1-17-3145/37

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3145 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid .J-i elektroonilise valve Q kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Q XXX .J

isikukood , , kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 03.07.2017 26.02.2020 ja lõpp Kaitsja v.-adv. rgus Viira

Ma määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta Q J. elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Viira & Partnerid Advokaadibüroo (üheksakümmend (asukoht Narva mnt 9-26, 10117 Tallinn) kasuks 96 kuus eurot eurot) eurot v.-adv. Margus Viira poolt , s.h on käibemaks 20%, s.o 16 määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. Q J. -i

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Q J. -ilt menetluskuluna kaitsjatasu 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

Kaitsjatasu - ja tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300.

, kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 19.10.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava .J-i id Q elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Q.J Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-3145 kannab käesoleval ajal mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 346 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks lg 2 rahaline karistus 20 päevamäära tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ulatuses, s.o summas 200 eurot. .J , Q § 200 lg 2 p 7, § 3331 lg 1 ja § 334 lg 2 p 1 (03.05.2016, 04.05.2016, 10.06.2016 ja 11.06.2016 episoodid) järgi KarS § 64 lg 1 rMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 1 ning , K alusel mõisteti Q.J-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust ning rahaline karistus 20 päevamäära . tunnistati süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 ulatuses summas 200 eurot. Q J (26.07.2016 ja 28.08.2016 episoodid), § 199 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 28 päeva v 1 aasta 11 kuud

ja angistust ning rahaline karistus 20 päevamäära KarS § 64 lg 1 alusel lii ulatuses summas 200 eurot. deti 2-aastane vangistus ning rahaline karistus ulatuses summas 200 eurot 1-aasta 20 päevamäära 11-kuulise 28- se vangistusega ning rahalise karistusega ulatuses summas päeva 20 päevamäära 200 eurot .J-ile ja Q mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 aastat 7 kuud

ulatuses ja 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 30 päevamäära summas 300 eurot. viiakse rahaline karistus KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 18.03.-20.03.2015, s.o 3 09.- päeva, 06. 07.09.2016, s. , karistusaja hulka ja .J-ile Q o 2 päeva, kokku 5 päeva mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aas 23 päeva vangistust. tat 7 kuud

ja

.J kannab nimetatud Q vangistust alates 03.07.2017.

Kinnipeetavat on 8 korral kriminaalkorras karistatud, millest kuus karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab

kannab isik varguse; ta kuuendat korda. Käesolevat karistust kelmuse; röövimise (grupis); tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise; dokumendi, pitsati ja

stambi hävitamise, rikkumise, varguse, kinnipidamise ja peitmise; raha võltsimise eest kasutamise eesmärgil ning võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on peamiselt üheliigilised: varavastased (vargused grupis, kelmused) ning avaliku usalduse vastased (nt raha võltsimine). Käesolevalt ka röövimise episo olnud ka vägiva on od ning varasemalt kahel korral on llaga avaliku varguse episood. d raskemaks Vägivaldsuse raskusaste on muutunu . Väärtegude osas on ter kordub narkootikumide tarvitamine ja väheväärtuslikud vargused. Kuritegude mus . Käitumine on sarnane varasema käitumisega. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel koristajana ning läbinud sõltuvuskäitumist muutva

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik paikneb alates 14.05.2018 Viru Vangla Avavanglaosakonnas. Isikul on

võimaldatud käia kahel korral lühiajalistel väljasõitudel. Kinnipeetaval võimaldati külastada Töötukassat, kus oli registreeritud aktiivse tööotsijana,

ta

isik xxxx -s, kus tööle saamiseni. 03.09.2018 käis väljaspool vanglat proovipäeval OÜ töötab alates 12.09.2018.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust.

Rahvastikuregistri andmetel omab kinnipeetav sissekirjutust aadressil xxxx. Isiku enda sõnul elas ta enne vangistust nimetatud korteris koos vanaemaga. Korter kuulus vanaemale. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema elukaaslane J S. Hetkel elavad antud korteris isiku ema L T ja J S kahekesi. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning L T ja J S on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas, mille osas on nad allkirjastanud ka elektroonilise valve nõusolekud. Isikul on omandatud põhiharidus xxxx keskkoolis. Isiku enda xxxx omandatud keskharidus. Rahvastikuregister kinnitab sõnul on keskhariduse olemasolu. Riigikeelt isik ei valda. Enne vangistust oli kinnipeetav hõivatud juhutöödega ning oli arvel Töötukassas. Isik pol nagi ametlikult töötanud. Tööoskused on e ku

puudulikud. Isik omab enda sõnul lukksepa töökogemust, aga see ka periooditi tehtud töö.

on

Kinnipeetav suhtub siiski töösse hästi ja tahab tööd teha. Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. sõnul, vangistusele eelnenud perioodil, mitteametlikel töökohtadel Isiku enda töötamise eest saadud tasust talle piisas. Samas kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab probleemsele toimetuleku oskusele. Vangistuses toetavad isikut majanduslikult oli ka lähedased. Isikul varasemalt diagnoositud 90% töövõimetus, käesoleval hetkel tegeleb on malik hakata saama pensioni, ta töövõime hindamisega. Seega vabanedes või ühtlasi on isiku ema valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. K-Raha andmetel on 01.10.2018 seisuga euro ulatuses. Isiku enda on ta tasumata võlanõudeid 8551 sõnul motiveeritud nõudeid tasuma. Vabanemisfondi on hoiustatud 200 eurot.

Kinnipeetava l ku kuuluvad ema, ema elukaaslane ning ähivõrgustik vanaema. Lähedastega on suhted head Kinnipeetav ning omavahel suheldakse telefoni ja lühiajaliste kokkusaamiste teel. on vallaline, lapsi ei ole. Kuritegusid on isik toime pannud grupis. Isik on enda sõnul kuritegeliku taustaga tuttavate/sõpradega suhted katkestanud. Isik on enda sõnul olnud mõjutatav teiste poolt. Riskivale, hoolimatule ning teisi ä

rakasutavale elustiilile viitavad korduvad kuri- Meditsiiniosakonna andmetel esineb alkoholi kuritarvitamist, ja väärteod. tarbis nul tarbis ta alkoholi alkoholi 1 kord nädalas, kuid kogust pole märgitud. Isiku enda sõ vabaduses väga vähe ning sellega pole kunagi probleeme ka esinenud. Isikut on varasemalt (2002. ja 2006. aastal) kaks korda AS alusel trahviga karistatud. Puuduvad andmed, et isik oleks alkoholijoobes pannud toime gusid. Meditsiiniosakonna andmetel on vägivaldseid kurite isikul amfetamiini tarv -aastaselt. Viimane tarvitamine sõltuvus, itas iga päev, esimest korda 23 toimus umbes märtsis 2017. aastal. Nädalas tarvitas amfetamiini mitmeid kordi, on ka -aprillis süstinud. Isikul on motivatsioon narkootikumidest loobuda, samas pisendab antud ta probleemi. NPALS alusel on isikut karistatud 17 korda. Kinnipeetav kulutas raha enda sõnul söögi, elamise ja muude tavaliste asjade peale, kuid tema narkootikumide tarvitamise sagedus näitab, et enamu raha võis ku s luda narkootikumide hankimise peale. Samuti oli narkootikumide tarvitamine motiveeritud üks tema põhilisi tegevusi. Kinnipeetav on narkootikumidest hoiduma ning tema sõnul aitab sellele kaasa tööle asumine ja vajadusel arsti poole Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. pöördumine. Isikul esineb psühhiaatriline haigus ning saab käesoleval hetkel regulaarset

ta ravi.

isik Kinnipeetava puhul seisneb oht kuritegelikust käitumisest loobuda. peamiselt füüsilises ründes, millega kaasnevad kergemad vigastused. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on

majanduslikud probleemid, ta

jätkab narkootikumide tarvitamist ning allub grupi mõjule. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ning vägivaldse on 75% kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava .J-i Q tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks .J

Q tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 26.02.2020. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Q.J-ile -des 2,2 KarS § 75 lg 2 p 1,4,8, lektroonilise valve 9 sätestatud kohustused. E pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuud alates elektroonilise määrata 4 valve seadme paigaldamisest

Q J. kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. l on keskharidus, mitte põhiharidus a varem ütles. Ta , nagu t

Teine kodukülastus leidis aset Garanteeritud töökohta oktoobris, probleeme sellega ei olnud.

tal ei ole. Ta saab xxxx metallifirmas lukksepana. T b seal alates oktoobrikuust töötada a tööta ja peale vabanemist plaanib T

seal edasi töötada. ööandjaga on ta sellest rääkinud ja viimane on sellega nõus. Tal on tahtmine töötada ja aidata ema. Ta on kindel, et ei hakka enam narkootikume tarvitama. Ta ei ole anud garantiikirja esitada, sest on seal sa nii vähe aega töötanud.

Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 .J-i Q teatanud, et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, .J-i

Q ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Margus Viira märkis prokuratuur jätkuvalt ei põ kohtuistungil, et hjenda, miks ta ei ole nõus . i vabastamisega. Q J- Seega leidis kaitsja, et prokuratuuri põhjendamata seisukoht ei ole asjakohane ja palu jätta see tähelepanuta. s Samuti leidis kaitsja, et kinnipeetava iseloomustus on positiivne ja võimaldab teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta on karistusest kandnud peaaegu 1,5 aastat, mis on üle poole temale mõistetud vangistusest neda elektroonilise valve alla. Ta ja vastavalt seadusele on tal võimalik vaba viibib avavanglas, s.t tal on teoreetiline võimalus toime panna erinevaid rikkumisi, mida avavangla võimaldaks, kaasaarvatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuid selle kohta ei ole ühtegi ülestähendust vangla poolt, s.t ta pole ühtegi rikkumist toime pannud. Tööülesannete täitmisega probleeme pole olnud. Tal on olemas töökoht ja ta kinnitas ka ise, et vabanemisel on tal võimalus jätkata tööd samas töökohas, kus ta praegu töötab. Ühtlasi, tulenevalt tema meditsiinilisest seisundist, on tal võimalik hakata saama pensioni, mis võimaldab tal ära elada ja toetada ka oma ema, kelle elukohas oleks võimalik talle

ja karistatuse esiletoomisega, kuivõrd elektroonilise valve kohaldamise tingimused on täidetud suhtes ja ei ole ka mingeid vastuväiteid kinnipeetava kaitsja poolt selle kohta, et tall lisaks kohustusi mitte e kohaldada käitumiskontrolli ning tarvitada alkoholi ja mitte oma tarvitada narkootikume, otsida endale Kaitsja ei da või töökoht. näe vajadust määrata talle kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja palus kohtul kinnipeetav vabastada ning ta katseaeg kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määra kriminaalhooldaja arvamuses toodud pikkusega, s.o kuni karistusaja lõpuni.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ni tema kaitsja, ja ng Viru Vangla .J ei kuulu Q poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab mitmendat ta korda. Seega ei ole isik varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, b, et ta ei suuda ka vanglas millest järeldu range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla Riigikohtu kriminaalkolleegiumi tema võime teha seda vabaduses. 02.11.2006 määruse nr 3 usest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91-06 kohaselt on vangist oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, töötanud vangla majandustöödel koris töötab väljaspool tajana ning alates 12.09.2018

ta vanglat. Alates 14.05.2018 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning tal on le võimaldatud kahel korral käia lühiajalisel väljasõidul

, millega pole probleeme esinenud. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja viimase elukaaslasega.

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et tal on võimalik vabanemisel jätkata töö tegemist Sillamäel asuvas ta alates oktoobrist 2018 tööta metallifirmas, kus b, kuid garantiikirja selle kohta kohtule esitatud ei ole. Enne vangistust tegi isik juhutöid ja oli Töötukassas arvel. Enda sõnul piisas talle juhutöödest saadud rahalistest vahenditest, mis ei ole usutav, kuivõrd kuriteod on ta toime pannud majandusliku kasu innipeetaval on ka saamise eesmärgil. K tasumata rahali summas 8551 eurot, mis tema majanduslikule toimetulekule si nõudeid negatiivselt mõjuvad. Kuivõrd kuritegusid s, võib eeldada, et on ta toime pannud ka grupi tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav on enda sõnul olnud teiste poolt mõjutatav. Iseloomustusest nähtub, et meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoo . Kuritegude toimepanemise soodusteguriks situd amfetamiini sõltuvus on olnud narkootikumide tarvitamine, mis oli isiku üks põhilisi tegevusi. väidetavalt Isikul on

motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks olemas, kuid pisendab antud ta probleemi . kohtu hinnangul olla uue kuriteo tõsidust Narkootiliste ainete tarvitamine võib toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, arvestades seda, et isik on amfetamiini tarvitanud pikemat aega, st korda 23-aastaselt ja viimat -aprillis nädalas mitmeid kordi, esime i märtsis 2017. aastal. Kinnipeetav kuritegude toimepanemist oma majanduslike on õigustanud

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluste kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kokku 96 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on ed põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 23.10.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Seega kuulub kaitsjatasu kokku summas 156 eurot välja mõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik