2-17-19489/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.12.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19489

Tsiviilasi

X hagi KÜ Randla 15 vastu üldkoosolekute protokollide

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.04.2018 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (vastustaja): Korteriühistu Randla 15 (registrikood

80162053, asukoht Randla 15, 10315 Tallinn), seaduslik

esindaja MF

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2018 otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Kohustada KÜ-d Randla 15 andma Xle kätte või saatma tema e-posti aadressile

XXX 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014 üldkoosolekute

protokollide ärakirjad koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli

lisad 7 päeva jooksu käesoleva otsuse jõustumisest.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta KÜ Randla 15 kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse KÜ Randla 15 (kostja)

vastu 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014 üldkoosolekute

protokollide koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisade saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ Randla 15-622 kaasomanik ja korteriühistu liige.

3. 2017. aasta jaanuaris palus hageja kostjal saata hageja e-posti aadressile XXX kostja

2012 ja 2014 aastate üldkoosoleku protokollid. Kostja avaldusele ei vastanud. Hageja

kordas nõuet veebruaris 2017 ja mais 2017.

4. 27.11.2017 toimus kostja üldkoosolek. Hageja esitas juhatusele suulise avalduse talle

2012 ja 2014 aastate ja 27.11.2017 üldkoosolekute protokollide saatmiseks. Juhatus

saatis hagejale ainult 27.11.2017 üldkoosoleku protokolli. 2012 ja 2014 aastate

protokollide osas teatas kostja, et hagejale saadab need raamatupidamise ettevõte OÜ

Pronksi Raamatupidamisbüroo, kes osutab kostjale raamatupidamise teenust.

Nimetatud ettevõte teatas hagejale 28.11.2017 e-kirjaga, et kostja protokollid asuvad

juhatuse käes.

5. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 7 kohaselt on liikmel õigus saada

üldkoosoleku protokolli või selle ärakirja. Seega on kostja kohustatud saatma hagejale

2012 ja 2014 aastate üldkoosolekute protokollid koos lisadega.

6. Hageja palub kohustada kostjat nimetatud üldkoosolekute protokollid koos lisadega

saatma hageja e-posti aadressile XXX või andma nende ärakirjad hagejale kätte nädala

jooksul otsuse jõustumisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. MTÜS § 21 lg 7 järgi on hagejal õigus saada 14 päeva möödumisel üldkoosoleku

protokolli või selle osa ärakiri. See õigus realiseeritakse üldkoosoleku protokolli

panemisega teadete tahvlile kõikidele kostja liikmetele tutvumiseks. Hageja majas ei

ela, aga käib koosolekutel. Hageja teab, millal koosolekud toimuvad ja millal on

protokoll kättesaadav. Eraldi ei ole protokollide väljastamine ette nähtud. Kostja

juhatusel puudub kohustus ühistu liikmele koopiad väljastada. Selleks puudub ka

tähtaeg. Ühistu liikmed võivad soovi korral pöörduda juhatuse poole taotluste ja

avaldustega algatusrühma või revidendi kaudu. Põhikirja p-i 7.4.1 järgi annab juhatus

revisjonikomisjonile või revidendile dokumendid tutvumiseks, ei väljasta koopiaid.

Kostja arvates kehtib sama kord, mis kehtib korteriühistu liikmete esindajale

(revident), ka kõikidele teistele isikutele.

Esimese astme kohtu otsus

9. Harju Maakohtu 30.04.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

10. Kohus lahendab avalduse hagiavalduse aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal

kehtinud seaduste alusel. Nimetatud ajal ei kehtinud korteriomandi ja korteriühistu

seadus, mistõttu see kohaldamisele ei kuulu.

11. Hagiavaldusega koos esitas hageja tõendina e-kirja (tl 12), milles teatab kostjale, et on

alates detsembrist 2016 korteriühistu liige. Seega on kostjal tekkinud hageja kui ühistu

liikme ees kohustused alates detsembrist 2016, mil hagejast sai korteriühistu liige.

Kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ei sisaldanud sätteid, mis reguleeriksid

korteriühistult dokumentide saamise õigust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-

s reguleerimata küsimustes MTÜS sätteid.

12. MTÜS § 21 lg 7 alusel on hagejal korteriühistu liikmena õigus saada üldkoosoleku

protokolli või selle osa ärakirja 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest

alates. Viidatud sätte kohaselt kuulub selline õigus korteriühistu liikmele. Seega on

hagejal õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 14 päeva

möödumisel üldkoosoleku lõppemisest alates ajast, mil ta on korteriühistu liige.

Hageja soovib aastatel 2012 ja 2014 toimunud üldkoosolekute protokolle koos

lisadega. 2012 ja 2014 hageja korteriühistu liige ei olnud. Kostjal puudub seadusest

tulenevalt kohustus hagejale tagantjärgi üldkoosolekute (mis toimusid ajal, kui hageja

korteriühistu liige ei olnud) protokolle saata. Korteriühistu liikmena on hagejal õigus

tutvuda üldkoosolekute, mis toimusid enne tema ühistu liikmeks saamist,

protokollidega, mitte nõuda nende endale saatmist.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

14. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti MTÜS § 27 lg-t 7. MTÜS § 27 lg 7 sätestab, et

korteriühistu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.

Seaduses ei ole sätestatud, et ühistu liikmel on õigus saada üldkoosolekute protokolle

ainult ajahetkest, millal ta sai korteriühistu liikmeks.

15. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused ei sõltu ajast, millal isik sai korteriühistu

liikmeks. Korteriühistu liige on eelmise korteriühistu liikme õigusjärglane. Selline

järeldus tuleneb KÜS §-st 5¹, mille kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad

korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või

pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi

omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

16. Uus korteriühistu liige on kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid, mis olid tehtud ka

enne seda, kui ta sai korteriühistu liikmeks. Seoses sellega peab uuel korteriühistu

liikmel olema õigus tutvuda varem tehtud üldkoosoleku otsustega ja saada

üldkoosoleku protokollide ärakirju.

Vastustaja seisukoht

17. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

18. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi

ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus

otsus, millega hagi tuleb rahuldada.

19. Praegu reguleerib korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid 01.01.2018

jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

Kolleegium nõustub

maakohtu järeldusega selle kohta, et praegusel juhul tuleb tsiviilasi lahendada

maakohtule avalduse esitamise ajal kehtinud seaduste alusel.

20. Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole tegelikult erinevust uue ja vana seaduse

kohaldamisel, sest kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ja alates

01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ei reguleeri erinevalt

korteriühistu liikme õigust saada ühistu üldkoosoleku otsuste protokolle.

21. Maakohus leidis õigesti, et kehtinud korteriühistuseadus ei sisaldanud sätteid, mis

reguleeriksid korteriühistult dokumentide saamise õigust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt

rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute

seaduse sätteid, mistõttu kuulub kohaldamisele MTÜS § 21 lg 7.

22. Alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada

juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Korteriomanike üldkoosolek on eraldi reguleeritud KrtS §-s 20, mille lg 1 kohaselt on

korteriühistu organiks korteriomanike üldkoosolek, millele kohaldatakse lisaks

korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatule muuhulgas ka MTÜS § 21 lg-tes 6-

9 sätestatut. Seega reguleerib ka kehtiva seaduse kohaselt korteriühistu liikme õigust

saada üldkoosoleku otsuste protokolle MTÜS § 21 lg 7, mille alusel on hagejal

korteriühistu liikmena õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 14

päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest alates. Kui muude kostja dokumentidega

on hagejal KrtS § 45 lg 1 õigus üksnes tutvuda, siis üldkoosoleku otsuste protokolle

on tal õigus saada kätte.

23. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja

vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli

kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema

eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on

üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule

esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

24. Maakohus on õigesti leidnud, et MTÜS § 21 lg 7 alusel on hagejal korteriühistu

liikmena õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja, kuid ebaõigesti

jõudnud järeldusele, et kostjal on õigus saada ainult nende üldkoosolekute protokolle,

mis toimusid ajal, kui hageja oli juba korteriühistu liige ning varasemate

protokollidega on tal õigus üksnes tutvuda. Maakohus ei ole oma sellist järeldust

millegagi põhjendanud ega viidanud ühelgi vastavale seaduse sättele. Maakohus

tugines ainult MTÜS § 21 lg-le 7, mis ei sisalda sellist piirangut.

25. Hageja soovib saada 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014

üldkoosolekute protokolle koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli

lisasid. Kostja ei ole tuginenud oma vastuväidetes sellele, et nimetatud kuupäevadel

pole üldkoosolekuid toimunud, neid pole protokollitud või pole neid protokolle

säilinud.

26. Seega kuulub hageja nõue MTÜS § 21 lg 7 alusel rahuldamisele ja kostjat tuleb

kohustada andma hagejale tema poolt soovitud protokollide ärakirjad kas hagejale

kätte või saatma hageja e-posti aadressil.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

28. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

29. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud nii

maakohtus kui ringkonnakohtus kostja kanda.

30. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille

tulemusena tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole

teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus

TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Meeli Kaur