2-17-17044/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17044

Tsiviilasi

OÜ Ehtekivid hagi Beweship Eesti Aktsiaselts vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

28 822,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Ehtekivid (registrikood 12074587, asukoht

Karja tee 4, Assaku alevik, 75301 Rae vald, Harju

maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu

Hiob

Kostja Beweship Eesti Aktsiaselts (registrikood

10236666, asukoht Punane 42-311, 13619 Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.06.2018, 31.10.2018 ja paikvaatlusel

31.10.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks välja veose

kaotsiminekust tekitatud kahju 23 500 eurot, veotasu 2 232 eurot ja muu otsene

kahju 1 105 eurot, kokku 26 837 eurot.

3. Jätta rahuldamata OÜ Ehtekivid nõue välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt

91,67 eurot.

4. Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis seisuga 14.11.2017 412,05 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5%

summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni.

5. Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis seisuga 14.11.2017 39,14 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5%

summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni.

6. Välja mõista Beweship Eesti Aktsiaseltsilt OÜ Ehtekivid kasuks alates

14.11.2017 viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras summalt 1 105 eurot kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud 99,66% ulatuses Beweship Eesti Aktsiaseltsi kanda ja

0,34% ulatuses OÜ Ehtekivid kanda.

8. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja on iga-aastaselt alates 2014. aastast ostnud Kreeka

tootjalt Emmanouil Papazoglou’lt hulgi oliiviõli ja tarninud seda Eesti tarbijatele. Ehtekivid

on alati tellinud oliiviõli transpordi Eestisse kostjalt. 2017. aasta kevadel ostis kostja Kreekast

5000 liitrit oliiviõli. Tegemist oli kõrgekvaliteedilise extra virgin oliiviõliga, mille kvaliteet

oli kontrollitud Kreeka ametlikus laboris. Oliiviõli ostuhind oli 23 500 eurot. 06.03.2017

pöördus hageja kostja poole, et tellida oliiviõli transport Kreekast Kreetalt Heraklionist

Eestisse Harjumaale Veskitaguse külla. Pooled leppisid kokku transporditeenuse tingimustes:

transport pidi toimuma kaubaautoga (mitte veoautoga), teenuse hinnaks oli 1 860 eurot pluss

käibemaks ehk kokku 2 232 eurot, vedaja pidi oliiviõli võtma peale tootja juurest. Kostja

korraldatud vedaja võttis kauba tootja juurest peale 25.04.2017. Vahepeatuskohas

Thessalonikis 28.04.2017 vormistatud CMR-il (kauba saatelehel) tähistati kaup kui oliiviõli.

Kostja andis hagejale kokkulepitud sihtkohas üle viis euroalust õlikanistritega. Kostja esitas

12.05.2017 hagejale transpordiarve, mille viimane ka tasus.

2. Hagejale hakkasid peatselt pärast esimeste õlikanistrite müüki laekuma klientidelt

küsimused ja pretensioonid, kuna õli oli tavapärasest erinev ega meenutanud oliiviõli. Hageja

avas esimese kaebuse järel proovimiseks ühe kanistri ja kontakteerus küsimuse osas oliiviõli

tootjaga, kes oli probleemist üllatunud ja kinnitas, et ta ise tarvitab samuti enda toodetud õli ja

kvaliteediprobleeme ei esine. Pärast kaebuste laekumist ka teistelt klientidelt pöördus hageja

Terviseameti kesklabori poole, et teostada õli keemilise koostise analüüs. Terviseameti

kesklabor selgitas hagejale, et proovi tulemused välistavad, et tegemist võiks olla oliiviõliga

ning oletas õli keemilise koostise põhjal, et tegemist võib olla sojaõliga. Seejärel pöördus

hageja viivitamatult tootja poole ja edastas talle ka fotod õlikanistritest. Tootja tuvastas, et

plekist õlikanistritel olid korgi läheduses väikesed täkked, mis viitasid sellele, et keegi oli

transpordi käigus eemaldanud kanistritelt korgid, plastkorki ennast vigastamata, ja hiljem

kanistrid uuesti sulgenud. Oliiviõli tootja Emmanouil Papazoglou esitas seoses juhtumiga

04.08.2017 Heraklioni kriminaalkohtu prokurörile kuriteoteate.

3. Hageja on pärast juhtumist teada saamist olnud sunnitud võtma rahulolematutelt klientidelt

tagasi neile oliiviõli nime all müüdud teadmata päritolu taimeõli ja on kannatanud seetõttu

märkimisväärset kahju. Oliiviõli ostuhind oli kokku 23 500 eurot. Edasimüügihind on kogu

partii kohta kokku 45 000 eurot (ühe 5-liitrise oliiviõli kanistri hind on 45 eurot koos

käibemaksuga). Lisaks on hageja kandnud kulud 80 ja 11,67 eurot ehk kokku 91,67 eurot

seoses õli keemilise koostise analüüsimisega Terviseameti kesklaboris. Hagejale on tekkinud

seoses nõude kohtueelse esitamisega kostjale ja kompromissi võimalikkuse arutamisega

õigusteenuse kulud 8,5 tunni ulatuses summas 1 105 eurot. Ühtlasi on põhjendamatult

makstud veotasu 2 232 eurot. Hageja esitas nõude kostjale kahju hüvitamiseks 09.07. ja

08.09.2017. Kostja on keeldunud kahju hüvitamisest.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista 26 928,67 eurot, so veotasu 2 232 eurot, muu otsene

kahju 1 196,67 eurot, kokku 26 928,67 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis 412,05 eurot ja alates 14.11.2017 viivis 5% summalt 23 500

eurot kuni nõude täitmiseni; sissenõutavaks muutunud viivis 39,14 eurot ja alates 14.11.2017

viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni ning alates 14.11.2017 viivis

võlaõigusseaduses (VÕS) §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 1 196,67 eurot

kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 18.01.2018 esitatud menetlusdokumendis, et

kaubaveo saateleht CMR tõendab, et (a) kaup oli vedamiseks võetud 25.04.2017 Emmanouil

Papazoglou tehasest (Ex Works) ja (b) kolm päeva hiljem ehk 28.04.2017 Thessalonikisse,

kus CMR vormistati, jõudnud kaup oli 5 euroalust oliiviõli. Emmanouil Papazoglou

kuriteoteade tõendab, et tootja pakendas ise oma enda toodetud oliiviõli ning ta andis

vedamiseks üle kanistrid oliiviõliga ja kontrollis õli veel enne teele saatmist. Seega ei antud

vedamiseks üle midagi muud kui oliiviõli. CMR-iga on tõendatud, et vedaja võttis kauba

peale 25.04.2017 Heraklionist ja kaup jõudis Thessalonikisse 28.04.2017 ehk kolm päeva

hiljem. Kaardirakenduse Google Maps teabe kohaselt võtab autosõit Heraklionist

Thessalonikisse koos praamisõiduga aega umbes 15 tundi. Isegi kui arvestada, et praamile

pääsemist tuleb ehk oodata ja juht teeb teel peatusi, ei saaks teekond ilmselt võtta eriti üle 20

tunni. Kus viibis kaup ülejäänud kaks päeva, pole teada. Kostja ei ole kohtueelses suhtluses

suutnud avaldada Ehtekividele kauba teekonda, vaheladustamisi ega vedajaid. Hageja ei

pidanud kauba vastuvõtmisel avastama, et õige, extra virgin oliiviõli oli varastatud ja selle

asemel oli varguse varjamiseks valatud kanistritesse odav madalakvaliteediline teadmata

päritoluga seemneõli. Selleks, et avastada, et oliiviõli on varastatud ja asendatud muu õliga,

olid tarvilikud keemialabori analüüsid ja selgitused. Õlide erinevat rasvhappelist koostist pole

võimalik kauba ülevaatamise käigus avastada.

6. Kahjust ei saa maha arvata extra virgin oliiviõli asemel kanistritesse villitud

madalakvaliteedilise teadmata päritolu õli hinda, kuna hageja ei plaani teenida varastatud õli

asemel kanistritesse valatud õli müügi teel. Neile klientidele, kellele hageja jõudis õli müüa,

uskudes, et tegemist on extra virgin oliiviõliga, mille ta oli Kreekast ostnud ja mille veo

Eestisse kostjalt tellinud, soovib hageja nende tasutud summad tagastada. Selline

tagasitäitmise kohustus tuleneb hagejale ka seadusest. Hagejal on võimalik klientidele

väljamaksed teha kostjalt nõutava hüvitise arvel. Lisaks ei või VÕS § 127 lg 5 alusel

kahjustatud isiku saadavat kasu (mille esinemist hageja eitab) kahjuhüvitisest maha arvata,

kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Arvestada tuleb, et

hageja poolt kostjalt nõutav ei ole kaugelt mitte kogu hagejale tekkinud kahju, vaid üksnes

summa, mille ta maksis oliiviõli eest tootjale. Hagejal jäi ka saamata tulu suurusjärgus ligi 20

000 eurot, kuna ta ei saa oliiviõli edasi müüa. Kostja ei vabane vastutusest CMR art. 17 lg 2

alusel.

Kostja

vastuses

esile

toodud

asjaolu,

et

ta

kasutas

professionaalsete

transpordiettevõtete teenuseid, ei täida kõrgendatud hoolsuse nõuet.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja panna menetluskulud täielikult hageja

kanda. Vedaja (kostja) võttis Kreetalt peale kokkulepitud koguse kanistritesse villitud

toiduõli ja andis samad kanistrid sama koguse õliga saajale (hageja) sihtpunktis Harjumaal

üle. Kanistrid, sh nende korgid olid üleandmise hetkel vigastamata, mida hageja ka möönab.

Veos ei olnud seega kaotsi läinud (varastatud) ega ka mitte kahjustatud. Sellega oli kostja

toiduõli veo kokkulepitud viisil teostanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et toiduõli

väidetav ümbervahetamine toimus vedamise kestel. Kui hageja sai tellitust teistsuguste

omadustega toiduõli, siis kõige tõenäolisem põhjus võib kostja arvates olla selles, et õli

pakendaja villis algselt kohe kanistritesse vale õli. See võis juhtuda villija ekslikust või

pahatahtlikust käitumisest tingituna. Kostja arvamus tugineb eluliselt usutavale asjaolule, et

veo kestel oleks viie tonni toiduõli ümbervahetamine väga keeruline, riskantne, aja- ja

ressursimahukas ettevõtmine, mis ei oleks võimalikele kurjategijatele kasumlik ega

otstarbekas. Oliivõli tootja poolt esitatud kuriteoteates ta möönab, et peab hagejale tekkinud

kahju ise kompenseerima. See näitab, et tootja ei pea õli ümbervahetamist veo ajal usutavaks.

Vastasel korral puuduks tootjal igasugune vajadus tugineda enda vastutusele. Välistatud ei ole

ka võimalus, et hageja sai tootjalt kokkulepitud kvaliteediga oliivõli, kuid lõpptarbijatele

müüs edasi mingit teist õli.

8. Kaup anti hagejale üle 09.05.2017, esimene teade kauba puuduse kohta esitati kostjale aga

alles 09.07.2017 ehk täpselt kaks kuud pärast üleandmist, mis on selgelt ebamõistlik tähtaeg.

Hoolas ettevõtja, kes tegeleb pealegi toiduainete müügiga, oleks koheselt pidanud saabunud

kaubapartii kvaliteeti kontrollima ja niiviisi oleks jõutud kostjat ka ettenähtud tähtaja jooksul

teavitada. Jättes kõrvale hageja ilmselgelt hooletu käitumise, annab pikk nö avastusaeg

tunnistust sellest, et väidetav asendustoode oli küllaltki kvaliteetne toiduõli, mida võis segi

ajada ka esmapressitud oliivõliga. Sellise omadusega õli kinnitab ühest küljest kostja

ülaltoodud versiooni, et võimalik vargus ei oleks tasuv (mida paremate omadustega

asendusõli, seda kallim oleks viimast muretseda), teisalt aga vähendab hageja arvatavat kahju.

Nimelt oliivõli asemel saadud toiduõli on eelduslikult otstarbekohaselt kasutatav ja seega

hageja poolt turustatav. Hageja ei ole nõude esitamisel väidetava asenduskauba väärtust üldse

arvestanud. Põhinõude esitamisel oleks tulnud igal juhul summast maha arvestada nn

asendusõli müügist saadav arvestuslik tulu.

9. Kui isegi eeldada, et oliivõli tõepoolest vahetati veo kestel kellegi poolt odavama toiduõli

vastu, siis vabaneks kostja vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel, sest taoline ettearvamatu ja

osav vargus oleks käsitatav asjaoluna, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei

suutnud vältida. Nagu hageja õigesti märgib, on ta sarnast õli veoteenust kostjalt tellinud ka

varasematel aastatel. Kostja on alati kasutanud ja kasutas ka vaidlusalusel korral

professionaalsete transpordiettevõtete teenuseid. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et

professionaalsed transpordiettevõtted teevad koostööd kurjategijatega, kes asendavad veo ajal

õlikanistrite sisu. Professionaalide kasutamine veo teostamisel on antud juhul piisav, et kostja

oleks täitnud vajamineva kõrgendatud hoolsuse klausli CMR art 17 lg 2 rakendumiseks.

Kuivõrd kostja on oma veolepingust tuleneva kohustuse hageja ees kohaselt täitnud (andnud

üle kokkulepitud koguse kahjustamata kaupa), siis hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu.

Sellest järeldub omakorda, et alusetud on ka veotasu tagastamise ja kaasnevate kulude

hüvitamise nõuded ning kõik hagis toodud viivisenõuded.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

12. Hageja nõuab kostjalt veose kaotsiminekust tingitud kahju 23 500 euro tasumist,

veosetasu 2 232 eurot ning muu kahju hüvitamist 1 196,67 eurot. Samuti on hageja esitanud

viivise nõude. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid e-kirjade teel veolepingu, mille kohaselt

kohustus kostja vastavalt hageja tellimusele vedama oliiviõli u 5,5 tonni Kreeta saarelt

Heraklionist (Kreeka Vabariik) –Veskitaguse külla, Harjumaale (Eesti Vabariik) (tl 8-10).

Veoteenuse hinnaks lepiti kokku 1 860 eurot + käibemaks, so 1 860 eurot. Vaidlus puudub, et

5 000 liitrit õli, so 1 000 kanistrit viiel euroalusel, jõudis sihtkohta. Hageja tasus kostjale

12.05.2017 arve nr 2701369 alusel 2 232 eurot (tl 12-12 pöördel). Terviseameti kesklabori

protokolli nr KL2017/T19610K-1 kohaselt ja hageja ja Terviseameti kirjavahetusest nähtuvalt

ei ole tegemist oliiviõliga ning tegemist võib olla sojaõliga (tl 13-15).

13. Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. VÕS §

774 lg 1 näeb ette, et kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees

vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja

kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kohus nõustub hageja käsitlusega, et

hageja tegutses pooltevahelises õigussuhtes õiguslikus mõttes nii saatjana kui ka saajana,

kuna hageja tellis kostjalt kogu transpordi alates Heraklionist kuni Harjumaal asuva Reie

külani. Kohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, kuna kohtule esitatud e-

kirjavahetusest nähtuvalt kostja kohustus lepinguga veose sihtkohta toimetama (tl 8-10).

14. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub

CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. Seega

tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada CMRi sätteid. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse

konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lepingus näidatud kaupade

vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; 2) üks neist riikidest,

kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-iga; 3)

kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud. Saaja (veose tellija)

kahjunõuet vedaja vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest.

CMR artikkel 17 lg 1 kohaselt vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või

vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba

kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-

09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas,

mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust.

15. Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt hageja kasuks veose

kaotsiminekust tingitud kahju 23 500 eurot. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on

tegemist veose kaotsiminekuga, kuna veosest jõudsid sihtkohta ainult pakendid. Kostja leiab,

et veos ei ole kaotsi läinud ega ka mitte kahjustatud. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist

veose kaotsiminekuga, kuna Heraklionist teele läinud oliiviõli ei jõudnud hagejani, vaid

hagejani jõudis teine õli - ilmselt sojaõli. VÕS § 792 lg 1 kohaselt vedaja vastutab veotähtaja

ületamisest tekkinud kahju eest, samuti kahju eest, mis tekib veose kaotsiminekust või

kahjustumisest ajavahemikul veose vedamiseks vastuvõtmisest kuni veose üleandmiseni.

Seega peab hageja tõendama, et veos anti vedajale üle kahjustamata seisundis ning kahju

tekkimise põhjustanud asjaolu leidis aset enne veose üleandmist. Õiguskirjanduse kohaselt

saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokirja puhul aitab nõude esitajat § 776 lg 2 sätestatud

eeldus: eeldatakse, et veos ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmisel väliselt heas

seisukorras ning et veoseühikute arv, nende tähistus ja numbrid vastavad veokirjas märgitud

andmetele ning vastupidist peab tõendama vedaja (vt Võlaõigusseadus III, komm väljaanne, §

792 komm 3.3, lk 350). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

16. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et veos (extra virgin oliiviõli) anti kostjale üle

kahjustamata seisundis ning kahju tekkimise põhjustanud asjaolu leidis aset enne veose

üleandmist. Kohtule esitatud kaubaveo saatelehest (CMR) nähtub, et 25.04.2017 võeti

vedamiseks Emmanouil Papazoglou tehasest peale kaup ja 28.04.2017 jõudis Thessaloiksisse

5 euro alust oliiviõli (tl 44). Oliiviõli kvaliteet oli kontrollitud Kreeka laboris ning kohtule

esitatud 05.04.2017 protokolli nr 30/037/000/442/03-04-2017 kohaselt oli tegemist ekstra

neitsioliiviõliga (tl 6-6 pöördel). Oliiviõli oli pakendatud 5-liitrilistesse kanistritesse ja kokku

oli 1 000 kanistrit. Nimetatu on tõendatud Emmanouil Papzoglou 24.04.2017 arvega nr 5 (tl

7). Kohus leiab, et Emmanouil Papazoglou kuriteoteteaga on tõendamist leidnud, et

Emmanouil Papazoglou (tootja) pakendas ise enda toodetud oliiviõli, andis vedamiseks üle

kanistrid oliiviõliga ning kontrollis õli enne teel saatmist (tl 17-23). Kohtule esitatud uudisest

Kreeka meediast nähtub, et sarnaseid õli ümberpumpamise juhtumeid on olnud veel (tl 24-24

pöördel). Emmanouil Papazoglou kuriteoteatest nähtuvalt avastas Emmanouil Papazoglou

piltide järgi kanistritel terava vahendi kasutamisest tekkivaid märgid, mida seal ei olnud

hetkel, kui kaup läks tootja valdusest üle vedajale. Tootja lasi Kreekas teha analüüsid

õliproovidest, mille hageja oli võtnud igalt euroaluselt erinevast kanistrist ning analüüsid

kinnitasid, et tegemist on seemneõliga, mitte extra virgin oliiviõliga. CMR-iga on tõendatud,

et vedaja võttis kauba peale 25.04.2017 Heraklionist ja kaup jõudis Thessalonikisse

28.04.2017 ehk kolm päeva hiljem. Hageja poolt kohtule esitatud Kaardirakenduse Google

Maps teabe kohaselt võtab autosõit Heraklionist Thessalonikisse koos praamisõiduga aega

umbes 15 tundi (tl 56). Hageja leiab, et isegi kui arvestada, et praamile pääsemist tuleb ehk

oodata ja juht teeb teel peatusi, ei saaks teekond ilmselt võtta eriti üle 20 tunni. Kohus leiab,

et kolme päevane teekond on liiga pikk aeg. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kus ja

miks viibis kaup ülejäänud kaks päeva. Terviseameti kesklabori protokolliga nr

KL2017/T19610K-1 ja hageja ja Terviseameti kirjavahetusega on tõendatud, et tegemist ei

ole oliiviõliga ning tegemist võib olla sojaõliga (tl 13-15).

17. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus, et õlikanistrite ülemisel osal korgi juures esineb

täkkeid ja vigastusi (tl 84-85). Kohus märgib, et paikvaatlusel selgus, et paljud täkked

kanistrite korgi ümbruses ei ole kergesti märgatavad (tl 85 pöördel). Eeltoodust tulenevalt

tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et kanistrid on kahjustatud ning korke on eemaldatud.

Kohus tuvastas ka paikvaatlusel, et vaidlusalune õli ja kahjustamata korgiga teise aastakäigu

õli erinesid oluliselt nii lõhnalt kui värvuselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja ei

pidanud kauba vastuvõtmisel avastama, et õige, extra virgin oliiviõli oli asendatud asemel oli

odava madalakvaliteedilise teadmata päritoluga seemneõliga. Hageja on hagiavalduses

selgitanud, et õlikanistrid olid euroalustel kaetud tumeda kartongiga, mis oli omakorda kaetud

kilega ja mingeid väliseid puudusi kaubal ei esinenud. Õlide erinevat rasvhappelist koostist

pole võimalik kauba ülevaatamise käigus avastada. Kahjustamata pakendi puhul võib

enamasti eeldada, et ka kaup pole kahjustatud. Paikvaatlusel 31.10.2018 leidis tuvastamist, et

ühel alusel on kokku 200 kanistrit, kanistrite all on puidust alus, kanistrite kõigi nelja rea

vahel on papp ning iga rida on ümbert kinnitatud traadiga. Kõige ülemist õlikanistrite kihti

katab kile (tl 84). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kile ja kartong olid terved, ei

pidanud hageja veose ülevaatamise kohustuse raames eemaldama tuhande õlikanistri ümbert

kilet ja kartongi, vaatlema kanistreid ühekaupa, neid avama, sisu maitsma ega tellima sisu

rasvhappelise koostise analüüse.

18. Kostja leiab, et kostja vabaneb vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. CMR art 17 lg 2

kohaselt

vedaja

vabaneb

vastutusest,

kui

kauba

kaotsiminek,

vigastamine

või

kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu;

nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus

või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja

mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kostja selgitas kohtule 13.06.2018 toimunud korraldaval

istungil,

et

kostja

täitis

hoolsuskohustust

sõlmides

lepingu

rahvusvahelise

transpordiettevõttega. Tõendid on esitatud hagiga ning saatelehelt on näha kes reaalselt kaupa

vedasid. Kohus tegi kostjale 13.06.2018 korraldaval eelistungil ettepaneku täiendavalt

tõendada, et kostja osutas vedamisel kõrgendatud hoolt. Kostja täiendavaid tõendeid kohtule

ei esitanud. Kohus leiab, et kostja ei vabane vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel, kuna kostja ei

ole tõendanud, et rakendas kõrgendatud hoolsust kahju ärahoidmiseks.

19. VÕS § 794 lg 1 sätestab, et veose täieliku või osalise kaotsimineku korral peab vedaja

hüvitama kaotsiläinud veose või selle osa väärtuse. Veose väärtuseks loetakse veose väärtus

vedamiseks vastuvõtmise ajal ja kohas. Seega tuleneb seadusest, et kostja peab vedajana

hüvitama hagejale kahju, mis tuleneb veose kaotsiminekust. Kohus on seisukohal, et hageja

kahjunõudest ei saa maha arvata extra virgin oliiviõli asemel kanistritesse villitud

madalakvaliteedilise teadmata päritolu õli hinda. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja

müüb ainult ühe, talle teadaoleva taustaga ja usaldusväärse väiketootja ehk Emmanouil

Papazoglou extra virgin oliiviõli. Kohus leiab, et hageja ei saa teadmata päritoluga

madalakvaliteedilisest seemneõlist kasu, mida oleks võimalik kahjuhüvitisest maha arvata.

Seega kuulub hageja nõue 23 500 eurot VÕS § 794 lg 1 täielikult rahuldamisele.

20. Järgmisena analüüsib kohus hageja veotasu nõuet summas 2 232 eurot. VÕS § 796 lg 1

sätestab, et kui vedaja vastutab veose kaotsimineku või kahjustumise eest, peab ta lisaks VÕS

§ 794 kohaselt maksmisele kuuluvale hüvitisele hüvitama ka juba makstud veotasu, seisuraha

ja muud vedajale makstud tasud ja maksud. Eelviidatud sättest tuleneb, et kui veos on

kahjustatud või kadunud, ei ole vedaja oma põhikohustust täitnud. Saatja või saaja ei ole

saanud veolepingust oodatavat kasu, mistõttu ei pea ta täitma omapoolset veotasu ja muude

kulude maksmise kohustust. Vaidlus puudub selles, et hageja tasus kostjale 12.05.2017 arve

nr 2701369 alusel 2 232 eurot (tl 12-12 pöördel). Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja

hüvitada hagejale juba makstud veotasu summas 2 232 eurot.

21. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

10.07.2017 kuni 14.11.2017 eest 412,05 eurot ja nõude mõista alates hagi esitamisest välja

viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni. Samuti esitas hageja sissenõutavaks

muutunud viivisenõude perioodi 10.07.2017 kuni 14.11.2017 eest 39,14 eurot ja nõude mõista

alates hagi esitamisest viivis 5% summalt 2 232 eurot. CMR art 27 lg 1 kohaselt võib nõude

esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. TsMS § 367 alusel

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. CMR art 27 lg 1 kohaselt võib nõude

esitaja nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. See arvutatakse (5% aastas)

vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud, siis hagi esitamise

päevast. Kostja viivise summadele ega perioodile sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja nõuded veose kaotsiminekust tingitud kahju

23 500 euro ja veotasu 2 232 euro osas, siis kuulub rahuldamisele ka sissenõutavaks

muutunud viivise 412,05 euro ja 39,14 euro nõue. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue mõista

kostjalt alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni nõude täitmiseni ning alates

15.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni.

22. Hageja esitas kostja vastu kahjuhüvitise 1 196,67 euro nõudes. Nimetatud nõue koosneb

õigusteenuse kuludest 1 105 eurot (käibemaksuta) ja õli analüüside kuludest 91,67 eurot.

VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii

kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg

1). Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal

tekkinud kohustus õigusteenuse eest tasumiseks. VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

23. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja

VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus on leidnud, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-138-

10). Seega on professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Hageja õigusteenuse kulud seonduvad nõude kohtueelse esitamisega kostjale ja kompromissi

otsimisega. NJORD Advokaadibüroo OÜ on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga

130 eurot (ilma käibemaksuta) ja töömaht on 8,5 tundi, mis on kujunenud järgmistest

tegevustest: materjalidega tutvumine, perspektiivi analüüs ja tegevuskava väljatöötamine;

08.09.2017 nõudekirja koostamine, Ehtekividega kooskõlastamine ja Beweshipile saatmine;

Beweshipi vastusega tutvumine ja Beweshipi argumentide analüüs; suhtlus Beweshipi

vandeadvokaadist esindajaga kompromissiläbirääkimiste teemal. Õigusteenusekulu kokku on

summas 1 105 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja

kahjunõude suurusele, seega kostja nõustub nimetatud kohtueelsete toimingutega. Kostja on

üksnes öelnud, et kuna hageja põhinõue rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu hüvitamisele ka

kaasnevate kulude hüvitamise nõue. Kuna kohus eelnevalt leidis, et hageja põhinõue on

põhjendatud, siis peab kohus põhjendatuks ka hageja õigusabikulude nõuet. Hageja ei ole küll

esitanud kohtueelse õigusabikulude osas ühtegi tõendit aga kuna kostja õigusabi osutamist ei

vaidlusta, tuleb nimetud õigusabi osutamise kulu kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt

välja mõista õigusabikuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seega kuulub nimetatud viivisenõue rahuldamisele.

24. Kohus leiab, et õli analüüsi, so asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise

kulutuse hüvitamist ei saa nõuda hagiga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-100-15, p-is 47

märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamist ei

saa tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1, § 143 p-st 2 ja § 174 lg-st 11 nõuda hagiga, vaid need

tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega õli analüüside kulud 91,67 eurot

kahjuna kostjalt väljamõistmisele ei kuulu.

25. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

veose kaotsiminekust tekitatud kahju 23 500 eurot, veotasu 2 232 eurot, muu otsese kahju 1

105 eurot, kokku 26 837 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt

91,67 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis 412,05 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 23 500 eurot kuni

nõude täitmiseni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

39,14 eurot ja alates 15.11.2017 viivis 5% summalt 2 232 eurot kuni nõude täitmiseni.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 14.11.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summalt 1 105 eurot kuni nõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi 99,66% ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja õiglane jätta

hagimenetluse kulud 99,66% ulatuses kostja kanda ja 0,34% ulatuses hageja kanda.

27. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik