2-08-87527/346 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-08-87527

Tsiviilasi

OÜ Altranet (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri hagi

Orica Eesti OÜ vastu põhivõla 427 033 euro 3 sendi ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. septembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Altranet (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri ja Orica

Eesti OÜ määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I: Altranet (pankrotis) pankrotihaldur

Anne Tammer (hageja)

Vastustaja määruskaebusele I: Orica Eesti OÜ (kostja), rk

10186632; esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Määruskaebuse esitaja II: Orica Eesti OÜ (kostja), rk 10186632;

esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov

Vastustaja

määruskaebusele

II:

Altranet

(pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammer (hageja)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. septembri 2018 määrus kostja

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ja teha selles

osas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude

suuruseks 38 335, 17 eurot ja tasaarvestada poolte

vastastikused menetluskulude nõuded.

2. Lugeda määruse resolutsiooni terviktekst sõnastatuks

järgmiselt:

2.1. Rahuldada hageja OÜ ALTRANET (pankrotis)

pankrotihaldur Anne Tammeri avaldus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Rahuldada kostja ORICA EESTI OÜ avaldus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2.3. Määrata kindlaks OÜ ALTRANET (pankrotis)

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 25 649,87

eurot, millest ORICA EESTI OÜ-l tuleb OÜ-le ALTRANET

(pankrotis) vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 27 %

ehk 6 925,46 eurot (käibemaksuga).

2.4. Määrata kindlaks ORICA EESTI OÜ põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud summas 38 335, 17 eurot, millest

OÜ-l ALTRANET (pankrotis) tuleb ORICA EESTI OÜ-le

vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 73 % ehk 28 751

eurot (käibemaksuta).

2.5. Tasaarvestada vastastikused menetluskulude nõuded ja

mõista OÜ-lt ALTRANET (pankrotis) ORICA EESTI OÜ

kasuks 21 826 eurot.

2.5. OÜ-l ALTRANET (pankrotis) tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt summas 21 826 eurot tasuda

arvates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Rahuldada ORICA EESTI OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta OÜ ALTRANET (pankrotis) määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15-

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. aprilli 2017 otsusega menetluskulud maa-, ringkonna- ja

Riigikohtus 27% ulatuses Orica Eesti OÜ (kostja) kanda ja 73% ulatuses ja OÜ Altranet

(pankrotis, hageja) kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 10. aprillil 2018.

2. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud maakohtus 57 275,63

eurot, ringkonnakohtus 25 526,17 eurot ning Riigikohtus 4132 eurot. Kosta menetluskulud on

kokku 86 933,80 eurot.

Kostja leidis, et haldur ei saa olla iseenda lepinguliseks esindajaks ega nõuda enda

õigusabikulude hüvitamist kostjalt.

3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes

kokku 46 042,95 eurot.

Hageja oli seisukohal, et kostja menetluskulud on liiga suured.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 määrusega mõlema menetlusosalise

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Hageja menetluskulude suuruseks

määrati 25 649,87 eurot, millest kostjal tuleb OÜ-le Altranet (pankrotis) hüvitada 27% ehk

6925,46 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude suuruseks määrati 25 147,28 eurot,

millest OÜ-l Altranet (pankrotis) tuleb kostjale hüvitada 73% ehk 18 357,51 eurot ilma

käibemaksuta. Maakohus märkis, et tasumata menetluskuludelt tuleb maksta viivist.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei

ole mitte lepingulise esindaja esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS

§ 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulud

Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud 25 649,87 euro ulatuses.

Hageja kohtukulud on maakohtule esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv 8036,89 eurot, tasu

2240,48 eurot OÜ-le Ehitusekspert arvamuse andmise eest (eriteadmistega isiku Lembit Sõmeri

arvamus), Eesti Standardikeskus MTÜ tasu standardite eest 164,95 eurot, Registrite- ja

Infosüsteemide Keskuse teenustasud majandusaasta aruannete, üld- ja isikuandmete

väljastamise eest 36 eurot; kokku 10 478, 32 eurot. Maakohus jõudis seisukohale, et tegemist

on põhjendatud ja vajalike kuludega ning nõustus OÜ Ehituseksperdi arvamuse osas hageja

seisukohaga, et tegemist on dokumentaalse tõendiga, mille kohus on vastu võtnud ning millele

on menetluses tuginetud.

Maakohus leidis, et pankrotihalduri kulud on põhjendatud ja vajalikud, kuid ei nõustunud

Advokaadibüroo Arvisto & Koch toimingute tegemisele kulunud ajaga. Põhjendatud on

Advokaadibüroo Arvisto & Koch tunnitasu 95,87 eurot.

Tegemist on mahuka hagiavaldusega, kuid arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning

tsiviilasja keerukust, on hagiavalduse ja sellele eelnenud materjalide analüüsimine põhjendatud

ja mõistlik ajakulu 20 tundi. Dokumentidega tutvumisele, nõupidamisele kliendiga, materjali

süstematiseerimisele ja õiguslikule analüüsile, tutvumisele Riigikohtu asjakohase praktikaga

ning nõupidamistele kulunud aeg on põhjendatud 15 h ulatuses. Hagiavalduse ja hagi tagamise

taotluse koostamine ning lisade komplekteerimine on põhjendatud viie tunni ulatuses, kuna

selleks on eeltöö juba tehtud, mis kajastub 15 töötunnis.

Tutvumisele kostja 15.01.2009 vastuse ja selle lisadega ning materjalide täiendavale analüüsile

ja 12.02.2009 vastuse koostamisele kostja 15.01.2009 seisukohtadele pidas maakohus

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 15 h, arvestades dokumentide lehekülgi ja vastuse

pikkust.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu on viis tundi järgmistele toimingutele: tutvumine kostja

täiendava 02.04.2009 vastusega ja hinna alandamise avaldusega, õiguslik analüüs; 02.04.2009

taotluse koostamine kolmanda isiku kaasamiseks.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu on kümme tundi järgmistele toimingutele: materjali õiguslik

analüüs; taotluse lisade esitamine kohtule; vastuse koostamine kostja 2.04.2009 seisukohtadele.

22.05.2009 seisukohtade ja tõenditega tutvumisele, materjali analüüsile ning 1.06.2009 vastuse

täiendamisele on põhjendatud ja vajalik ajakulu viis tundi.

Materjalide analüüsile kulunud aeg ei ole põhjendatud. Pole arusaadav, mida analüüsiti.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu järgmistele toimingutele on kümme tundi: kostja 19.08.2009

seisukohtadega tutvumine; kostja 19.08.2009 täiendava vastusega tutvumine; materjalide

analüüs, 24.08.2009 arvamuse koostamine kostja 22.05.09 seisukohtadele.

Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 65 tundi, mis tunnihinnaga

95,87 eurot on kokku 6231,55 eurot.

Kostja menetluskulud

Kostja kohtukulud on asja läbivaatamise kulu 100,09 eurot ja 4258,23 eurot ning riigilõiv

51,12 eurot. Kostja menetluskulude aruande järgi peaks asja läbivaatamise kulu 100,09 eurot

olema kajastatud lisas A1, kuid maakohus ei tuvastanud lisast A1 ühtegi kulurida summas

100,09. Seega ei ole tegemist põhjendatud ega vajaliku kuluga. Ülejäänud osas on tegemist

põhjendatud ja vajalike kohtukuludega.

Maakohus ei pidanud tõendatuks kostja menetluskulusid ajavahemiku 15.01.2009 – 09.12.2009

eest. Kõik kostja menetlusdokumendid on sellel ajal allkirjastanud kostja seaduslik esindaja

Urmas Rägo, kogu suhtlus kohtuga käis U. Rägo e-posti aadressilt urmas.raego@orica-

estonia.com. Vastustes puudub viide lepingulise esindaja kasutamisele. Kuna kostja on vastuse

ise koostanud ja esitanud, siis on tegemist põhjendamatult näidatud lepingulise esindaja kuluga.

Kohtule esitatud dokumentide lisades ei olnud kordagi volitust kostja esindamiseks kellelegi

teisele ega menetluskulude nimekirja. Samuti ei tea kohus, kas OÜ Mersooniuse poolt kostjale

õigusabi osutanud isikul oli selleks vajalik haridus, et kohtus esindada. Kohtule teadaolevalt ei

olnud OÜ-l Mersoonius volitust kostja esindamiseks. Kohtutoimikus on volikiri Tõnu Raidmale

alles 09.12.2009 seisuga, kus Urmas Rägo volitab Tõnu Raidmat esindama kostjat kohtutes

seoses hagiavaldusega. Seega ei ole põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine Tõnu

Raidma eest enne 02.12.2009 tehtud menetlustoimingute (sh koostatud menetlusdokumentide)

kohta.

Maakohus leidis, et alates 09.12.2009 kohtuistungist on OÜ Mersooniuse esitatud arvete eest

09.12.2009 kohtuistungile kulunud aeg põhjendatud 4 h osas; kohtuistungi protokolli analüüs

ja vastuse koostamine 1 h osas; eksperdi määramise taotluse koostamine 2 h osas; hageja

ettepaneku analüüs ja vastuse koostamine 2 h osas (arve nr 1, 12.01.2010).

Maakohus nõustus hagejaga, et hageja ei pea kandma kostja esindaja vahetusest tulenevaid

kulusid, st tsiviilasja materjalidega tutvumise ja analüüsimise ning nõupidamise kulusid.

Arvest nr 100865 nähtub, et Leonid Tolstov on 09.06.2018 kulutanud 2,20 h vastuse analüüsiks

ja kohtusse saatmiseks. See menetluskulu on põhjendatud, kuid enne seda toimingut on kostja

uued lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja nõustaja Rait Ratasepp kulutanud

tsiviilasja materjalidega tutvumisele ja ennast asjaoludega kurssi viimisele menetluses aega

vastavalt 4 h (L. Tolstov), 0,30 h (Peeter Viirsalu) ja 85,5 h (R. Ratasepp). P. Viirsalu ajakulu

ei hüvitata, kuna tegemist pole kostja lepingulise esindajaga. TsMS § 175 lg 2 ja 3 kohaselt

nõustaja kulusid ei hüvitata ja mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. 16.06.2010

kohtuistungi protokollist nähtub, et R. Ratasepp on kostja nõustaja ning tema kulusid kohus ei

hüvita. Kohus hüvitab L. Tolstovi poolt lepingulise esindaja vahetamisest tulenenud ja

tsiviilasja materjalidega tutvumisele kulutatud 4 h, kuna L. Tolstovil uue esindajana oli vajalik

arutada edasist menetluse käiku ja panna paika strateegia. Seetõttu ei ole ajakulu 85,80 h

(0,30+85,50) põhjendatud. Maakohtule teadaolevalt sai R. Ratassepp Advokatuuri liikmeks

02.11.2010. Seega selle ajani tema ajakulu ei hüvitata.

16.06.2010 toimus istung kl 13.55-18.10. Põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemise eest on

4,25 h, istungiks ettevalmistamise eest 2 h ning asja materjalide analüüsi ja büroosiseste

nõupidamiste eest 2 h.

Arve nr 101095 kohaselt on L. Tolstov kulutanud büroosisesele nõupidamisele 1,20 h;

istungiprotokolli ja lisade analüüsi, taotluse koostamise kohtule protokolli parandamiseks

1,70 h; teabenõude esitamisele 0,10 h; vastuse analüüsile ja täiendamisele 1,30 h; vastuse

analüüsile ja täiendamisele, menetluskulu tagatise taotluse koostamisele 0,80 h. Tegemist on

vajaliku ja põhjendatud ajakuluga.

Arve nr 101262 kohaselt on L. Tolstov kulutanud büroosisesele nõupidamisele 0,90 h;

seisukohtade analüüsile ja täiendamisele 1,40 h; asja materjalide analüüsile ja istungiks

ettevalmistamisele 3,20 h; kliendi esindamisele Narva kohtus 4,30 h; taotluse ja seisukoha

analüüsile ja täiendamisele 1,20 h. Maakohus leidis, et büroosisese nõupidamise, seisukohtade

analüüsi ja täiendamise ning taotluse ja seisukoha analüüsi ja täiendamise osas on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kuluga. 15.09.2010 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung kell

10.00-11.05. Seetõttu pidas maakohus kliendi Narva kohtus esindamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks üht tundi. Asja materjalide analüüs ja istungiks ettevalmistumine on

põhjendatud 2 h osas. Maakohus ei pidanud põhjendatuks panna hagejale kohustust hüvitada

P. Viirsalu büroosisest nõupidamist, kuna tegemist pole kostja esindajaga ega Vaido Põldoja

büroosisest nõupidamist hageja nõude loovutamisega kaasnevas maksuõiguslikus küsimuses.

Tegemist pole vajaliku kuluga ning seda ei hüvitata.

Arve nr 101501 kohaselt on L. Tolstov kulutanud büroosisesele nõupidamisele 0,70 h; hageja

seisukoha ja kohtumääruste analüüsile 0,50 h; olukorra analüüsile, e-kirjavahetusele 0,40 h;

dokumentatsiooni analüüsile ja täiendamisele 1 h; määruskaebuse analüüsile ja täiendamisele

0,80 h. Maakohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Maakohus ei pidanud

põhjendatuks panna hagejale kohustust hüvitada Marko Kairjaki büroosisest nõupidamist

hageja nõude loovutamise karistusõiguslikust aspektist. Tegemist pole vajaliku kuluga ja seda

ei hüvitata.

Arve nr 110328 alusel osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik 3,10 h büroosisesele

nõupidamisele kulutatud aja osas; 0,50 h asja materjalide analüüsi osas; 0,30 h kohtumääruse

analüüsi osas ning 06.11.2010 vastaspoole määruskaebuse vastuse analüüsi ja kiri kliendile

osas. Maakohus leidis, et kohtule alternatiivse tasaarvestusavalduse ning seisukohtade projekti

koostamise ja menetlusdokumendi analüüsi ja täiendamise eest on põhjendatud ja vajalik

ajakulu kokku 3 h ning kirjavahetuse eest kliendiga 1,50 h. Maakohus ei pidanud põhjendatuks

panna hagejale kohustust hüvitada Paul Varuli büroosisest nõupidamist ning Sergei Jegorovi

büroosisest nõupidamist. Samuti ei ole põhjendatud lasta hagejal tasuda kostja suhtlemise eest

pankrotihalduriga. Ülejäänud aja osas ei pidanud maakohus samuti menetluskulusid

põhjendatud ja vajalikuks. 09.03.2011 esitati kohtule seisukoht 6 lk ja selle lisad 21 lk,

seisukoha esimene lehekülg sisaldas menetlusosaliste andmeid ja teine lehekülg oli juba

toimunud menetlust kokkuvõttev ning ei sisaldanud uusi andmeid.

Arve nr 111311 alusel osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik 0,40 h büroosisesele

nõupidamisele kulutatud aja, 0,80 h vastuse koostamise kohtu ettepanekule kulutuste

hüvitamiseks osas ja 0,30 h, mis kulus e-kirjavahetusele kliendiga. Kostjale ei hüvitata kulutusi,

mis on tekkinud seoses istungiaegade edasilükkamisega ja sellele eelnenud büroosiseseid

nõupidamisi ning kirjavahetust kliendiga. Tegemist ei ole hagejast tulenevate kuludega ning

nende väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Ülejäänud aja osas ei pidanud maakohus

menetluskulusid põhjendatud ja vajalikuks.

Arve nr 111956 osas oli maakohus seisukohal, et 14.10.2011 kohtumääruse analüüs,

e-kirjavahetus; 17.10.2011 kohtumääruse analüüs; 20.10.2011 määruskaebuse koostamine,

kohtule esitamine, kirjavahetus kliendiga; 21.10.2011 suhtlemine Altraneti halduriga, e-kiri;

21.11.2011 büroosisene nõupidamine, telefonivestlus halduriga, kiri kliendile; 25.11.2011

kirjavahetus halduriga, pankrotiasjas tehtud kohtumääruse analüüs ja 28.11.2011

telefoninõupidamine kliendiga on põhjendatud ja vajalikud kulud. Lembit Sõmeri

määruskaebuse vastuse analüüsile, kohtule seisukoha koostamisele ja esitamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,30 h. Ülejäänud aja osas ei pidanud maakohus

menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Arve nr 120587 kohta leidis maakohus, et Tartu Ringkonnakohtu määruse analüüs ja e-kiri

kliendile; kohtuteate analüüs, e-kirjavahetus; 25.04.2012 telefonivestlus kliendiga; kolmanda

isiku kõrvaldamise taotluse osas kohtule esitatud hageja vastusega tutvumine ja 04.05.2012

suhtlemine kliendiga on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kolmanda isiku menetlusest

kõrvaldamise taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on maakohtu

hinnangul pool tundi. Kostjale ei hüvitata kulusid, mis tekkisid seoses vastamise tähtaegade

edasilükkamisega ja sellele eelnenud büroosiseseid nõupidamisi. Tegemist ei ole hagejast

tulenevate kuludega ning nende väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Ülejäänud aja osas

ei pidanud maakohus samuti menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks.

Arve nr 120757 kohta leidis maakohus, et telefonivestlus hageja esindajaga; hageja tähtaja

pikendamise taotlusega tutvumine; kolmanda isiku seisukohaga tutvumine ning 01.06.2012

suhtlemine halduriga ja kliendiga kompromissi teemal on põhjendatud ja vajalikud kulud.

E-kirjavahetusele kliendiga kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on 0,20 h, kliendiga

telefonivestluse ajakulu on põhjendatud 0, 20 h ulatuses. Büroosisesele nõupidamisele kulunud

aeg on põhjendatud 0, 80 h osas ja materjalide analüüs, menetlusdokumendi koostamine seoses

kohtunõudele vastamise ja tagatisdeposiidi taotlemisega on põhjendatud 4 h osas.

Arve nr 120982 osas märkis maakohus, et 12.06.2012 telefonivestlus kliendiga ja e-kiri

kliendile on põhjendatud ja vajalikud kulud. Büroosisesele nõupidamisele kulunud aeg on

põhjendatud 0,80 h osas. Pankrotivõlgniku nõuete kaitsmise koosolekul osalemine ei ole

tsiviilasja menetlusega seotud ning seega pole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Arve nr 121313 osas oli kohus seisukohal, et 31.07.2012 büroosisene nõupidamine ja

31.07.2012 hageja 30.07.2012 menetlusdokumendi analüüs, büroosisene nõupidamine, e-kiri

kliendile; 08.08.2012 büroosisene nõupidamine edasise tegevuse osas on põhjendatud ja

vajalikud kulud. E-kirjavahetusele kliendiga kulunud aeg on põhjendatud 0,20 h osas;

telefonivestlus kliendiga 0,20 h osas; vastuväite analüüs, vastuväite koostamine ja täiendamine

2 h osas; kohtumääruse ja kohtunõude analüüs 1 h osas. 07.09.2012 esitati kohtule vastuväide

kohtu tegevusele ja taotlus tagatise nõudmiseks 6 lk, millest esimene lehekülg sisaldas

menetlusosaliste andmeid ja teine ning kolmas lehekülg olid juba toimunud menetlust

kokkuvõtvad ning ei sisaldanud uusi andmeid.

Arve nr 121646 kohta leidis maakohus, et büroosisestele nõupidamistele kulunud aeg on

põhjendatud ühe tunni osas; telefoninõupidamine kliendiga 0,10 h osas; e-kirjavahetus

kliendiga 0,30 h osas; täpsustatud hagiavalduse analüüs ühe tunni osas ja hageja 01.10.12

seisukohtade analüüs poole tunni osas. Prokuröriga suhtlemine ei ole tsiviilasja menetlusega

seotud ning seega pole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.

Arve nr 130126 kohta märkis maakohus, et kohtunõudega tutvumisele, e-kirjavahetusele

kliendiga, kohtunõude osas suhtlemisele kliendiga, kohtunõudele vastuse koostamisele ja

suhtlemisele halduriga istungiaja sobivuses kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Arve nr 130297 osas jõudis maakohus seisukohale, et büroosisesele nõupidamisele kulunud aeg

on põhjendatud 1,4 h osas ja koondhagivastuse koostamiseks toimikumaterjalide analüüs ning

hagivastuse koostamine kolme tunni osas, telefoninõupidamine hagivastuse osas kliendiga pool

tundi. Kostjale ei hüvitate kulusid, mis tekkisid seoses vastamise tähtaegade edasilükkamisega

ja sellele eelnenud büroosiseseid nõupidamisi ning suhtlemist kliendiga. Tegemist ei ole

hagejast tulenevate kuludega ning nende väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud.

27.02.2013 esitati kohtu nõudmisel koondvastus hagiavalduse, mis oli oma sisult kõike kordav.

Arvet nr 130483 analüüsides leidis maakohus, et büroosisesele nõupidamisele kulunud aeg on

põhjendatud 1,60 h osas, e-kirjavahetus kliendiga 0,10 h osas, telefoninõupidamine kliendiga

0,60 h osas, kohtuistungiks ettevalmistamine 0,90 h osas ja kokkuleppe projekti koostamine

0,60 h osas. Põhjendatud ja vajalik kulu on 21.03.2013 istungiprotokolli parandamise taotluse

koostamine ja e-kirjavahetus kliendiga. Paul Varuli osalemist büroosisestel nõupidamistel ei

hüvitata. 15.03.2013 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung kell 13.25 – 15.45 (2,75 h).

Arve nr 130922 kohta leidis maakohus, et telefonivestlustele ja e-kirjavahetusele kliendiga

kulunud aeg on põhjendatud 1,50 h osas; protokolli parandamise määruse ja parandatud

protokolliga tutvumine poole tunni osas; e-kirjavahetus halduriga 0,10 h osas; büroosisesed

nõupidamised 2,70 h osas; parketi osas teostatud ekspertarvamusega tutvumine 0,30 h osas;

materjalide analüüs, kohtule esitatavate seisukohtade koostamine kuue tunni osas; halduri

30.04.13 menetlusdokumendi ja tõendite analüüs, kostja 10.05.13 seisukohtade koostamine

pooleteist tunni osas; hageja 17.05.13 seisukohtade analüüs poole tunni osas; asja materjalide

analüüs ja 03.06.2013 kohtuistungiks ettevalmistumine 2,50 h osas; 03.06.2013 istungil

esindamine 2,40 h osas ja esindamine 10.06.2013 istungil 3,30 h osas. Peeter Viirsalu kulusid

seoses menetlusega ei hüvitata, samuti ei ole põhjendatud lasta hagejal hüvitada kostja

büroosisesed küsimused pankrotiõiguslikes küsimustes ning kostja poolt Jõhvi kohtumajas

toimikumaterjalidega tutvumist. Tegemist ei ole hagejast tulenevate asjaoludega, lisaks oli

kohus selleks hetkeks juba 3 aasta jooksul osapooltele kohtudokumente edastanud ning need

pidid kostjal endal olemas olema. 03.06.2016 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung

ajavahemikus 11.00 – 13.25 (2,50 h). Kahe esindaja kasutamine polnud asjas vajalik, mistõttu

saab põhjendatud ja vajalik ajakulu seonduda üksnes ühe esindaja kohtuistungil osalemisega.

10.06.2013 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis istung ajavahemikus 10.00 – 13.20 (3,50 h).

Kohtutoimikust nähtub, et kostja teesid on koostatud viiel lehel, kuid teesid võtavad kokku juba

varasemalt esitatud seisukohad, mistõttu ei saa olla põhjendatud kogu ulatuses kostja esindaja

poolt märgitud kulu väljamõistmine hagejalt vastavate toimingute eest. Arvestades istungi

kestvust ning seda, et asjad on korduvalt vaja olnud esitada seisukohtasid ning vastuseid

vastaspoole menetlusdokumentide suhtes, siis on põhjendatud ja vajalik ajakulu teeside

koostamiseks neli tundi, arvestades teeside sisu ja mahtu, samuti juba tsiviilasjas varasemalt

esitatud dokumente.

Arvet nr 131317 hinnates leidis maakohus, et kostja protokolli parandamise taotluse osas

halduri seisukohtadega tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud 0,40 h ulatuses ning

10.06.2013 istungiprotokolli ja halduri kohtukõne teeside analüüs koos protokolli parandamise

taotluse koostamisega pooleteist tunni ulatuses. Samuti on põhjendatud kohtumäärusega

tutvumine seoses protokolli parandamise taotlustega.

Arve nr 131316 kohta märkis maakohus järgmist: kohtutoimiku materjalidest nähtub, et

19.08.2013 on kostja esitanud apellatsioonikaebuse koos lisadega kokku 51 lehekülge, millest

vähemalt 31 lehekülge on kordavad. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on

apellatsioonikaebusega seoses L. Tolstov teinud järgmised menetlustoimingud: kohtuotsusega

esmane tutvumine, büroosisesed nõupidamised, apellatsioonikaebuse analüüs ja täiendamine,

millele kokku on kulunud 7,7 h. R. Ratasepp on teinud järgmised menetlustoimingud:

kohtuotsuse analüüs, büroosisesed nõupidamised, materjalide analüüs, apellatsioonikaebuse

koostamine, asjaomase RK praktika analüüs, telefoninõupidamine kliendiga, millele kokku on

kulunud 73,1 h. Tegemist on ülepaisutatud ajakuluga, mis ei ole vastava menetlusdokumendi

koostamiseks põhjendatud. Esitatud apellatsioonikaebus on küll sisuliste põhjendustega, ent

menetluskulude spetsifikatsioonist nähtub, et kostja esindaja on juba kulutanud piisavalt aega

materjalidega tutvumisele ja selle analüüsile, mistõttu ei saa pidada niivõrd pikka ajakulu

apellatsioonikaebuse koostamiseks põhjendatuks. Maakohus ei pidanud põhjendatud ajakuluks

5,2 h, mis kulus L. Tolstovil apellatsioonikaebuse koostamisele (sh nõupidamised ja kliendiga

vestlused) ning 18,8 h, mis kulus R. Ratasepal apellatsioonikaebuse koostamisele

(sh nõupidamised ja kliendiga vestlused). Hagejal puudub kohustus hüvitada Paul Varuli

büroosisest nõupidamist.

Arvet nr 140168 analüüsides jõudis maakohus järeldusele, et Serial Investor OÜ taotluse

analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 2 h osas ning

apellatsioonivastuse analüüs 2 h osas. 13.02.2014 esitati kohtule seisukoht seoses hageja

vastusega apellatsioonikaebusele, mille sisu oli kuus lehekülge. Esindajal ei saanud selle

koostamiseks kuluda üle kolme tunni.

Arvet nr 140410 analüüsides märkis maakohus, et ei pea põhjendatuks 13.02.2014 tõendite

analüüsi, kuna pole selge, milliseid tõendeid on silmas peetud. Samuti on kostja esindaja

kulutanud piisavalt aega varasemalt tõendite analüüsimisele. Lisaks on kostja esindajal olnud

varasemalt

piisavalt

aega

kohtutoimikuga

tutvumisele.

25.02.2014

kohtuistungiks

ettevalmistamisele kulunud aeg on põhjendatud ühe tunni osas. 25.02.2014 kohtuistungi

protokolli kohaselt kestis istung vahemikus 14.00 – 14.45. Seega on põhjendatud ja vajalik

ajakulu istungil osalemise eest 0,75 h osas. Põhjendatud ja vajalik kulu on Serial Investor OÜ

vastuse analüüs ja sellega seonduv e-kirjavahetus, istungi protokolliga tutvumine, 06.03.2014

büroosisene nõupidamine seoses menetlusliku olukorraga ning 11.03.2014 suhtlemine

kliendiga. Hagejalt ei pea välja mõistma kostja kulusid seoses Peeter Viirsaluga, kuna tegemist

pole kostja esindajaga.

Arve nr 140924 kohta märkis maakohus, et 29.04.2014 kohtuistungiks ettevalmistamisele

kulunud aeg on põhjendatud ühe tunni osas, büroosisene nõupidamine poole tunni osas,

suhtlemine vastaspoolega poole tunni osas, suhtlemine kliendiga 0,40 h osas,

menetlusdokumendi analüüs ja täiendamine 0,80 h osas ning kostja täiendava vastuse

koostamine pooleteist tunni osas. Hagejalt ei pea välja mõistma kostja kulusid seoses Peeter

Viirsaluga, kuna tegemist pole kostja esindajaga. Kohtuistungi protokolli kohaselt toimus

29.04.2014 kohtuistung vahemikus 14.00 – 14.45 ja 15.35. – 16.05, seega on põhjendatud

ajakulu kohtuistungil osalemise eest kaks tundi. Kostja menetluskulude kohaselt on 07.05.2014

kostja koostanud kompromissi projekti, kuigi 25.04.2014 on hageja kohtule teatanud, et

kompromisslepingu sõlmimine ei ole võimalik. Samuti on 29.05.2014 hageja kohtule teatanud,

et pooled ei ole kompromissi saavutanud. Seetõttu pole kompromisslepinguga seotud kulud

põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud kulu (arve nr 151598).

Kohtuotsuse ja edasise perspektiivi analüüs on põhjendatud ja vajalik kulu (arve nr 162051).

12.12.2016 esitati kohtule 10-leheküljeline seisukoht, millest esimene lehekülg sisaldas

menetlusosaliste andmeid ning 5 lehekülge sisust oli kordav ja sarnane eelnevalt kostja poolt

juba kohtule esitatud dokumentidega. Kostja esindajal ei saanud kuluda menetlusdokumendi

koostamiseks üle nelja tunni. Toimiku materjalide analüüsi menetluse lõppfaasis pole vajalik.

Arve nr 170372 kohta märkis maakohus, et hageja vastusega tutvumine, e-kirjavahetus on

põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja esindajal ei kulunud 28.03.2017 vastuse koostamiseks üle

kahe tunni. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu pole põhjendatud ega vajalik.

Arve nr 150237 osas oli maakohus seisukohal, et määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud

aeg on põhjendatud kolm tunni ulatuses. Kohtule on 17.02.2014 esitatud dokument, mille sisu

on 5 lk, millest 1 lk on kordav ning ei sisalda uusi andmeid.

Arve nr 151275 on põhjendatud ja vajalik tervikuna.

Arve nr 152309 osas märkis maakohus, et tutvudes esitatud kassatsioonikaebusega, ei saanud

kostja esindajal kuluda kassatsioonikaebuse koostamiseks rohkem kui kuus tundi. Põhjendatud

ja vajalik ajakulu on Tartu Ringkonnakohtu istungil osalemine, suhtlemine kliendiga,

kohtuotsuse kaebeperspektiivide analüüs ja e-kirjavahetus.

Arve nr 160922 kohta leidis maakohus, et tutvudes esitatud kassatsioonikaebuse vastusega, ei

saanud kostja esindajal kuluda menetlusdokumendi koostamiseks rohkem kui kolm tundi.

Arve nr 161308 kohta leidis maakohus, et täiendavate seisukohtade koostamiseks ei saanud

kostja esindajal kuluda rohkem kui poolteist tundi. Altraneti vastuse analüüs on põhjendatud

ühe tunni ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 86933,80 eurot ja hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud mitte üle

16709,87

eurot,

arvestades

Tartu

Ringkonnakohtu

10.04.2017

otsuses

määratud

menetluskulude jaotuse proportsioone.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei arvestanud maakohus tsiviilasja menetlusaega ja keerukust. Vaidlus kestis kümme aastat

ja seda menetleti ringkonnakohtus kaks korda, kuulati üle kaheksa tunnistajat ja võeti arvamus

kümnelt asjatundjalt;

2) ei ole jälgitav maakohtu siseveendumuse kujunemine. Menetluskulude sedavõrd suur

kärpimine nõuab kaalukaid põhjendusi;

3) arvas maakohus vääralt hageja menetluskulude hulka pankrotihalduri kui hageja lepingulise

esindaja kulud 8940 eurot. Pankrotihaldur ei saa olla iseenda esindaja. PankrS kohaselt osaleb

haldur oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes, st tegu on pankrotihalduri

ametiülesandest tingitud kohustusega;

4) jättis maakohus kostja menetluskulude koosseisu arvamata kostja apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivu 5335,17 eurot;

5) jättis maakohus ebaõigesti arvestamata kostja menetluskulude koosseisu kostja kohtukulud

maakohtus 100,09 eurot;

6) jättis maakohus õigustamatult kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hulgast välja

suurema osa OÜ Mersoonius arveid. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisa

A2 kohaselt kandis kostja maakohtus lepingulise esindaja (OÜ Mersoonius) kulusid 3157,24

eurot, 2077,13 eurot, 1994,04 eurot, 1495,53 eurot, 1246,28 eurot, 1495,53 eurot, 747,77 eurot,

913,94 eurot; kokku 13 127,46 eurot. Ükski TsMS säte ei sea lepingulise esindaja kulude

hüvitamise eelduseks, et õigusabi osutanud isik peaks menetluses isiklikult osalema – lisaga A2

on tõendatud, et OÜ Mersoonius töötaja Tõnu Raidma osutas kostjale õigusabi, vastates TsMS

§ 218 lg 1 tunnustele.

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osaliselt juhul, kui kohus rahuldab kostja määruskaebuse ja teha tühistatud osas uue

määruse, millega määrata kindlaks OÜ Altranet (pankrotis) põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 46 042,95 eurot.

Hageja märkis, et ta ei vaidlusta Viru Maakohtu 28.09.2018 määrust osas, millega kohus määras

kindlaks hageja ja kostja menetluskulud. Juhul, kui ringkonnakohus rahuldab osaliselt või

täielikult kostja määruskaebuse, siis, arvestades poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, vaidluse

asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning mahtu, palub hageja lugeda õigusabikulud

20 393,08 eurot (26 624,63 – 6 231,55) samuti põhjendatuks ning vajalikuks ja määrata kindlaks

OÜ Altranet (pankrotis) põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 46 042,95

eurot.

7. Menetlusosalised esitasid vastaspoole määruskaebuste osas oma seisukohad, milles ei

pidanud neid põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus osaliselt

tühistada. Kostja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja hageja määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb kostja vajalike ja

põhjendatud kulude suuruseks 38 335,17 eurot ning arvestades menetluskulude jaotust teostab

tasaarvestuse, mille tulemusena tuleb hagejal kostjale hüvitada 21 826 eurot.

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ületas kostja menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel diskretsiooni piire.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja määruskaebuse kohaselt oli tema kulude

suuruseks maakohtus 57 275, 63 eurot, sh Advokaadibüroo Varul kulud summas 39 738 eurot

ja OÜ Mersoonius kulud summas 13 127, 46 eurot (XII kd lk 6). Riigikohtule 05.09.2016

esitatud menetluskulude nimekirjas märkis kostja maakohtus kantud menetluskulud, sh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude suuruseks kokku 39 889, 94 eurot. Kuna

maakohus tegi otsuse 19.07.2013 ja kogu hilisem menetlus toimus ringkonna- ja Riigikohtus,

siis ei saanud kostjal pärast maakohtu otsuse tegemist maakohtu kulud enam suureneda.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi eeltoodud põhjusel ei ole kostja poolt hilisem

menetluskulude nimekirja täiendamine kuludega, sh OÜ Mersooniuse kuludega, põhjendatud.

10. Maakohus ei ole põhjendamatult arvestanud kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivuga summas 5335, 17 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ka

piisavas ulatuses arvestanud asja mahukuse ja keerukusega ning menetlusele kulunud ajaga.

Ringkonnakohus arvestab kostja maakohtus kantud põhjendatud menetluskulude juures

esitatud vajalike taotlustega ja osaliselt määruskaebustega (kokku esitas kostja 4

määruskaebust), istungitega, samuti sellega, et maakohus kohustas 22.01.2013 kohtunõudes

kostjat esitama tervikliku kostja vastuse hageja uuesti sõnastatud hagi terviktekstile.

11. Samas märgib ringkonnakohus, et kostja esitas ka ilma kohtu nõudmiseta korduvalt

arvamusi, täiendusi ja seisukohti, millede esitamine menetluses ei olnud hädavajalik, samuti on

kostja kulutanud põhjendamatult palju aega konkreetsete menetlusdokumentide koostamisele.

Nii võib kostja 06.09.2013 kulude aruandest nr A 130906-131813-22310 järeldada, et

apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvatele tegevustele kulus 85, 40 tundi.

Ringkonnakohus märgib, et vaidluse asjaolud olid faktimahukad, asjas esitati hagi ja

tasaarvestusavaldus, tõendite kogumine oli aeganõudev ja tõi kaasa kulusid, pooled vaidlesid

nii menetluse peatamise, kolmanda isiku kaasamise, samuti hagi tagamise kui ka tagatise

määramise üle. Määruskaebustega seotud menetluskulud Riigikohtus jäeti poolte endi kanda.

Menetlust koormasid ka hageja poole erinevad nõude loovutamised ja tagasiloovutamised.

Eeltoodut arvestades ja lähtudes TsMS § 175 lg 1 peab ringkonnakohus kostja maakohtus

kantud kulude põhjendatud suuruseks 20 000 eurot, ringkonnakohtus kahe menetluse peale

kokku 15 335,17 (kohtuväline kulu 10 000 ja riigilõiv 5335, 17) eurot ja Riigikohtus 3000 eurot.

Kostja põhjendatud ja vajalike kulude suurus kokku on 38 335, 17 eurot.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti kindlaks hageja menetluskulude

rahalise suuruse ja ei pea põhjendatuks hageja määruskaebuse nõuet suurendada hageja

vajalikke kulusid 20 393,08 euro võrra. Maakohus on hageja menetluskulusid õigusabile

perioodil hagi esitamisest kuni halduri astumiseni menetlusse 2012 aastal vähendanud õigesti

ning hageja seisukoht, et neid tuleb 20 393,08 euro võrra suurendada võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostja vajalikud kulud olid maakohtu poolt

määratud suurusest suuremad, ei ole põhjendatud.

13. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus hageja kulud vajalikeks ja põhjendatuks summas

25 649, 87 eurot ja kostjal summas 38 335, 17 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb

hagejal hüvitada kostjale 28 751 eurot ja kostjal hagejale 6 925 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel

tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikused nõuded ja hagejalt kuulub menetluskulu

katteks kostja kasuks välja mõistmisele 21 826 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi