2-18-102361/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-18-102361

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

4. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-102361 Tsiviilasi PlasmaPro OÜ hagi Armet OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1845,27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlasmaPro OÜ (registrikood: 12788418, asukoht: Sakala 3, Pärnu linn, Pärnu linn, 80028, Pärnumaa); Hageja volitatud esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post kylliki@julianus.ee); Kostja: Armet OÜ (registrikood: 11496056, asukoht: Muru 8-37, Tartu linn, Tartu linn, 50303, Tartumaa; e-post: XXX); Kostja seaduslik esindaja: Mihhail Abubikirov, isikukood: XXX; epost: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 20. november 2018. a. Protokollija kohtuistungi sekretär Katre Varusk RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Armet OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks XX.XX.XXXX arvest nr XXX tulenev võlgnevus summas 1 720,55 eurot, mis koosneb põhivõlast 1 559 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 121,55 eurot ja sissenõudmiskulust 40 eurot.

3. Välja mõista Armet OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks viivised põhinõudelt (1 559 eurot) alates 08.05.2018. a. kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Jätta menetluskulud Armet OÜ kanda.

5. Välja mõista Armet OÜ-lt PlasmaPro OÜ kasuks menetluskulud summas 785,54 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXX, viitenumber 709320023.

7. Menetluskuludelt tuleb Armet OÜ-l tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja märgib osaliselt põhjendava osa.

2. Kostja lepingulisele esindajale, Sergei Desjatnikovile, on kohtukutse 20.11.2018. a toimunud istungile kätte toimetatud 09.10.2018. a TsMS § 321 lg 1 alusel. Kuigi lepinguline esindaja on vahetult enne istungi algust teatanud kohtule, et ei esinda enam kostjat, on kohtukutse loetud kostjale kättetoimetatuks (TsMS § 307 lg 1, § 321 lg 1). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning ei olnud teatanud ka istungile mitteilmumise põhjustest. Hageja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

3. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg-st 1.

5. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

6. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 91,47 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 133,53 eurot, esindajakulud 511,67 eurot (ilma käibemaksuta) ja sõidukulu 114 eurot.

7. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1845,27 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud kokku 225 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot.

8. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Nimekirja kohaselt on hageja sõidukulu 380 km eest (0,3 eurot/km) kokku 114 eurot. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja otsene sõidukulu võib olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3- 2-1-65-13, p 17). Kuigi menetlusosalise sõidukulude hüvitamise kriteeriume ja täpsemat korda TsMS ei sätesta, tuleb sõidukulude hüvitamisel lähtuda tegelikust kulust ning analoogia alusel kulude suuruse määramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 („Teenistus-, töövõi ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra“) §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast, milleks on kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta.

10. Arvestades tegelikku sõidukulu, lähtudes kulu tekkimise kuul maksimaalsest kütuse hinnast (1,286 eurot liiter) ja keskmisest sõiduauto kütusekulust (10l/100km), leiab kohus, et lepingulise esindaja sõidukulu on põhjendatud osaliselt, s.o summas 48,87 eurot (380/10x1,286).

11. Kohus, arvestades nõude suurust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungil osalemise aega, peab kohus põhjendatud esindaja kuluks kokku 511,67 eurot (ilma käibemaksuta).

12. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 785,54 eurot (225 eurot (riigilõiv) + 48,87 eurot (sõidukulu) + 511,67 eurot (esindaja kulu)).

13. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik