2-17-8630/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja

läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2-17-8630

A G O avaldus

juurdepääsu saamiseks

Avalduse lahendamine

Avaldaja: A G O (isikukood xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja: Reimo Mets

(e-post reimo@box.ee, reimo@lawmets.ee)

Puudutatud isik I: A T (isikukood xxx)

Puudutatud isiku I lepinguline esindaja:

vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska (e-post

kadi.sitska@gmail.com)

Puudutatud isik II: OÜ Idaser (registrikood 11023910, e-post

andrustang@gmail.com)

Puudutatud isik III: R S (isikukood xxx, e-post xxx)

Kirjalikus menetluses

2. Määrata Harju maakonnas, Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx)

igakordsele omanikule ja tema loal kolmandale isikule tähtajatu ööpäevaringne jalgsi

ja sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) juurdepääs Harju maakonnas, Xxx vallas,

Xxx külas, Xxx kinnistule (reg nr xxx) avalikult kasutatavalt teelt, s.o. Xxx-Xxx

maanteelt (tee nr xxx) üle Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr

xxx) kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval

plaanil 2,5 meetri laiusel ja punasega märgitud alal.

3. Juurdepääsu määramisel kindlaks määrata:

3.1. Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordsel

omanikul

on

keelatud

takistada

mistahes

viisil

või

vahenditega

(sh

liikluskorraldusmärkide või füüsiliste tõkendite paigaldamine) Harju maakonnas,

Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordsel omanikul ja tema loal

kolmandatel isikutel ligipääsu Xxx kinnistule avalikult

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

avalikult kasutatavale teele

kasutatavalt teelt, s.o. Xxx-Xxx maanteelt (tee nr xxx) üle Harju maakonnas Xxx

vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) kirdepoolse tipu põhjaküljel paikneva tee

vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil 2,5 meetri laiusel ja punasega märgitud

alal. 3.2. Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx)

kirdepoolse tipu põhjaküljel paiknevat teed (vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval

plaanil 2,5 meetri laiust ja punasega märgitud ala) hooldab ja hoiab korras ning

kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud Harju maakonnas, Xxx vallas, Xxx külas,

Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordne omanik.

4. Määrata Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordse

omaniku kasuks üle Harju maakonna Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx)

igakordsele omaniku määratud juurdepääsu kasutamise iga-aastaseks tasuks 12

(kaksteist) eurot, mida Harju maakonnas, Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr

xxx) igakordne omanik peab tasuma Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx

kinnistu (reg nr xxx) igakordsele omanikule iga aasta 01. veebruariks.

5. Tuvastada A T kohustus anda nõusolek kanda kinnistusraamatusse kinnisasja reg nr

xxx koormav märkus kinnisasja reg nr xxx igakordse omaniku kasuks juurdepääsu

saamiseks avalikult kasutatavalt teelt, mille kohaselt on määratud Harju maakonnas,

Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) igakordsele omanikule ja temalt

nõusoleku saanud kolmandale isikule tähtajatu ööpäevaringne jalgsi ja sõidukitega

(õueala kiirusepiiranguga) juurdepääs Harju maakonnas, Xxx vallas, Xxx külas, Xxx

kinnistule (reg nr xxx) avalikult kasutatavalt teelt, s.o. Xxx-Xxx maanteelt (tee nr xxx)

üle Harju maakonnas Xxx vallas, Xxx külas, Xxx kinnistu (reg nr xxx) kirdepoolse tipu

põhjaküljel paikneva tee vastavalt Harju Maakohtu 03.12.2018 kohtumäärusele nr

2-17-8630 ja kohtumääruse lisaks 1 olevale plaanile 2,5 meetri laiusel ja punasega

märgitud alal.

6. Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks kohtumääruse lisa 1.

7. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus jõustunud kohtumääruse edastamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

Avalduse kohaselt on avaldaja omandis kinnistu asukohaga Xxx, Xxx küla, Xxx vald (reg nr

xxx), millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Avaldaja arvates on kõige

mõistlikum tema kinnistule seada juurdepääs avalikult kasutatavale teele, Xxx-Xxx maanteele

üle Xxx kinnistu. Avaldaja on nõus, et tema kohustuseks jääb tee korrashoiu ja hooldamisega

seonduva kulud, mistõttu peaks avaldajal olema teed võimalik tasuta kasutada, kuid avaldaja

on valmis ka tasuma kostjale arvestatud maamaksu osast protsendina selle osa eest, mis jääb

tee alla iga-aastase ühekordse maksena.

Avaldaja palub määrata jalgsi ja/või sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) kasutatav

ööpäevaringne tähtajatu juurdepääs kinnistult Xxx (reg osa xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx

vald, Harju maakond xxx) avalikult kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) üle

Xxx kinnistu (reg osa nr xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond

xxx) kirdepoolse tipu

põhjaküljel paikneva tee. Avaldaja palub keelata Xxx kinnistu igakordsel omanikul Xxx

kinnistult (reg osa xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) avalikult

kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) mistahes viisil või vahenditega ligipääsu

takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsilise tõkendite paigaldamine). Avaldaja

palub, et kinnistul Xxx (reg osa nr xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond

xxx) paiknevat teed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad mõistlikud kulud

Xxx kinnistu (reg osa xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) igakordne

omanik. Avaldaja palub edastada Harju Maakohtul avalduse rahuldamise korral jõustunud

kohtmäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosade nr xxx

katastritunnus xxx (Xxx) III jakku juurdepääsu kohta kinnistult registriosa nr-ga xxx,

katastritunnus xxx üle kinnistu registriosa nr-ga xxx, katastritunnus xxx avalikult kasutatavale

teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) kinnistu registriosa nr-ga xxx, katastritunnus xxx

igakordse omaniku kasuks. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut nõusoleku andmiseks,

et kanda kinnistusraamatusse kinnisasja registriosa nr xxx (Xxx kinnistut – asukoht Xxx, Xxx

küla, Xxx vald, Harju maakond, katastritunnus xxx) koormav märkus kinnisasja nr xxx (Xxx

kinnistu – asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) igakordse omaniku kasuks

juurdepääsutee kohta järgmise sisuga: „Xxx kinnistu igakordsel omanikul on jalgsi ja/või

sõidukitega (õueala kiirusepiiranguga) kasutatav ööpäevaringne tähtajatu juurdepääs Xxx

kinnistult avalikult kasutatavale teele (Xxx-Xxx maanteele, tee nr xxx) üle Xxx kinnistu (reg

osa nr xxx, asukoht Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju maakond xxx) kirdepoolse tipu

põhjaküljel paikneva tee. Xxx kinnistu igakordsel omanikul on keelatud nimetatud Xxx

kinnistu juurdepääsutee tõkestamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsiliste tõkendite

paigaldamisega). Juurdepääsuteed hooldab ja hoiab korras ning kannab sellega kaasnevad

mõistlikud kulud Xxx kinnistu igakordne omanik.“ Menetluskulud palub avaldaja välja mõista

puudutatult isikult.

Puudutatud isiku I seisukoht

Puudutatud isik I on seisukohal, et kui Xxx tee ei ole teeregistri andmetel ei riigi-, kohalikega

ka eratee, siis ei ole Xxx teed kui sellist olemas ning tegemist on lihtsalt kinnistu sees

liikumist võimaldava rajatisega, mis on Xxx kinnistu teenindamiseks rajatud. Xxx kinnistu

omanik ei ole huvitatud, et läbi tema kinnisasja sõidetaks autodega, sest see on temale liigselt

koormav. Praegune Xxx kinnistu (reg nr xxx) on tekkinud 03.06.2014 suure kinnistu

jagamisel, mille tulemusena tekkis ka xxx kinnistu (reg nr xxx). Xxx kinnistule rajatud ehitised

on küll endise Xxx talu ehitised, kuid Xxx talul oli juurdepääs ka xxx teelt ning probleeme Xxx

kinnistu omanikuga ei olnud. Xxx talu jagamisel oleks selle omanik R S pidanud tagama

juurdepääsu jagamise käigus tekkivale kinnistule. R S ega uus omanik ei saanud eeldada, et

uus kinnistu saab kasutada teise isiku eramaal asuvat teed, sest kasutusmaht ja viis muutub

oluliselt. Xxx kinnistul asuva teelõigu on sinna rajanud praeguse kinnistu omaniku vanaisa

ning see tehti metsa väljaveoks. Xxx kinnistu omanikuga pole keegi läbirääkimisi pidanud

tema maal asuva tee kasutamiseks. Xxx kinnistul oli ja on T kinnistuga piirnevas servas tee,

mida mööda pääseb M teele läbi praeguse K kinnistu. Seega peab praeguse K kinnistu omanik

tagama Xxx kinnistule juurdepääsu, sest vaidlus on tekkinud tema tegevuse tõttu. Õiglane tasu

üle puudutatud isiku I kinnistul asuva tee kasutamiseks oleks 1 000 eurot kuus, s.o. 12 000

eurot aastas, mis võimaldaks seda teed ka korras hoida.

Puudutatud isiku II seisukoht

Puudutatud isik II oma seisukohti esitanud ei ole.

Puudutatud isiku III seisukoht

Puudutatud isik III on avaldanud, et Xxx kinnistule talu juurde on olnud ajalooliselt 1935

aastast juurdepääs üldkasutatavalt teelt mööda Xxx teed. Eelnevale omanikule ei teinud Xxx

tee omanik, A T varasemalt kunagi piiranguid tee kasutamise osas. Xxx tee on ainus võimalik

juurdepääs Xxx, O ja ka Vana-Xxx kinnistule, kuna ümbritsevad kinnistud on kas metsamaad,

maatulundusmaad või elamumaad, mida ei läbi ükski mootorsõiduki kasutamist võimaldav

tee. Xxx, O ja Vana-Xxx kinnistutele oleks võimalik ligi pääseda ainsana üle K kinnistu vaid

trakTga ja kuival ajal. Sügis-talvisel perioodil ei ole looduslikult märja maa tõttu võimalik ligi

pääseda mujalt, kui vaid Xxx teed pidi. Mööda K kinnistut on kraaviserv, kuhu on tõstetud

kraavist kaevatud pinnas, mis pole mootorsõidukitega läbitav ja on K kinnistu aia osa. Uue tee

rajamine oleks ebaotstarbekas ja kulukas kõigile osapooltele, kuna rajada tuleks sisuliselt

heinamaale uus tee. Lisaks hakkaks uus tee läbima K õueala, mis välistaks lemmikloomade ja

laste õues viibimise ja halvendaks oluliselt kõigi elutingimusi. Rajatava tee pikkuseks üle K

kinnistu avaldaja kinnistuni oleks 188 m, millest 30 m on juba rajatud, kuid lisaks tuleb ehitada

veetruup üle kuivenduskraavi, mille läbimõõduks on 3 m ja sügavuseks 2 m. Arvestades, et 30

m pikkuse tee rajamiseks K kinnistul tasuti ligikaudu 4 000 eurot, siis 158 m lisatee rajamine

võiks orienteeruvalt maksta 12 000 – 15 000 eurot, millele lisanduks truubi ehitus. Puudutatud

isik III tasu juurdepääsutee kasutamise eest ei soovi, kuid Xxx kinnistu omanik peaks võtma

kohustuse tee ehituse, hooldamise ja korrashoiu osas. Kui tee rajada üle K kinnistu, siis kaasneb

sellega vajadus rajada piirdeaed, kuna pole mõeldav, et lapsed ja koerad oleksid vabalt aias,

mida läbib sõidutee kõrvalkinnistule. Seega lisandub mitme tuhande eurone lixxxlu ja kahaneb

olulisel määral K kinnistu õueala algne väärtus.

Xxx valla seisukoht

Avaldaja poolt soovitava juurdepääsu puhul on tegemist Xxx teega, s.o. erateega, mis jääb

puudutatud isikule I kuuluva Xxx kinnistu serva. Tegemist on pikaajaliselt kasutuses oleva

teega, mis on olnud juurdepääsuks ka teistele kinnistutele. Teel on olemas korralik põhi, seega

on tee kasutamiskõlblik aastaringselt. Kulud teega on põhiliselt korrashoiukulud ja vajadusel

remondikulud. Teega piirnevatel aladel hooneid ei ole. Seega puudutatud isiku I õiguste riive

on minimaalne, kuna puudutatud isiku I hooned asuvad Xxx teest kaugel ning tee

kasutamisega kaasneda võiv müra ja tolm ei jõua puudutatud isiku I eluhooneteni ning tema

elukeskkond ei halvene tee kasutamise tõttu avaldaja poolt. Puudutatud isiku I poolt välja

pakutud juurdepääsust avaldaja kinnistule, mis algaks avalikult kasutatavalt M teelt ja lõpeks

avaldaja kinnistul, üle K kinnistu, on olemas vaid väike lõik erateed, mille on rajanud

puudutatud isik III avalikult kasutatavalt M teelt oma kinnistuni. Edasi kuni Xxx kinnistuni on

arvatavasti pinnasetee, mis on üldjuhul kasutatav vaid kuival ajal. Seega tuleks avaldajal rajada

puudutatud isiku III eratee lõigust kuni oma kinnistuni faktiliselt uus tee tugeva põhjaga, mis on

majanduslikult küllaltki kulukas ettevõtmine ning tee kasutamine halvendaks puudutatud isiku

III ja tema pere elukvaliteeti oluliselt. Kolmanda juurdepääsutee variandina tee avaldaja

kinnistuni M teeni üle T kinnistu kattuks osaliselt teega üle K kinnistu. Võrreldes kolme

juurdepääsutee varianti Xxx kinnistule, on nii naaberkinnistute omanike õiguste riive

seisukohalt kui majanduslikust seisukohast arvates sobivam avaldaja pakutav juurdepääsutee,

kuna tegemist on olemasoleva korraliku põhjaga teega, mis jääb hoonetest sh eluhoonetest

küllaltki kaugele ning ei avalda negatiivset mõju tee äärsete kinnistute omanike

elukeskkonnale. Samuti on see variant majanduslikult kõige vähem kulukam, kuna jääb ära

teelõigu ehitamine puudutatud isiku III eratee lõigust kuni avaldaja kinnistuni.

Xxx Vallavalitsus on seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguspärane ning põhjendatud ning

avaldaja pakutud juurdepääsutee variant on sobivaim.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus tuvastas, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Xxx, Xxx küla, Xxx vald, Harju

maakond (reg nr xxx), millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (I kd t.l. 10, 10

pöördel). Tuvastatud on, et Xxx kinnistuga, Xxx külas, Xxx vallas piirnevad järgmised

kinnistud: Xxx, asukohaga Xxx küla, Xxx vald (reg nr xxx, omanik A T, I kd t.l. 11), T

asukohaga T, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik osaühing xxx, I kd t.l. 38), K,

asukohaga K, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik R S, I kd t.l. 37), Vanaxxx,

asukohaga Vanaxxx, Xxx küla, Xxx vald (registriosa xxx, omanik R S, I kd t.l. 37) ja O

kinnistu, mis kuulub samuti avaldajale (registriosa xxx, I kd t.l. 26).

AÕS (asjaõigusseadus) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on

lahendis 3-2-1-170-12 (p 9) selgitanud, et avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude

rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu

puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu

soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtsust miks Xxx kinnistu jagamisel ei ole arvestatud

juurdepääsutee määramisega avalikult kasutatavale teele ja selle kohta esitatud menetlusosaliste

väiteid kohus ei hinda. Kuna avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kastutavale teele,

siis on tal õigus nõuda juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja.

Avaldaja palub määrata Xxx kinnistu omanikule juurdepääs avalikult kasutatavale teele so

Xxx-Xxx maanteele üle Xxx kinnistu vastavalt avaldusele lisatud plaanile (I kd t.l. 17).

Vaidlust ei ole, et avaldaja on Xxx kinnistule alates kinnistu omandamisest kuni käesoleva

ajani Xxx-Xxx maanteelt juurdepääsuks kasutanud puudutatud isikule I kuuluval Xxx kinnistul

asuvat teed (I kd t.l. 13-15, 17). Xxx kinnistul asuv tee on ka 20.06.2017 Harju Maakohtu

kohtumäärusega

esialgse

õiguskaitse

korras

määratud

avaldajale

tema

kinnistule

juurdepääsuks Xxx-Xxx maanteele. 05.11.2018 paikvaatlusel veendus kohus, et Xxx kinnistul

asub 2,5 meetri laiune loodusliku kruusakattega tee, mis viib Xxx-Xxx maanteelt Xxx

kinnistuni (I kd t.l. 17).

Puudutatud isik I leiab, et K kinnistu omanik R S peab tagama avaldajale s.o. Xxx kinnistu

omanikule juurdepääsu, sest praegune Xxx kinnistu on tekkinud ja võõrandatud avaldajale

peale R Su poolt suure kinnistu jagamist, mille tagajärjel tekkis ka R Sule kuuluv K kinnistu (I

kd t.l. 48-49). Enne kinnistu jagamist oli Xxx kinnistul s.o. Xxx talul juurdepääs M teele.

AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või

allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu

ühendus seni toimus, võimaldama teise omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS

§ 156 1. lõikes nimetatud tingimustel.

Tuvastatud on, et avaldaja on Xxx kinnistu omandanud 03.06.2014 ning vaidlust ei ole, et R

S, kes võõrandas suurest kinnistust osa s.o. Xxx kinnistu võimaldaks avaldajal juurdepääsu

avalikule teele M teele üle R Sule allesjäänud kinnistu osa (I kd t.l. 73, kuid R Su sõnul, ei

olnud ka enne kinnistu jagamist n.ö. Xxx kinnistu osale juurdepääs avalikule teele mitte üle K

kinnistu osa M teele, vaid üle Xxx kinnistu Xxx-Xxx maanteele (I kd t.l. 37). R Su sõnade

kohaselt on Xxx kinnistule ajalooliselt alates 1935 aastast olnud juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt üle Xxx kinnistul asuvata Xxx teed ning Xxx kinnistu omanik ei ole

varasemalt teinud piiranguid tema kinnistul asuva tee kasutamiseks Xxx, O ja Vana-Xxx

kinnistule pääsemiseks. Ka Xxx kinnistu omaniku väidetest, et K kaudu on võimalik pääseda M

teele, ei ole võimalik järeldada, et K kinnistut oleks nagu kasutatud juurdepääsuna s.h.

sõiduautodega M teelt Xxx kinnistuni. Kohus 05.11.2018 paikvaatlusel veendus, et R Su

väide, et Xxx kinnistule ei ole mootorsõidukitega s.o. sõiduautoga olnud varasemat juurdepääsu

üle K kinnistu, on veenev, sest paikvaatlusel ei olnud näha puudutatud isiku I väidetavat

kunagist juurdepääsuteed ning ka mõistliku kõrvalseisjana ei saaks arvata, et K kinnistul

olevat haljasala oleks kasutatud sõidukitega juurdepääsuks (I kd t.l. 134). Kohtul ei ole

põhjust kahelda, et ehk kunagi mingil viisil on seda teed kasutatud kinnistute vahel

liikumiseks, kuid see võis olla väga ammu, mis ei veena kohut, et hetkel saaks tuvastada, et

haljasala kui tee on kasutatav sõiduautodega liiklemiseks (I kd t.l. 134, 135, 144-146). Seega

on usutav, et R Su omandis olnud Xxx kinnistu sellele osale, mis on võõrandatud avaldajale,

juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele Xxx-Xxx maanteele kasutati Xxx kinnistul asuvat

teed.

Vaidlust ei ole, et juurdepääsu määramine Xxx kinnistu omanikule avalikult kasutatavale M

teeni oleks võimalik üle K kinnistu (I kd t.l. 73, 121, 122). Kohus 05.11.2018 paikvaatlusel

veendus, et hetkel K kinnistul juurdepääs sõidukitega Xxx kinnistuni oleks raskendatud

seetõttu, et tegemist on haljasalaga s.o. niidetud heinamaaga (I kd t.l. 133) ning vahetult Xxx

kinnistu ja K kinnistu vahel asub kraav ( kd t.l. 107-108). Seega selleks, et Xxx kinnistuni

pääseda üle K kinnistu tuleks sinna rajada olemasolevale 30 pikkusele teeosale (I kd t.l. 132,

139, 140) umbes 158 m pikkune tee lisaks kuni avaldaja kinnistuni (I kd t.l. 125, 138). Kuna

haljasala, mille kaudu oleks võimalik rajada tee Xxx kinnistuni asub siiski K kinnistu serval,

siis ei oleks kohtu arvates välistatud tee ehitamine juurdepääsuks Xxx kinnistuni. Puudutatud

isiku III väide nagu võiks läbida rajatav juurdepääsu tee puudutatud isiku III kodu keskset

õueala, ei leidnud paikvaatlusel kinnitust. Küll aga oleks selline tee lähedal majale kui

vähendaks olemasolevat õueala, mistõttu on veenev puudutatud isiku III väide, et mõistlik oleks

õueala ja juurdepääsutee vahele rajada aed, et tagada nii hoovis mängivate laste kui koerte

liikumise turvalisus.

Kohus leiab, et avaldaja kinnistuga piirnevat O kinnistut, mis kuulub avaldajale, ei ole

võimalik kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele, sest kinnistul endal puudub

vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja on mõistlik arvata, et ka O kinnistule võiks

juurdepääs toimuda üle avaldaja enda kinnistu ja sealt edasi mööda käesoleva tsiviilasja raames

määratavat juurdepääsu. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele avaldaja kinnistuga piirneva

R Sule kuuluva Vana-Xxx kinnistu kaudu pole samuti mõeldav, sest Vana-Xxx kinnistul

puudub samuti vahetu juurdepääs avalikult kasutatava teega.

Kohus veendus 05.11.2018 paikvaatlusel, et avaldaja kinnistule oleks võimalik juurdepääs

määrata üle T kinnistu nii Xxx-Xxx maanteele kui M teele. Kuna aga T

kinnistu puhul on tegemist võsastunud metsamaaga (I kd t.l. 118) ja avaldaja ja T kinnistu

vahele jääb ka kraav, siis tee rajamine T kinnistule juurdepääsuks avalikult kasutatavle teele

oleks võrreldes teiste juurdepääsuvariantidega ebamõistlik, sest on üldteada, et tee ehitamine

sinna, kus seda pole kunagi olnud, on väga kallis.

Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku I kinnistul asuv tee ei asu ei puudutatud isikule kuuluva

elamu ega õueala vahetus läheduses, mistõttu kaaludes puudutatud isiku I ja III huve, oleks

juurdepääs avaldaja kinnistule üle puudutatud isiku I kinnistu vähem koormavam kui üle

puudutatud isiku III kinnistu, kus rajatav juurdepääsutee oleks puudutatud isiku III elamule ja

õuealale tuntavalt lähemal, et arvata, et see tekitab ebamugavust nii puudutatud isiku III

privaatsusele kui turvalisusele. Kohtu arvates on kõige mõistlikum määrata avaldaja kinnistule

juurdepääsuks puudutatud isikule I kuuluval kinnistul asuv olemasolev tee. Kahtlemata on

avaldaja huvi saada oma kinnistule juurdepääsutee ka võimalikult väikeste kuludega, sest on

üldteada, et tee ehitamine on kallis, mistõttu ei pea kohus juurdepääsu üle K kinnistu parimaks

võimalikuks variandiks võrreldes teise juba olemasoleva juurdepääsu variandiga üle Xxx

kinnistu.

Asjaolu, et puudutud isik I on vastu sellele, et juurdepääs määrata, sest tee on puudutatud isiku

I kinnistul ja ta ei ole kunagi andnud lubadust teed kasutada, ei ole kohtu arvates selliseks

kaalukaks huviks, mistõttu ei peaks avaldaja saama juurdepääsu oma kinnistule. Küll, aga ei

ole kohtu arvates põhjendatud juurdepääsu määramisel arvestada avaldaja väidetavalt

ülekaaluka huviga seoses juba kinnistule tehtud planeeringutega, mille tõttu võiks arvata, et

juurdepääsu peaks ilmtingimata määrama üle puudutatud isiku I kinnistu, sest kohtu arvates ei

ole hea usu põhimõttega kooskõlas kinnistu planeerimine eeldades juurdepääsuteed üle võõra

kinnisasja, mis ei ole sõnaselgelt s.o. kinnistusraamatus nähtavalt, kokku lepitud (I kd t.l.

112-116, 120, 126, 136, 141, 142, 147). Kaaludes aga puudutatud isiku A T ja avaldaja huve, siis

juurdepääsu määramisel üle Xxx kinnistu on Xxx kinnistu omanik kindlasti häiritud, kui tema

kinnistut kasutab avaldaja, kuid see ei kaalu üles avaldaja huvi saada oma kinnistule

juurdepääsu ja seda võimalikult väikeste kuludega.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et juurdepääsu määramist üle Xxx kinnistu avalikult

kasutatvale Xxx-Xxx maanteele tuleb eelistada teistele alternatiivsetele variantidele

juurdepääsu määramisel, sest teised juurdepääsu variandid oleksid koormavamad ja häirivamad

nii puudutatud isikule III kui ka avaldajale. Kohus on seisukohal, et avaldaja huvi saada

juurdepääs üle Xxx kinnistu avalikult kasutatavale teele kaalub üles puudutatud isiku I kui Xxx

kinnistu omaniku omandiõiguse riive, mis kaasneb juurdepääsu talumisega. Kohus määrab

juurdepääsu asukohaks tee avaldaja kinnistule üle Xxx kinnistul asuva tee Xxx-Xxx

maanteele. Kuna avaldaja kinnistul asub elamu, siis on kohtu arvates põhjendatud arvata, et

avaldajal on vaja oma kinnistule juurdepääsu sõidukitega, mistõttu tuleb määrata avaldajale

juurdepääs kinnistule nii jalgsi kui sõidukitega.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja kinnistule üle Xxx kinnistu

nii jalgsi kui sõidukitega. Vaidlust ei ole, et Xxx kinnistut tuleb läbida Xxx kinnistule

jõudmiseks umbes 2,5 m laiusel teel. Kohus määrab juurdepääsutee avaldaja kinnistule

Xxx-Xxx maanteelt üle Xxx kinnistul vastavalt kohtule esitatud plaanil asuvale teele, kuid

põhjendatud on määrata ka tee laius, milleks on 2,5 m.

Kohus leiab, et on põhjendatud määrata juurdepääs avaldaja kinnistule igal ajal s.o.

ööpäevaringselt ja tähtajatult, sest puuduvad mõjuvad põhjused avaldaja juurdepääsu ajaliseks

piiramiseks. Kuna juurdepääsu õigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi

omaniku nõusolekul kinnistut kasutavaid muid isikuid, siis on põhjendatud määrata juurdepääs

kinnistu igakordsele omanikule ja omanikult nõusoleku saanud teistele isikutele.

Avaldaja on palunud keelata Xxx kinnistu igakordsel omanikul Xxx kinnistult avalikult

kasutatavale

teele

mistahes

viisil

või

vahenditega

ligipääsu

takistamine

(sh

liikluskorraldusmärkide või füüsilise tõkendite paigaldamine). Kuigi avaldaja on kohtule

avaldanud, et sellekohane taotlus on ehk ennatlik ja avaldaja loodab, et keelamine puudutatud

isikule I ligipääsu takistamiseks polegi vajalik ning puudutatud isik I teostab oma õigusi heas

usus, siis on menetluse käigus avaldaja kohtule andnud ka teada, et puudutatud isik

vabatahtlikult ei täitnud kohtu määrust, millega esialgse õiguskaitse korras määrati avaldaja

kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle puudutatud isiku I kinnistu, mistõttu on

kohtu arvates siiski põhjendatud selguse mõttes ära märkida käesolevas kohtulahendis, et Xxx

kinnistu igakordsel omanikul on keelatud Xxx kinnistult avalikult kasutatavale teele mistahes

viisil või vahenditega ligipääsu takistamine (sh liikluskorraldusmärkide või füüsiliste

tõkendite paigaldamine) (t.l. 40, 181 pöördel, 182-184).

AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsutasu suurus peab olema selline, mis hüvitaks koormatud

kinnisasja omanikule juurdepääsuga tekitatud omandiõiguse riive. Kindlasti ei peaks

koormatud kinnisasja omanik kandma kulusid seoses juurdepääsuga ning tasu peaks ta asetama

majanduslikult vähemalt olukorda millises ta oleks olnud, kui juurdepääsu ei oleks tema

kinnisasja kaudu määratud.

Avaldaja on leidnud, et tee korrashoidmise ja hooldamise kulud peaksid jääma avaldaja kanda.

Kuigi puudutatud isik I ei ole selgelt avaldanud nõusolekut, et tema võtaks tee korrashoidmise

ja hooldamise kulud enda kanda, siis arvestades puudutatud isiku tasunõuet juurdepääsu eest,

mis peaks hõlmama ka tee korrashoiu ja hooldamise kulud, ei ole kohtu arvates põhjendatud

neid kulusid, mis on puudutatud isiku I väidete kohaselt 1 000 eurot kuus seoses tee laiendamise

ja parandamisega, panna avaldaja kanda, sest vaidlust ei ole, et avaldaja ei ole avaldanud soovi

olemasolevat teed laiendada, avaldaja on valmis ise teed korras hoidma, teed kasutabki

peamiselt vaid avaldaja, mistõttu tee korrashoiuga ja hooldamise seotud kulud oleks mõistlik

jätta vahetult avaldaja kanda, kes saab ise otsustada tee korrashoiu ja hooldamisega seotud

küsimused ja mõistlikud kulud eelkõige seoses vajadusega pääseda kinnistuni (igas olukorras

kiiresti, s.h. ilmastikuga arvestades ja ilma sõiduautot vigastamata). Kuna puudutatud isik I ja

avaldaja vahel on tekkinud lahkhelid seoses tee kasutamisega, siis ka edaspidiste arusaamatuste

vältimiseks ja vaidluste ärahoidmiseks on kohtu arvates põhjendatud, kui tee hooldamise ja

korrashoiu kulud jääksid avaldaja kanda, sest kui puudutatud isik mingil põhjusel ei peaks teed

korras hoidma ja hooldama, siis oleks avaldajal ikkagi takistatud juurdepääs oma kinnistule.

Puudutatud isik I ei ole põhistanud, miks tema kinnistu koormamine mööda kinnistu äärt

kulgevat olemasolevat teed peaks olema hinnatud 1 000 euro suuruseks nagu nõuab puudutatud

isik I juurdepääsu määramise eest. Kohus leiab, et juurdepääsutee eest makstav õiglane tasu

peab hüvitama kinnisasja omaniku omandiõiguse riive ja tasu ei või olla ebamõistlikult väike.

Võttes arvesse, et tee asub puudutatud isiku I kinnistul, mistõttu on kahtlemata riivatud

kinnistuomaniku õigus ise otsustada, kes tema kinnistut kasutab, kuid kuna teega seotud

korrashoiu ja hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda nagu kohus on eelnevalt õigeks pidanud,

siis peab kohus juurdepääsu tasu õiglaseks suuruseks, arvestades Tolli- ja Maksuameti poolt

esitatud maamaksuandmetest lähtudes, mille kohaselt Xxx kinnistu 11,8 ha eest

(katastritunnus xxx) on tasutud maamaksu aastas 74,90 eurot, mistõttu 176 meetri pikkuse ja

2,5 m laiuse tee eest, mis hõlmaks Xxx kinnistust vaid 417,5 m² (II kd t.l. 13, 124), 1 eurot

kuus ehk 12 eurot aastas (väiksem tasu kui 1 eurot kuus oleks ebamõistlikult väike

tasu ja suurem tasu kui 1 eurot kuus ei ole kuidagi põhistatud), mis tuleb Xxx kinnistu

igakordsel omanikul tasuda Xxx kinnistu igakordsele omanikule iga aasta 01. veebruariks.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et avaldaja ja puudutatud isik I pole leidnud pooli

rahuldavat lahendust juurdepääsu määramiseks ja selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid kohus

ei hinda (I kd t.l. 39, 119, 123, 127).

Kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 järgi kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on

nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks

(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 63 lg 1 p 4 järgi võib

kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud

asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 kohaselt

kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma.

Kuna juurdepääs avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt määratakse üle A Tle kuuluva

kinnistu, siis on A T kohustatud andma nõusoleku kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks

juurdepääsu kohta. Kohtu arvates ei ole vajalik kinnistusraamatu märkuses kõiki

juurdepääsuga seotud võlaõiguslikke tingimusi ära märkida, vaid piisab viitest käesolevale

kohtumäärusele.

Avaldaja on palunud kohtul edastada jõustunud kohtulahend kinnistusosakonda, et

kinnistusraamatusse kanda juurdepääsuõiguse kohta märkus. Kohus selgitab veelkord

avaldajale, et kohus ei vahenda suhtlust kinnistusraamatu pidajaga, mistõttu hageja selline

taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid kinnistusraamatusse kande tegemiseks saab avaldaja ise

pöörduda vastava avaldusega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud

isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

Seega hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning

erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19

selgitanud, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus

kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega

võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud

tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema

menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et arvesse võttes, et pooltele oli

selge, et kohus igal juhul juurdepääsu määrab, tegemist ei olnud keerulise õigusvaidlusega,

siis ei saa ka puudutatud isikul I olla õiguspärast ootust, et tema menetluskulud peaksid

ilmtingimata jääma avaldaja kanda. Kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides võttes

arvesse puudutatud isikute, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik