1-07-6325/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-07-6325

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-6325 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.11.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

B.I, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta B.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.09.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.I tunnistati süüdi 19.09.2003 Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 141 lg 2 p 1,3,4,4-1, § 186, § 184-2 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

loeti eelvangistuses viibitud aeg 26 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 4 päeva vangistust algusega 19.06.2002.

Tartu Maakohtu 05.06.2007 kohtumäärusega vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 17.06.2008 ja kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2,4 alusel kohustati: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, hüvitada kuriteoga tekitatud

kahju igakuiste maksetena vähemalt 400 krooni ulatuses, asuda tööle 1 kuu jooksul peale vabanemist ja osaleda „Eluväärtuste“ programmi töös.

2(3)

Harju Maakohtu 11.03.2009 kohtumäärusega pöörati täitmisele B.I-le Jõgeva Maakohtu

19.09.2003 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise sisuga ärakandmata karistus 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaja algus 09.03.2009.

Karistuse kandmise algus 09.03.2009 ja lõpp 13.02.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.09.2009.

Kinnipidamisasutusest B.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas töötanud ei ole. Viru Vanglas on

alates augustist 2009 võtnud osa agressiivsuse asendamise treeningu programmist, kus

keskendutakse väärtushinnangute ja hoiakute kujundamisele. Kinnipeetava sõnul on tal palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kuna on viibinud palju aastaid vanglas. Tasumata rahalisi nõudeid ligi 300 000 krooni. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga. Kinnipeetaval on soov muutuda, kuid tema sooritatud kuriteod ja korduvad karistused näitavad, et isik ei ole selleks suuteline. Enne

vangistust vähene töökogemus, ametlikku töökohta pole olnud. Varasemalt on elanud ka

varavastaste kuritegude sooritamise läbi saadud tuludest. Viru Vangla leiab, et B.I ennetähtaegne vabastamine on ebaotstarbekas.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu vaatamata sellele, et vastavalt KarS § 76 formaalselt vajalikud tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud: on olemas elamiskoht ja toetus perekonna poolt. B.I puhul on uue kuriteo risk ja ohtlikkus kõrge. Ohu tõenäosus on kõige suurem materiaalsete vajaduste tekkimise korral.

B.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetyu väidab, et tal oli välismaale sõtmiseks kriminaalhooldusametniku luba. Vale, et ta lahkus Eestist saksamaale ilma kriminaalhooldusametniku loata.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab,

et B.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud sealjuures korduvalt reaalse vangistusega.

B.I on varem toime pannud enamuses varavastaseid kuritegusid. Viimasest 19.09.2003

kohtuotsusest on näha, et süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on välja kasvanud röövimised ja vägivald politseiametniku

suhtes. Viimasest vangistusest vabastati tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 05.06.2007

määrusega katseajaga kuni 17.06.2008 ja kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2,4 alusel kohustati: mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju igakuiste maksetena vähemalt 400 krooni ulatuses, asuda tööle

1 kuu jooksul peale vabanemist ja osaleda „Eluväärtuste“ programmi töös. Harju Maakohtu

11.03.2009 kohtumäärusega pöörati täitmisele B.I-le Jõgeva Maakohtu 19.09.2003

kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise sisuga ärakandmata karistus 11

3(3)

kuud 5 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt (lk 18-20) rikkus kontrollnõudeid- ei ilmunud registreerimisele ja samuti ei täitnud kohustust- hüvitada kuriteoga tekitatud kahju igakuiselt 400-

krooniste maksetena. Kohtumääruse kohaselt B.I viibib vahi all Saksamaal Hamburgi vanglas. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused B.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses

viibimine avaldab B.I-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Vanglas viibides töötanud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik võttis osa agressiivsuse asendamise treeningu programmist.

Isikul on kehtiv isiksusttõendav dokument Eesti Vabariigi pass kehtivusega kuni 03.07.2012.

Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht abikaasa, Vxxx Axxxpoolt üüritud korteris xxx xxx

V.B.I on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka mingil määral materiaalselt. V.B.I töötab FIE-na ja oma materiaalset olukorda hindab rahuldavaks. Vabanedes ei ole B.I kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat.

Arvestades B.I poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi

(vangistuses olnud umbes ca 10 aastat), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem vabastatud tingimisi

ennetähtaega ja määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.I-le mingit mõju.

Kohus nõustub prokuröri ja kriminaalhooldusametnikuga, et B.I ei sobi kriminaalhooldusele tema sügavalt kriminaalse loomuga käitumise tõttu. Kriminaalhooldus enam

ei aita tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda

jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades B.I poolt

toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.I temale Jõgeva Maakohtu 19.09.2003 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu