÜ (likvideerimisel) (registrikood 11935136; asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald,

Põlvamaa, likvideerija Peeter Uppin) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu suuruseks Energia24 OÜ (likvideerimisel)

ajutises menetluses 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, ja kulutuste hüvitiseks

52 eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot; kokku 1142,40 eurot.

3. Välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis 216,47 eurot, sh käibemaks 36,08

eurot, pankrotivarast OÜ-le Civilex, ning ajutise halduri tasu 925,93 eurot, sh käibemaks

154,32 eurot, Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 27.11.2018 tasutud deposiidi arvelt OÜ-le

Civilex (rk 12088721, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus, Soola 3 IV k, 51013 Tartu, telefon 740 7662, 504

6694, e-post tiia.kalaus@civilex.ee.

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. detsembril 2018 kell 11.00 Tartus Kalevi 1

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

haldur.

7. Jätta menetluskulud Energia24 OÜ (likvideerimisel) kanda.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

9. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, pankrotimäärus

edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise osas võivad määruse peale esitada määruskaebuse võlgnik, pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur (PankrS § 23 lg 7).

Asjaolud

Energia24 OÜ (likvideerimisel) esitas Tartu Maakohtule 13.09.2018 avalduse Energia24 OÜ-le

(likvideerimisel) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on Energia24 OÜ (likvideerimisel) registreeritud äriregistris 03.05.2010.

Äriühingu osakapital oli registrisse kandmisel 2556 eurot. Äriühingu lõpetamiskanne tehti viimati

15.03.2018.

Põhitegevusalad

on:

looduslike

energiaallikate

(võsa,

hakkepuit)

ja

põllumajandussaaduste tootmine, vahendustegevus. Äriühingul on kaks osanikku: Alari Köörna ja

Aimar Romet (võrdselt osalused 50%). Maksu- ja Tolliameti tegevuse tõttu tekkisid ettevõtte

majandustegevuses 2016-2017 seisakud, sest juhtkond pidi tegelema maksude tasumise õigsuse

tõendamisega. Maksu- ja Tolliameti 20.10.2016 maksuotsusega nr XXX kohustati ettevõtet tasuma

täiendavalt riigimakse summas 25 371 eurot. Maksuvõlg on 39 907 eurot, millele lisanduvad

intressid 14 113 eurot. Ettevõtte käibevahendite mittelikviidsust suurendas sõiduki Volvo FH500

reg.märk XXX liiklusõnnetuse kulude tasumine summas 117 000 eurot. Avalduse esitamise hetkel

on maksuvõlgnevus 54 020 eurot, lisanduvad võlgnevused hankijatele 158 765 eurot ja

kohtutäiturite arestinõuded 21 905 eurot; kokku 234 690 eurot. 2018 märtsis otsustasid osanikud

ettevõtte tegevuse lõpetada ning alustada 15.03.2018 ettevõtte likvideerimismenetlust.

Kohus

nimetas

03.10.2018

määrusega

Energia24

OÜ-le

(likvideerimisel)

ajutiseks

pankrotihalduriks Tiia Kalause.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

Energia24 OÜ (likvideerimisel) alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise

pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga.

Üldandmed

Energia24 OÜ (likvideerimisel), äriregistri kood 11935136, asukoht Veesoone, Mõtsküla, Põlva

vald, Põlva maakond, esmakanne 03.05.2010. Juhatuse liikmed tegevusperioodi jooksul:

XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX Alari Köörna (ik XXX ); XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX Aimar

Romet (ik XXX). Äriregistrile esitatud lõpetamisotsus 08.03.2018. Registrikaardile 15.03.2018

kantud likvideerijana Peeter Uppin (ik XXX). Osamakse suurus 2556 €. Osalus on võrdsetes osades

jagatud Aimar Rometi ja Alari Köörna vahel, kummagi osamakse suurus 1278 eurot.

Võlgniku tegevusala registris esitatud info kohaselt: muude puidutöötlemissaaduste tootmine, sh

hakkepuit, puitvill jms; lisategevusalana metsavarumine, metsamajandust abistavad tegevused ja

küttepuude tootmine.

Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2015. a kohta. Likvideerija on esitanud

ajutisele haldurile likvideerimisbilansi. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on majandustegevus

lõpetatud.

Vara

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad.

Ühingu juriidilise asukohana märgitud Veesoone, Mõtsküla, Põlva vald (registriosa nr XXX,

suurusega 3,20 ha, 100% otstarve tootmismaa) ühisomanikud on kinnistusraamatu kohaselt Alari

Köörna ja Karolin Köörna. Kinnistule on seatud kehtiv käsutamise keelumärge Maaelu Edendamise

Sihtasutus (edaspidi MES) kasuks ja kinnistu on tagatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot MES

kasuks. Alari Köörna ja Karolin Köörna ühisomandisse on kinnistu kantud 2016 veebruaris ning

samal aastal on nimetatud asukoht ka Energia24 OÜ asukohana registreeritud. Likvideerija on

selgitanud, et võlgnik tegutses rendipindadel Põlvas ja Tartus, kuid konkreetsed asukohad ja

lepinguid ei ole esitatud. Likvideerija selgituste kohaselt kasutati rendipinnana Aimar Rometi XXX

Rein Peebule kuuluvat kinnistut XXX ning teine rendipind oli Alari Köörna kinnistul Veesoone

Mõtskülas Põlva vallas. Kummagi rendipinnaga ühing kulusid kandma ei pidanud. Lepingud

puudusid, kasutati suusõnalise kokkuleppe alusel.

1.2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele käesoleval ajal registreeritud kaubik:

Volkswagen Caddy Kasten, vlj a 1998, reg.märk XXX.

Sõidukile on enne ajutise halduri keelumärget seatud arestid kohtutäiturite Reet Rosenthal ja Aive

Kolsar poolt. Likvideerija täiendavate selgituste kohaselt sõidukit reaalselt ei ole. Sõiduk oli

majandustegevuse ajal XXX Rauni Silma kasutuses ning pärast tegevuse lõppu jäigi vara XXX

katteks. Ilmselt kulude tõttu registris ümbervormistamist ei toimunud. Auto olevat nüüdseks

täielikult amortiseerunud ning utiliseeritud vanametalliks.

Võlgnik on talle kuulunud tehnika võõrandanud 2016. aastal. Likvideerija on võlgniku põhivara

tehingute osas esitanud 13.09.2016 AS-le Tartu Tehnika esitatud arve viiele sõidukile

kogumaksumusega 147 003 eurot. Ühingu raamatupidaja kinnitusel olid Tartu Tehnikale müüdud

sõidukid võlgniku kasutuses liisinglepingu alusel SEB Liisinguga. Raamatupidamist teostanud isiku

selgituste kohaselt tasus Tartu Tehnika sõidukite eest otse liisinguandjale, mille kohta on koostatud

kolmepoolne kokkulepe (kokkulepet ei esitatud). Nimetatud arve kohaselt on võlgnikule tasutud

arvel olevate sõidukite eest käibemaksu osa 24 500 eurot. Saadud summast on võlgnik tasunud

20 000 eurot Tatoli AS-le võlas olevate arvete eest ja 4400 eurot ülekandega võlgniku Swedbank

kontole.

21.09.2018 on võlgnik AS-le Tartu Tehnika võõrandanud Frees Ventura hinnaga 16 800 eurot,

millise summa on ostja tasunud võlgniku kontole Swedbankis.

21.12.2016 on registris võlgnikule kuulunud sõidukid: MTZ (reg.märk XXX), Weimer RDM

(reg.märk XXX) kantud uue omaniku Tartu Tehnika AS nimele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud

detsembris Tartu Tehnika nimele registreeritud sõidukite eest tasumist võlgnikule, kuid Tartu

Tehnika on andnud võlgnikule laenu perioodil 15.12–23.12.2016 summas 20 000 eurot. Kuna

tagasimakseid laenu osas pole ajutine haldur tuvastanud, siis võis sõidukite müük olla tasutud laenu

andmisega.

Ajutine haldur on tutvunud MTA poolt koostatud maksuvõla ajatamise otsusega XX.XX.XXXX

ning selle kohaselt on võlgniku omandis veel ainult üks sõiduk. Bilansi kohaselt XX.XX.XXXX oli

ettevõttel põhivara 133 350,16 euro väärtuses. Analüüsides nimetatud vara väärtust perioodil

XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on muutnud ennast

sisuliselt varatuks ühe kuu jooksul 2016. Võlgnik võõrandas sel perioodil oma vajalikud

tootmisvahendid (tehnika) ning prognoos tuleviku tootmismahu kohta oli liialdatud

1.3. Muu vallasvara (käibevara, põhivara) puudub. Likvideerija on esitanud nii pankrotiavalduses

kui ka vastuses ajutisele haldurile, et võlgnikul puudub igasugune põhi- ja käibevara, sest ettevõtte

tegevus toimus renditud pindadel ja majandustegevuseks kasutati kolmandatelt isikutelt renditud ja

liisitud vara.

Võlgnikul on krediidiasutuste andmetel olnud avatud alljärgnevad arvelduskontod: - arvelduskonto

SEB Pank nr XXX, saldo 0,00 €. Konto XXX isik oli Alari Köörna. Panga esitatud materjalide

kohaselt mingeid tehinguid 2017-2018 kontol teostatud ei ole. 2016 on kontole laekumine ainsana

Tartu Tehnikalt talle müüdud sõidukite käibemaksu osas. Kontol on erinevate kohtutäiturite ning

Maksu- ja Tolliameti arestid.

- arvelduskonto Swedbank nr XXX, saldo negatiivne -1,26 €, kontol broneering kaardi kuutasudest

9,00 €. Kontol on olnud kaks XXX isikut: Aimar Romet ja Alari Köörna. Mõlemale isikule on

väljastatud konto juurde deebetkaardid. Perioodil 2017-2018 on kontol teostatud tehinguid ainult

2017 jaanuaris-veebruaris. Edasised kanded puuduvad. 2016 on ettevõtte majandustegevuse

tehingud

teostatud

peamiselt

läbi

Swedbank

konto.

Sularaha kassa kohta on ajutisele haldurile esitatud kassaraamatu väljavõtted perioodil 2016 – 2018.

Peamiselt on kassas liikumised toimunud 2016. aastal, 2017 ja 2018 tehinguid on vähe või

puuduvad üldse. Viimase saldo kohaselt 2018 peaks olema kassas rahalisi vahendeid 216,47 eurot.

Ajutine haldur on analüüsinud nii raamatupidaja poolt esitatud kassa väljavõtteid kui ka panga

väljavõtteid. Mõlemad juhatuse liikmed, kes olid konto juurde avatud deebetkaartide valdajateks, on

välja võtnud kontodelt rahalisi vahendeid olulistes summades. Perioodil 01.01.2016–27.02.2017 on

kontodelt sularaha välja võetud deebetkaartidega järgmiselt: Aimar Romet kokku XXX eurot (kaart

nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot; kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot); Alari

Köörna kokku XXX eurot (kaart nr XXX – sularaha väljavõtt XXX eurot; kaart nr XXX – sularaha

väljavõtt XXX eurot.

Analüüsides kassaraamatu väljavõtteid 2016 kohta, nähtub, et sularaha väljavõtmised on kassasse

kantud, kuid suure kassajäägi tekkimise vältimiseks on kassast välja makstud erinevatel kuudel

omanikulaenu. Seejuures puudub ülevaade, kes omanikest on laenu andnud ja kellele seda on

tagastatud. Pangakonto väljavõtte kohaselt on omanikuna Aimar Romet andnud laenu augustis 2016

kokku 24 400 eurot. Kassa järgi on omaniku laenu tagastused toimunud aga veebruaris (6900

eurot), märtsis (6000 eurot), aprillis (2100 eurot), mais (20 000 eurot), septembris (12 100 eurot),

oktoobris (2700 eurot), kokku omanikulaenu tagastus 49 800 eurot. Kui tagastati laenu Aimar

Rometile, siis puudub selgitus, et isik oli ise XXX 2017. aastaks (pankrot kuulutati välja

11.08.2017).

Kokkuvõtvalt on omanikud (Köörna ja Romet) kontolt kassasse kokku võtnud rahalisi vahendeid

XXX eurot (peamiselt 2016. aastal). Tagasi on makstud nn „omanikulaenu“ kassast 49 800 eurot.

Seega omanike võlgnevus ühingu ees XXX eurot.

1.4. Nõuded kolmandate isikute vastu

Likvideerija kinnitusel käesoleval ajal debitoorsed nõuded puuduvad. Likvideerija selgituste

kohaselt võib edaspidi tekkida nõue kahju tekitamises hüvitise saamiseks Andi Nukka vastu

summas 117 000 eurot. Likvideerija on selgitanud, et 2016 juulis tekitas XXX Andi Nukka süüliselt

liiklusavariis kahju, kui tegi ettevõttele kuuluva puiduhakkuriga „Wood Terminaator XXX“ koos

veoauto Volvo FH (reg.märk XXX ) liiklusavarii. Asja uurimiseks on käimas kriminaalmenetlus,

mille raames on kahtlustus esitatud Andi Nukkale ja Aimar Rometile. Seoses juhtumiga on

kindlustusselts BTA Baltic Insurance Company esitanud politseile avalduse kindlustusandjale

valeandmete esitamise kohta. Likvideerija suusõnaliste selgituste kohaselt võttis võlgnik

pakkumuse masina remondiks ning on selle ka tasunud oma arvelt summas 117 000 eurot. Kahjuks

ajutine haldur mingit sellist väljamakset võlgniku kontolt perioodil august 2016 – veebruar 2017

tuvastanud ei ole, samuti ei kajastu seda makset kassas. Seega, isegi kui kriminaalmenetluses peaks

tuvastatama, et kindlustusjuhtum oli tõene ning selle põhjustas süüliselt Andi Nukka, siis puudub

käesoleval ajal ajutise halduri hinnangul alus, et võlgnik võiks tekitatud kahju sisse nõuda kahju

tekitanud isikult regressi korras, sest puuduvad andmed (kontolt väljamakse pole tõendatud), et

võlgnik oleks ise tekitatud kahju kinni maksnud.

Seoses sularahatehingutega võib võlgnikul olla nõudeid endiste juhatuse liikmete (samuti osanikud)

vastu summas 42 720 eurot. Kumma vastu antud nõue peaks täpselt olema, ei ole käesoleval ajal

määratletav, sest kassaraamatu väljavõtted ei anna täpsustust kellele on laenu tagastatud.

Teadaolevalt on Aimar Rometi suhtes välja kuulutatud 2017 pankrot ning võlgnik ei ole

pankrotimenetluses nõuet esitanud. Halduri kinnitusel puudub Aimar Rometi pankrotimenetluses

väärtuslik vara, mille arvelt tagada nõuete rahuldamine. Sama seis on ilmselt ka Alari Köörna

suhtes, sest isikule kuuluvale kinnistule on seatud keelumärge vara võõrandamiseks ning see tagab

võlgniku laenu MES-ile summas 100 000 eurot.

Kokkuvõtvalt ei ole ajutine haldur võlgnikul tuvastanud reaalset vara, rahalisi vahendeid,

sissenõutavad nõuded on pigem perspektiivitu iseloomuga.

Kohustused

1.1. Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

1.2. Täitemenetluste registris on võlgniku vastu kaheksa aktiivset täitemenetlust.

Jõustunud kohtulahendite või haldusaktide alusel on esitanud avalduse täitemenetluses järgmised

võlausaldajad:

-

Politsei- ja Piirivalveamet, kokku kolm nõuet 154,20 eurot;

-

OÜ Oilman nõue 9100 eurot;

-

Scandagra Eesti AS, kaks nõuet 7119,30 eurot;

-

Baltyre Eesti AS nõue 2232,16 eurot (solidaarne nõue Aimar Rometi ja Alari

Köörnaga);

-

Volvo Estonia OÜ nõue 2480,73 eurot.

Kokku on täitemenetluses võlanõudeid summas 21 086,39 eurot.

Tartu Maakohtu andmetel on võlgniku ja Alari Köörna vastu menetluses Tambet Kibali hagi

võlgnevuse nõudes (tsiviilasi XXX).

Likvideerija on esitanud Tartu Maakohtu määruse 13.03.2018 tsiviilasjas XXX, millega on võetud

menetlusse Citadele Leasing ja Factoring OÜ hagi võlgniku ja Alari Köörna vastu summas

20 337,62 eurot. Kohtumenetluse edasise käigu kohta andmed puuduvad.

1.3. Maksu- ja Tolliametile on võlgnevus põhivõla osas summas 39 907,07 eurot, millele lisandub

arvestuslik intress 14 964,60 eurot (intressivõlg kasvab jooksvalt); kokku 54 871,67 eurot. Suurim

nõue on tasumata käibemaksu osas summas 36 940,83 eurot. Likvideerija on oma selgitustes

esitanud ühe peamise põhjusena maksejõuetuse tekkimisel MTA poolt täiendavalt määratud

käibemaksu tehnika müügitehingult 2016 septembris. Tegelikult ostjana Tartu Tehnika tasus

võlgnikule arve alusel käibemaksu summa, kuid maksukohustuse täitmise asemel kasutas võlgnik

saadud rahalisi vahendeid muude võlgade kustutamiseks. XX.XX.XXXX on maksuhaldur

otsustanud võlgnikule koostada maksuvõla tasumiseks ajakava 33 kuuks summas 32 319,52 eurot.

27.02.2017 tunnistati ajatamise otsus kehtetuks seoses võlgniku poolt kohustuste mittetäitmisega.

Maksuhalduri kinnitusel on võlgnikule esitatud korduvalt korraldusi maksuvõla tasumiseks.

1.4. Laenulepingutest tulenevalt on kohustused täitmata järgmistele võlausaldajatele:

- Maaelu Edendamise Sihtasutus ees on kohustus laenulepingust nr XXX tulenevalt summas

108 427,78 eurot. MES ütles lepingu erakorraliselt üles XX.XX.XXXX Lepingu kohaselt sai

võlgnik MES-ilt laenu 100 000 eurot, mis kanti võlgniku kontole 31.03.2016. Lepingu kohaselt oli

laen antud Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi raames ja EAFRD kaasrahastusega

antud laen. Laenulepingu kohaselt oli võlgnik taotlenud laenu tehnika, hoolduse ja remonditöökoja

hoone ehitamiseks. Laenusumma on võlgniku kontole üle kantud. Laenusummat on kasutatud

tavapärase likviidse käibevahendina rahaliste maksete teostamiseks, millest suur osa on välja võetud

sularahas juhatuse liikmete poolt deebetkaardiga. Taolist laenukasutust ei saa pidada laenu saamise

põhitingimustega kooskõlas olevaks, mistõttu võlgnik on saadud rahalisi vahendeid kasutanud

mittesihtotstarbeliselt. Kinnistusraamatu andmetele tuginedes on võlgniku juhatuse liikme Alari

Köörna omandis olevale kinnistule seatud hüpoteek MES kasuks summas 100 000 eurot. Samuti

tagavad laenulepingut mõlema juhatuse liikme käendused a´ 20 000 euro ulatuses.

- Sigrid Nukk (ik XXX) on sõlminud võlgnikuga laenulepingu XX.XX.XXXX, mille kohaselt andis

võlgnikule laenu 30 000 eurot. Laenuandja on rahalised vahendid kandnud võlgniku kontole

summas 30 000 eurot ja samal päeval on võlgnik suure osa laenust (23 902,90 eurot) tasunud TT

Tarkastus OY-le Soomes. Lepingujärgne laenu tagastamise tähtaeg oli XX.XX.XXXX .

1.5. XXX registri andmetel XXX lõpetamata töösuhted puuduvad. Registri kohaselt on võlgnik

lõpetanud lepingud poolte kokkuleppel peamiselt 2015. aastal. 2016. aastal oli ainult kolm XXX

ning 2017 omasid XXX ainult Maario Nukk (lõpetatud jaanuar 2017) ja Alari Köörna (lõpetatud

detsember 2017). Likvideerija on esitanud oma vastuses võimaliku töötasuvõlgnevuse Alari

Köörnale saamata töötasu osas 2017. aasta eest arvestuslikult miinimumpalga ulatuses kuus, kokku

6000 eurot. Likvideerijale avaldust võlgnevuse kohta ei ole esitatud. Alari Köörna hüpoteetilise

nõudega ei saa nõustuda, sest äriühingus ei toimunud 2017 jooksul majandustegevust ning Alari

Köörna juhatuse liikmena olles sellest teadlik, oleks pidanud töösuhte varasemalt lõpetama.

Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 05.11.2018 kohustusi kokku

vähemalt 234 723,46 euro ulatuses.

Maksejõuetus

Võlgnikul puudub majandustegevus ja tootmisvahendite puudumise tõttu ka perspektiiv selle

jätkamiseks. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Energia24 OÜ (likvideerimisel) tegevusvaldkonnaks oli hakkepuidu

valmistamine ning selle realiseerimine. Oma majandustegevuse raames oli võlgnik sõlminud

mitmeid liisinglepinguid, mille alusel kasutas eelduslikult igati kaasaegset tehnikat. Viimane

majandusaasta aruanne on võlgniku poolt esitatud 2015. a kohta, millest nähtub, et ühing teenis küll

kahjumit, kuid eelmiste aastate puhaskasumi arvelt jäi omakapital positiivseks. Võlgniku

makseraskused on tekkinud 2016. aastal. Pangakonto kohaselt moodustas 2016 rahaliste vahendite

käive 374 179 eurot, kuid peaaegu pool sellest on võõrkapitali sissemakse arvelt 154 400 eurot

(MES laen 100 000 eurot, Sigrid Nukk laen 30 000 eurot ning samuti omaniku poolt antud rahalised

vahendid 24 400 eurot) ning samuti tehnika võõrandamisest. Likvideerija on selgitanud, et ühingu

majandustegevust pärssis maksukohustuse tõus seoses sõidukite võõrandamisega, kuid käibemaksu

osa tasuti veel eraldi võlgnikule, kes oleks saanud sellest reaalselt käibemaksu kohustuse täita, kuid

ometi ei teinud seda. Põhjendamata on likvideerija väide, et tegevust halvas avariijuhtum sõidukiga

Volvo, sest võlgniku arvelt avariiga tekitatud kahju tasumine 117 000 eurot, on tõendamata.

Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada september-oktoober 2016, kui võlgnik võõrandas

sisuliselt kogu talle kuuluva tehnika, mida ta tegelikult vajas oma majandustegevuse jätkusuutlikuna

hoidmiseks. Makseraskuste põhjuseks oli likviidsete vahendite puudujääk. Juhatuse liikmete poolt

toimus suurte rahasummade väljavõtmine kontolt ning pärast kassast omanikulaenu tagastamine ei

ole usutav, mistõttu ei saa välistada juhatuse liikmete poolt ühingu varade väärkasutamist.

Käesolevaks

ajaks

teadaolevalt

võimalikud

tagasivõitmise

alused

puuduvad.

2018

likvideerimismenetlus

oli

ebavajalik

ning

juhatuse

liikmed

oleksid

pidanud

esitama

pankrotiavalduse juba 2016 lõpus või hiljemalt 2017 alguses (majandustegevus lõppes 2017

jaanuarikuus). Likvideerimismenetlusega on juhatuse liikmed saavutanud olukorra, kus nad ise ei

ole ühingu seaduslikud esindajad ning püüavad vastutusest vabaneda. Võlgnikul puudub vara ja

rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja

maksmise tähtajaks 28.11.2018 ning teatanud 08.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldaja Maaelu Arendamise Sihtasutus on

kohtu poolt deposiidina määratud summa 2000 eurot 27.11.2018 tasunud. Kuna võlausaldaja on

menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määratud summa deposiidina

tasunud, kuulutab kohus maksejõuetuse tõttu Energia24 OÜ (likvideerimisel) pankroti välja.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse,

millega palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 52 eurot;

kokku 952 eurot. Tasule ja kulutustele lisandub käibemaks. Ajutine haldur on arvestanud

töötundideks 13 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusastmest 15-90 eurot tunnis. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks

kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 52

eurot, millele lisandub käibemaks 10,40 eurot; kokku 1142,40 eurot. Ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb 216,47 euro ulatuses kanda pankrotivara arvelt ning

925,93 euro ulatuses võlausaldaja makstud deposiidi arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik