Legislator Case Law & Legislation
2-17-3557/37 AI generated

2-17-3557/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-3557/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Legislator headnote

AI generated

2-17-3557/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Keywords

AI generated
bank charges bank account information late payment of fees bank resolution reimbursement of costs debt repayment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-3557

Tsiviilasi

OÜ Agenor hagi pankrotihalduri Andres Hermeti,

AK, ES, KN, AR ja AR vastu kahju hüvitamiseks.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 18. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Agenor määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja OÜ Agenor (registrikood 10700098), seaduslik

esindaja Ülar Teppo

Kostjad pankrotihaldur Andres Hermet, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

AK (isikukood XXXXXXXXXXX)

ES (isikukood XXXXXXXXXXX)

KN (isikukood XXXXXXXXXXX)

AR (isikukood XXXXXXXXXXX)

AR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. septembri 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Agenor kanda.

3. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (3)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Agenor (hageja) esitas Harju Maakohtule 6. märtsil 2017 hagi pankrotihalduri Andres

Hermeti (kostja I), AK, ES, KN, AR ja AR (kostjad II-IV) vastu kahju hüvitamiseks.

Maakohus keeldus 9. juuni 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei

kõrvaldanud puuduseid määral, mis oleks võimaldanud esitatud hagiavalduse menetlusse võtta.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2017 määrusega maakohtu määruse ja saatis

asja tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus jättis

29. jaanuari 2018 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

2. 16. veebruaril 2018 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos menetlusabi taotlusega.

Maakohus jättis 5. märtsi 2018 määrusega hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks

rahuldamata ning kohustas hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu 3 400 eurot 14 päeva

jooksul määruse jõustumisest arvates. Kohus jättis hagiavalduse kuni riigilõivu tasumiseni

käiguta ning märkis, et juhul, kui hageja jätab kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata,

keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tagastab selle. Ringkonnakohus jättis

15. juuni 2018 määrusega maakohtu määruse muutmata. Viidatud määrused jõustusid

15. juunil 2018.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 18. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna hagiavalduses

esitatud nõudelt ei tasutud riigilõivu.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus märkis, et 5. märtsi 2018 määruse kohaselt oli hagejal riigilõivu (3 400 eurot)

tasumiseks aega 14 päeva määruse jõustumisest arvates. Kuna määrus jõustus 15. juunil 2018,

saabus hagejale riigilõivu tasumise tähtaeg 29. juunil 2018. Hageja ei ole kuni vaidlustatud

määruse tegemiseni nõutud riigilõivu tasunud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada

maakohut uuesti lahendama tema menetlusabi taotlust.

Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks on põhiseadusega (PS) vastuolus olukord, kus hagiavalduse esitamisel maakohtusse

hagejal õiguslik alus menetlusabi saamiseks puudub, sest ta ei vasta TsMS § 183 lg-s 1

märgitud kriteeriumitele, alus menetlusabi saamiseks tekib hagejal ainult apellatsioonkaebuse

esitamisel.

Teiseks piirab TsMS § 191 lg 1 teine lause, mille kohaselt ei saa ringkonnakohtu määruse peale

esitada Riigikohtule kaebust, hageja õigust pöörduda kohtusse ja edasikaebeõigust

ebaproportsionaalselt.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale I tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja I leidis muu hulgas, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

kaebust ei ole allkirjastatud.

3 (3)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu

tsiviilasja toimik saabus 7. novembril 2018.

6. Ringkonnakohus andis 30. novembri 2018 määrusega hagejale tähtaja (3 päeva) puuduse

kõrvaldamiseks, s.o allkirjastatud määruskaebuse esitamiseks. Hageja esitas allkirjastatud

määruskaebuse 3. detsembril 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub

vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid

korrata.

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et sisuliselt vaidlustab hageja

käesoleva määruskaebusega maakohtu 5. märtsi 2018 määrust ja ringkonnakohtu 15. juuni 2018

määrust. Hageja tõstatab praeguses määruskaebemenetluses TsMS § 191 lg 1 teises lauses

sätestatud kaebeõiguse piirangu vastuolu põhiseadusega. TsMS § 191 lg 1 teine lause sätestab,

et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Ringkonnakohus rõhutab, et kohtud on juba lahendanud hageja menetlusabi taotluse. Juhul, kui

hageja leidis, et põhiseadusega on vastuolus olukord, kus juriidiline isik ei saa TsMS § 183 lg

1 alusel taotleda menetlusabi hagi esitamisel ning ei saa menetlusabi andmisest keeldumise

määruse peale edasi kaevata Riigikohtule, oleks hagejal tulnud vastav taotlus esitada

menetlusabi taotluse lahendamisel. Seda hageja teinud ei ole. Praeguses menetlusetapis ei ole

võimalik maakohtu 5. märtsi 2018 määrust ega ringkonnakohtu 15. juuni 2018 määrust

vaidlustada, mistõttu ei ole TsMS § 191 lg 1 asjassepuutuv säte. Kolleegium selgitab, et selleks,

et Riigikohus saaks kohtu algatatud konkreetse normikontrolli raames hinnata kohaldamata

jäetud õigustloova akti sätte põhiseaduspärasust, peab see säte olema asjassepuutuv. Riigikohtu

praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt

Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000 otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10 ja 28. oktoobri 2002

otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).

9. Hageja ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et ta on maakohtu poolt nõutud riigilõivu

tegelikult tasunud. Kuivõrd hageja hagiavalduselt riigilõivu tähtaegselt ei tasunud, keeldus

maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste

kaitseks uuesti hagiga maakohtusse.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas

kohtuastmes. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude

rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

11. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse

peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest