4-18-4637/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4637

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05 detsember 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-4637 (2316,18,001364)

Kohtunik Märt Toming Väärteoasi KarS § 218 lg 1 ja § 251

ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik U.U; : XXX; elukoht xxx ei ik ; töökoht: tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja

Liina Sarapuu, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. U.U

süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ja § 25

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus)

päeva.

2.

Mõistetud arest päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses

Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae v . Mõistetud arest peab olema ära ald, Harjumaa

kantud hiljemalt 31.01.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 05.12.2018. kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

11.08.2018 2316,18,003827 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr selles, et U.U 11.08.2018 kell 09.41 xxx asuvas kaupluses S pani (kabanossi põue – snäkk, neli (4) pakki) ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba (kabanossi – snäkk, neli (4) pakki) eest tasumata kokku summas 7,96 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Sellise käitumisega U.U pani toime KarS § 218 lg 1, 3 ning § 25

1 ettenähtud väärteo, mis vastab KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalusele isikule kohtukutse allkirja vastu politseiasutuses kätte antud 05.11.2018 ja

13.11.2018. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutab kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 6 päeva, mille ärakandmiseks anda aega kuni jaanuari lõpuni 2019.

Kohtu seisukoht : väärteokoosseisu osas

Kohus, materjale, kontrollinud väärteoasja tutvunud VTMS § 98 lg 5 korras menetlusaluse isiku selgitusega väärteoprotokollis, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist o leidnud

täies mahus.

Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 218 lg 1 ja 3 ning § 251 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega KarS § 199 lg 2 p-le 4. Menetlusalune isik pani kaupluses Selver põue neli kabanossi hinnaga 7,96 eurot ning seejärel möödus kassarivist jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

KarS 218 lg 1

kohaselt karistatakse väärteokorras varavasta eo se süüt eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või süs - temaatiline vargus. KarS § 218 lg 1 sätestatud erandeid kohus ei tuvastanud, seega tuleb lähtuda varavastasest süüteost väheväärtusliku asja vastu. KarS § 218 lg 4 kohaselt on väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks as või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend i

miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud - juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus eurot, seega üle 200 eurose varavastase süüteo puhul on tegemist juba kuriteoga KarS § 199 mõttes. Antud juhul prooviti varastada kaupa summas eurot, mis jääb väheväärtusliku asja 7,96

piiridesse. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, millise varavastase kuriteo on isik toime pannud ja siis lähtuvalt KarS § 218 lg 4 sätestatud piirist kvalifitseerima selle süüteo KarS § 218 lg 1 alusel

varavastaseks süüteoks väheväärtusliku asja vastu.

Kohus leiab, 11.08.2018 kell 09.41 xxx asuvas kaupluses S kauba (kabanossi et

– snäkk, neli (4) pakki kogusummas 7,96 eurot varguse katse toime panemine U.U poolt on

) tõendatud

menetlusaluse isiku väärteoprotokolli märgitud selgituse ja kahetsusavaldusega ning muude väärteoasjas leiduvate kirjalike tõenditega.

Varguse katse toimepanemist menetlusaluse isiku poolt tõendab ka kaupluse avaldus, mille kohaselt võttis isik kaupluses snäki, mis võeti isikult pärast kassade läbimist ära ja kabanossitagastati kauplusele. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt peeti kinni isik, kes pani kauba põue ega maksnud kauba eest ning kinni peetud isikuks osutus U.U.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida menetlusaluse isiku poolt KarS §

199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu S AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest , taotletakse vastutusele isik, kes 11.08.2018 kell 09.41 xxx S kaupluses nähtub võtta pani toime teo, kui tema juurest avastati S kuuluvat kaupa maksumusega 7,96 õigusvastase AS eurot. on sedastatav, need esemed Kuivõrd ära võetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, et

olid menetlusaluse isiku jaoks vara ning menetlusalune isik ole seda ka vastustanud. võõras ei Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis menetlusalune isik lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna menetlusaluse isiku poolt asjade äravõtmist turvatöötaja kahtlustati poolt

ja peale kassa poolt kinni, siis olnud dest möödumist peeti menetlusalune isik turvatöötaja ei

vargust

võimalik lõpuni viia menetlusaluse isiku tahtest mitteolenevatel seega

põhjustel, jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud leiab kohus,

juhul on tuvastamist põhjustel, et käesoleval leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine menetlusaluse isiku poolt.

Kohtu hinnangul toimus eseme menetlusaluse isiku poolt selle ebaseadusliku te äravõtmine omastamise eesmärgil. käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega Menetlusaluse isiku te sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui menetlusalune isik ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta kaupa poodi tagasi viinud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on

ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat karistust KarS § 218 lg

1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Need väärteod on kehtivad seetõttu, et menetlusalune isik on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Samas on need väärteod toime pandud pikema ajavahemiku jooksul. Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Samas olukorras, kus tegemist on varavastase süüteoga väheväärtusliku asja vastu, siis ei ole varasemal karistatusel tähtsust, kuivõrd KarS § 218 lg 1 süüteo korduvat toimepanemist kvalifitseeriva tunnusena ette ei näe. Seega juhul, kui isik on varem karistamata või karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, oleks KarS § 218 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise puhul, kui isik paneb toime varguse, nii või teisiti vajalik viidata KarS § 199 lg-le 1, s.t menetlusaluse isiku käitumine on suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavat süütegu süüks arvates ei saa viidata KarS § 199 lg 2 p 4 tunnustele, s.o sellele, et tegemist on isikuga, kes on varem varguse toime pannud, sest KarS § 218 lg 1 ega 2 korduvuse tunnust ette ei näe.

Nagu kohus juba eelpool mainis on tegemist väheväärtusliku asjaga ja seega tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 alusel. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel. KarS §

218 lg 3 kohaselt on karistatav ka § 218 lg 1 ja 2 alusel toime pandud süüteo katse. Kuivõrd KarS § 218 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav ja samas inkrimineeritakse katse nii või teisiti KarS § 251 sätte alusel, puudub süüteo kvalifitseerimisel vajadus viidata KarS § 218 lg 3 sätetele, kuivõrd süüks arvatava süüteo tunnuseid sisustab viide KarS § 218 lõikele 1.

Tõendamist on leidnud, et pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja U.U vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, s.t jäi katse staadiumisse.

Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik U.U pani toime KarS § 2

lg 1

ja § 251

katse ettenähtud väärteo katse, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Karistus

e mõistmine

KarS § 218 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on ka teiseliigilisi väärteokaristusi. Arvestades väärteo varavastast iseloomu saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mis tähendab, et rahatrah

v kui karistusliik ei oleks täidetav. Samuti puudub menetlusalusel isikul kindel töökoht või mõni muu püsiv ja legaalne sissetulek. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahatrahvi näol, kuivõrd selline karistus on menetlusaluse isiku poolt korduvalt jäetud täitmata ja tuleb kohaldada aresti.

Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus varastada püütud esemete väärtust, mis ei ulatunud KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäi alla eelmärgitud piirmäära keskmise väärtuse. Samuti jäi tegu katse staadiumisse, seega leiab kohus, et menetlusaluse süü on hinnatav alla keskmise.

Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust raskendavat asjaolu tuvastanud, kuid väärteoprotokollist nähtub menetlusaluse isiku kahetsus, mida võib kergendava asjaoluna arvestada. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning lisaks on isikul ka kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 199 ettenähtud kuriteo eest.

Seetõttu VTMS § kohus, juhindudes -dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m karistusena arest. Kohus peab võimalikuks karistada menetlusalust isikut arestiga mõistes selle mõningal määral alla keskmise määra, kuivõrd väärtegu jäi katse staadiumisse, menetlusalusele isikule inkrimineeritakse vaid ühe väärteo toimepanemist ja menetlusalune isik on süüteo toimepanemist kahetsenud.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/