2-10-31480/328 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-10-31480

Määruse tegemise aeg ja koht

03.12.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Kohtuasi

Osaühing Lamaran Grupp hagi Cranbrook Holding

OÜ ja G.U vastu laenulepingu rikkumise

tuvastamiseks,

käenduslepingu

rikkumise

tuvastamiseks ning võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.11.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Osaühing Lamaran Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Lamaran

Grupp (registrikood 11010740, asukoht XXX),

seaduslik esindaja Y.R (e-post: XXX)

Kostja I (vastustaja I): Cranbrook Holding OÜ

(registrikood 11222873, asukoht XXX), seaduslik

esindaja P.C (e-post: XXX )

Kostja II (vastustaja II): G.U (isikukood XXX, elukoht

XXX; e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Osaühing Lamaran Grupp määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Harju Maakohtu 17.11.2017 määrus tühistada osas, milles kohus määras

kostjatelt Cranbrook Holding OÜ ja G.U solidaarselt välja mõista hageja OÜ

Lamaran Grupp kasuks menetluskulu 80 % ulatuses s.o summas 6 697,60 eurot

(õigusabi 5 817,60 (sh käibemaks), riigilõiv 880 eurot (resolutsiooni punkt 1)

ning teha selles osas uus määrus, millega suurendada hageja OÜ Lamaran

Grupp kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 406,05 euro võrra.

3. Harju Maakohtu 17.11.2017 määrus tühistada osas, milles kohus jättis

rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 6183,90 euro ulatuses (resolutsiooni

punkt 2) ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada hageja

õigusabikulude rahuldamata jäävat nõuet 345,6 euro võrra.

4. Harju Maakohtu 17.11.2017 määrus tühistada osas, milles kohus tasaarvestas

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

hageja

ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja menetluskulud 6169 eurot (resolutsiooni punkt 5) ning teha

selles osas uus määrus, millega suurendada kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõistetavate menetluskulude summat 406,05 euro võrra.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista

kostjatelt Cranbrook Holding OÜ ja G.U solidaarselt välja hageja OÜ

Lamaran Grupp kasuks menetluskulu 80 % ulatuses s.o summas 7103,65 eurot

(õigusabi 6163,2 (sh käibemaks), riigilõiv 940,45 eurot.

2. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 5838,3 euro

ulatuses.

3. Rahuldada kostja I Cranbrook Holding OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista hagejalt OÜ-lt Lamaran Grupp välja kostja

Cranbrook Holding OÜ kasuks menetluskulud 20 % ulatuses so summas

528,60 eurot ilma käibemaksuta.

4. Kohus jätab rahuldamata kostja I õigusabikulude nõude 3530,40 euro

ulatuses.

5. Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjatelt

välja hageja OÜ Lamaran Grupp kasuks solidaarselt menetluskulud 6575,05

eurot.

6. Kostjad kohustuvad määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale enammakstud riigilõiv

summas 2 095,58 eurot

OÜ-le Ipso Jure arvelduskontole nr

EE272200221014581187 (hageja teostas maksed 24.01.2011 ja 23.09.2010).

8. Hagejal on võimalik taotleda Harju Maakohtu 30.07.2012 määrusega

nõutud ja kohtu deposiiti 11.12.2012 kantud 4 000 euro tagastamist maakohtult

ja kostjatel I ja II Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2016 määrusega kummagilt

nõutud ja makstud tagatise 546 eurot (maksed teostati 01.12.2016 ja

15.12.2016) tagastamist Ringkonnakohtult.

9. Tagastada 07.10.2015 enamtasutud riigilõiv 50 eurot Gatsby OÜ

arvelduskontole nr EE572200001120255077.

6. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Osaühing Lamaran Grupp (hageja) hagi Cranbrook

Holding OÜ (kostja I) ja G.U (kostjat II) vastu laenulepingu rikkumise tuvastamiseks,

käenduslepingu rikkumise tuvastamiseks ning võlgnevuse saamiseks.

2. 24.05.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ Lamaran Grupp hagi Cranbrook

Holding OÜ ja G.U vastu osaliselt ja jättis menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda

ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

3. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017 otsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu

24.05.2016 kohtuotsus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas,

maakohtu menetluskulud jäeti 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses

solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonikohtu menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 09.10.2017.

4. Maakohtus 29.03.2016 toimus kohtuistung, kus kohus määras istungi osas

menetluskulude esitamise tähtaja 07.04.2016 ja vastaspoole kulude osas arvamuse

esitamiseks 14.04.2016

5. Hageja esitas 29.03.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskulude suurus kuni 29.03.2016 kohtuistungini kokku 12 880,31 eurot (11

542,50 eurot õigusabile koos käibemaksuga + 1337,81 eurot riigilõiv) või

alternatiivselt 16 075,89 eurot (12 880,31 eurot + 3195,58 eurot enammakstud

riigilõiv), kui enammakstud riigilõivu ei tagastata. Hagejale osutati õigusabi 71 tunni

ja 15 minuti ulatuses, tunnitasuga 135 eurot, mille lisandub käibemaks. Hageja ei ole

käibemaksukohustuslane. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kõik kulud on kantud seoses

käesoleva menetlusega.

6. Hageja esitas 30.03.2016 maakohtule 29.03.2016 kohtuistungiga seonduvate

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad istungiga seotud kulud kokku

459 eurot (koos käibemaksuga) seoses istungil esindamisega 2 tunni ja 50 minuti

ulatuses. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kõik kulud on kantud seoses käesoleva

menetlusega.

7. Kostja I esitas 29.03.2016 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 10

000 eurot, täpsemat kulude koosseisu välja toomata. Kostja I esitas menetluskulude

nimekirja 31.03.2016, milles palus vähendada menetluskulude summat 10 000 eurolt

3539 euroni, tuues ära kulude koosseisu. Lisaks esitas kostja vastuväited hageja

menetluskuludele ning leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud, lisades, et tal

ei ole samas vastuväiteid enammakstud riigilõivu hagejale tagastamiseks. Kostja I

esitas 07.04.2016 menetluskulude nimekirja 29.03.2016 istungi kulude (õigusabi 320

eurot) kohta. Kostja I esitas 14.04.2016 vastuväited hageja menetluskuludele.

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohus rahuldas 17.11.2017 kohtumäärusega hageja Osaühing Lamaran

Grupp avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjatelt Cranbrook Holding

OÜ ja G.U solidaarselt välja hageja OÜ Lamaran Grupp kasuks menetluskulu 80 %

ulatuses s.o summas 6 697,60 eurot (õigusabi 5 817,60 (sh käibemaks), riigilõiv 880

eurot) (resolutsiooni punkt 1) ning jättis rahuldamata hageja õigusabikulude nõude

6183,90 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 2); rahuldas kostja I Cranbrook Holding

OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt OÜ-lt Lamaran

Grupp välja kostja Cranbrook Holding OÜ kasuks menetluskulud 20 % ulatuses so

summas 528,60 eurot ilma käibemaksuta (resolutsiooni punkt 3) ning jättis

rahuldamata kostja I õigusabikulude nõude 3530,40 euro ulatuses (resolutsiooni punkt

4); tasaarvestas hageja ja kostjate vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjatelt välja hageja OÜ

Lamaran Grupp kasuks solidaarselt menetluskulud 6169 eurot (resolutsiooni punkt 5)

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

ning määras, et kostjad kohustuvad määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 6); määras tagastada hagejale

enammakstud riigilõiv summas 2095,58 eurot (resolutsiooni punkt 7).

9. Määruse põhjenduste kohaselt määrab TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8

kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

10. Kostja I esitas 14.04.2016 vastuväited hageja menetluskuludele, leides, et

hageja menetluskulud on ülepaisutatud (ületavad kostja I kulusid enam kui 3 korda) ja

hagejal puudus üldse vajadus õigusabi kasutamiseks, kuna tal endal on juriidiline

haridus. Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise esindaja kuludega perioodil

02.12.2013-06.12.2013 kokku 19,2 tunni ulatuses. Hageja on korduvalt leidnud, et

tegemist pole keeruka ja mahuka asjaga, siis pole kostja hinnangul selline ajakulu

põhjendatud. Põhjendatud ajakulu materjalidega tutvumiseks ja juhiste saamiseks on

maksimaalselt 3 tundi. Samas vaidleb kostja I vastu kõikidele hageja 2013. aasta

menetluskuludele vastu ka põhjusel, et kulusid ei nähtu hageja 2014. aasta aruandest,

seetõttu pole neid tegelikkuses kantud. Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise

esindaja kuludega 09.12.2013. Põhjendatud on kohtuistungi ettevalmistus 0,5 tundi,

mitte 3 tundi. Põhjendatud pole konsultatsioon ja nõupidamine 1,2 tunni ulatuses.

Kostja ei nõustu osaliselt hageja lepingulise esindaja kuludega perioodil 03.02.2015-

05.02.2015 kokku summas 10,3 tundi. Kostja aktsepteerib kohtuistungil osalemise

kulu 1,3 tundi, istungi ettevalmistamise kulu 0,5 tundi, lisandunud dokumentide

analüüsi kulu 0,5 tundi. 8 tunni ulatuses kostja hageja lepingulise esindaja kulusid ei

aktsepteeri. Kulud on ülepaisutatud ega saa kuidagi vastata tegelikkusele. Kokku

aktsepteerib kostja sellest perioodist kulusid 2,3 tunni ulatuses. Perioodil 01.03.2016-

29.03.2016 olid hageja lepingulise esindaja väidetavad kulud kokku 33,15 tundi.

Kostja aktsepteerib hageja lepingulise esindaja ajakulu osaliselt 07.03.2016 ja

14.03.2016 osavõtt istungitest kokku 7 tundi ja ettevalmistusi istungiteks (3 istungi

ettevalmistus), kokku 3 tundi. Kostja aktsepteerib menetlusdokumentide ja protokolli

paranduste esitamist perioodil kokku 4 tunni ulatuses. Seega kokku aktsepteerib

kostja hageja lepingulise esindaja kulusid antud perioodil kokku 14 tunni ulatuses ja

palub jätta rahuldamata hageja menetluskulud 19,15 tunni ulatuses. Kokkuvõtvalt

leiab kostja, et hageja põhjendatud menetluskulud saavad olla maksimaalselt kokku 21

tundi. Hageja esindaja tunnihind on liiga kõrge, advokaatide tunnitasu aktsepteeritud

määr on maksimaalset 70 eurot/ tund. Hageja lepingulise esindaja esitatud

menetlusdokumendid pole õiguslikult keerulised. Kohtuistungitel polnud lepingulise

esindaja tegevus aktiivne, vaid pigem formaalne (tehniline). Kohus nõustub kostjaga I,

et hageja menetluskulud on kohati liiga suured, samuti lepingulise esindaja tunnihind.

Samas ei välista juriidiline haridus lepingulise esindaja kasutamist.

11. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et

menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude

põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla

õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

12. Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat

esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu,

et tegemist oli keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille menetlus venis pigem

menetlusosaliste arvukate taotluste tõttu ja Kalju Hanni on vandeadvokaadi abi, mitte

vandeadvokaat, asus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja

lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda mitte rohkem kui

120 eurot + käibemaks.

13. Kohus leidis seoses hageja õigusabikulude järgnevat:

- 02.- 06.12.2013 – menetluse materjalide analüüs – kohus leiab, et nimetatud tegevus

ei saanud võtta aega kauem kui 6 h, arvestades tsiviilasja keerukust. Kohus arvestas

põhjendatud aja määramisel, et aega kulus tavapärasest menetlusest rohkem

menetlusosaliste arvukate taotluste ja esitatud dokumentide tõttu.

- 06.12.2013 – kliendi selgitused ja juhiste saamine – ei ole õigustatud rohkem kui 1 h

ulatuses, arvestades tsiviilasja keerukust,

- 09.12.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi

kohtu hinnangul,

- 09.12.2013 kohtuistungil osalemine – 1,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi

kohtu hinnangul,

- 09.12.2013 – 04.02.2015 – edasiste toimingute arutelu, lisandunud

menetlusdokumentide analüüs, kliendi selgitused ja juhised – ei ole õigustatud rohkem

kui 3 h ulatuses, arvestas asjaolu, et selleks ajaks oli juba esindaja menetlusega kursis,

mistõttu ei tohtinuks need toimingud rohkem aega võtta,

- 04.02.2015 - 05.02.2015 - kohtuistungiks ettevalmistamine – 3,33 h on põhjendatud

ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul,

- 05.02.2015 kohtuistungil osalemine – on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu

hinnangul 1,23 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast,

- 05.02.2015 edasiste toimingute läbirääkimine kliendiga, 01.03.2016 kostjate

menetlusdokumentidega tutvumine ja analüüs - ei ole õigustatud rohkem kui 5 h

ulatuses, arvestas asjaolu, et selleks ajaks oli juba esindaja menetlusega kursis,

mistõttu ei tohtinuks need toimingud rohkem aega võtta. Ehkki kostjad olid esitanud

uusi dokumente, sealhulgas Cranbrook Holding OÜ arvukad tõendid, peab kohus

siiski 5 h piisavaks ajaks, millega oli võimalik kõikide dokumentidega ennast kurssi

viia, arvestades menetlusdokumentide sisu,

- 03 - 04.03.2016 vastus kostjate menetlusdokumendile – ei ole põhjendatud rohkem

kui 3 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu,

- 04.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine – 3,33 h on põhjendatud ja vajalik

õigusabi kohtu hinnangul,

- 07.03.2016 osavõtt kohtuistungist – 4,02 on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu

hinnangul,

- 07.03.2016 edasiste toimingute arutelu kliendiga – 1,33 h põhjendatud ja vajalik

õigusabi kohtu hinnangul,

- 08.03.2016 taotlus kohtule - ei ole põhjendatud rohkem kui 0,5 h ulatuses, arvestades

menetlusdokumendi sisu,

- 11.03.2016 07.03.2016 kohtuistungi protokolli analüüs – 1,25 h on põhjendatud ja

vajalik õigusabi kohtu hinnangul,

- 14.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine – 1,33 h on põhjendatud ja vajalik

õigusabi kohtu hinnangul,

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

- 14.03.2016 osalemine kohtuistungil - on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu

hinnangul 2,95 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast,

- 16.03.2016 07.03.2016 istungi protokolli analüüs ja taotlus protokolli parandamiseks

– on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul 1 h ulatuses (kuivõrd kohus on

eelpool juba pidanud 07.03.2016 kohtuistungi protokolli analüüsi vajalikuks

õigusabiks 1,25 h ulatuses ning istungi protokoll ei olnud nii mahukas ega keeruline

dokument),

- 23.03.2016 14.03.2016 istungi protokolli analüüs – 2,33 h on põhjendatud ja vajalik

õigusabi kohtu hinnangul,

- 24.03.2016 seisukoht Cranbrook Holding OÜ 16.03.2016 taotlusele 07.03.2016

istungi protokolli parandamiseks – 1,17 h on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu

hinnangul,

- 29.03.2016 – kohtuistungiks ettevalmistus ja arutelu kliendiga – 1,83 h põhjendatud

ja vajalik õigusabi kohtu hinnangul,

-29.03.2016 kohtuistungil osalemine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi kohtu

hinnangul 2,73 h ulatuses lähtudes protokollis märgitud istungi kestmise ajast,

- hageja on tasunud riigilõivu 30.09.2010 määruse peale 18.10.2010 määruskaebuse

esitamisel 400 krooni (25,56 eurot) määruskaebuse esitamisel. Kuna Tallinna

Ringkonnakohus jättis 16.12.2010 määrusega määruskaebuse rahuldamata, jätab

kohus TsMS § 169 lg 3 alusel riigilõivu hageja enda kanda,

- hageja on tasunud riigilõivu 04.12.2012 hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot –

kuna Harju Maakohus jättis taotluse 05.12.2012 määrusega rahuldamata, siis jätab

kohus TsMS § 169 lg 3 alusel riigilõivu hageja enda kanda.

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja avalduse maakohtus kantud

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 50,5 h

s.o 6060 euro ulatuses (50,5 h x 120 eurot), millele lisandub käibemaks 969,60 eurot,

so 7272 eurot, millest 80 % on 5817,60 eurot ja riigilõiv 80 % ulatuses 880 eurot.

Kohus jättis rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 6183,90 euro ulatuses.

15. Kohus rahuldas kostja I avalduse maakohtus kantud menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 26,43 h s.o 2643 eurot (26,43 h x

100 eurot), millest 20 % on 528,60 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt.

16. Kohus leidis kostja II osas, et tema menetluskuluks on riigilõiv 25 eurot, mille

ta maksis 19.11.2013 määruskaebuse esitamisel 16.10.2013 määruse peale. Kuna

lõppkokkuvõttes soovis kostja II 22.08.2013 määruse tühistamist, mis jäi jõusse, ei ole

TsMS § 169 lg 3 alusel riigilõivu kindlaksmääramine põhjendatud, kuna kostja II

üksnes venitas seeläbi menetlust. Muud tema poolt esitatud kaebused on jäänud

rahuldamata.

17. TsMS § 445 lg 1 ja § 463 lg 2 alusel tasaarvestas kohus hageja ja kostjate

vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse

tagajärjel mõistis kohus kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulud summas 6169

eurot (6697,60 eurot – 528,60 eurot).

Määruskaebus

18. Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja I.

19. Määruskaebuse kohaselt on meelevaldne kohtu diskretsiooniotsus

jätta rahuldamata jäetud avalduste ja kaebustega seotud kohtukulud

hageja enda kanda TsMS § 169 lg 3 alusel. Nii põhjendas kohus

18.10.2010 määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 400 krooni

(25,56 eurot) määruskaebuse esitamisel. Sarnasel viisil põhjendas

kohus 04.12.2012 hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu eeltoodud

põhjendustest nähtuv õiguslik seisukoht on ekslik.

20. Kehtiva menetlusseaduse mõttest tuleneb, et kohtukulud, sh

riigilõiv, jäävad vähemalt üldjuhul kaotatud poole kanda sõltumata

sellest, kas vastava kuluga seotud avaldus, kaebus jms on kohtu

poolt rahuldatud või mitte. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

21. TsMS § 169 lg 3 sätte tegeliku sisu ja kohaldamise ala

väljaselgitamiseks ei tohi seda tõlgendada eraldiseisvana. Kõnealuse

sätte süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb mh arvestada TsMS §-i 169

pealkirja „Menetluse venimisest tingitud menetluskulud“. Seega on

kohtul alust kohaldada TsMS § 169 lg-s 3 ettenähtud erandit eelkõige

olukorras, kus menetlusosalise poolt esitatud taotluse, väite,

kaebuse vms kas ainsaks või vähemalt peamiseks eesmärgiks

venitada menetluse lahendamist (vrd TsMS § 200 lg 2). Antud juhul

ei ole kohus kaevatavas määruses ega ka varasemas menetluses

ette heitnud hagejale menetlusõiguste kuritarvitamist ega

menetluse venitamist.

22. Kaevatav määrus vastavas osas selgelt vastuolus sama

kohtuasja põhimenetluse raames tehtud ja tänaseks jõustunud

kohtulahenditega (vrd TsMS § 457 lg 1), s.o Harju Maakohtu enda

24.05.2016 kohtuotsuse resolutsiooni viimase punktiga, samuti, mis

on

antud kontekstis eriti oluline, kõrgemalseisva Tallinna

Ringkonnakohtu 23.05.2017 otsuse resolutsiooni p-ga 3.5. Viidatud

lahenditega on

menetluskulude jaotus lõplikult määratud.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtava määrusega

ei võinud kohus muuta põhimenetluses tehtud lahenditega

otsustatud kulude jaotust poolte vahel.

23. Vaidlusaluste diskretsiooniotsustuste tegemisel jättis kohus

arvestamata menetluskulude kindlaksmääramise menetluse eripära

ja sellest tulenevad piirangud. TsMS § 169 lg 3 ei reguleeri aga mitte

menetluskulude kindlaksmääramist, vaid menetluskulude jaotust.

24. Kõnealuste menetlustoimingutega seotud menetluskulusid ei

jäetud hageja kanda ka nende kohtulahenditega, millistega hageja

vastavad taotlused ja kaebused lahendati.

25. Osaliselt on meelevaldne ka kohtu hinnang mõnede

menetlustoimingutega seotud hageja lepingulise esindaja vajaliku ja

põhjendatud kulu osas. Nii näiteks leidis kohus järgmist: "02.-

06.12.2013 - menetluse materjalide analüüs – kohus leiab, et

nimetatud tegevus ei saanud võtta aega kauem kui 6 h, arvestades

tsiviilasja keerukust. Kohus arvestas põhjendatud aja määramisel, et

aega kulus tavapärasest menetlusest rohkem menetlusosaliste

arvukate taotluste ja esitatud dokumentide tõttu."

Ometigi

moodustas toimiku maht sel ajal juba mitusada lehte, mis tähendab,

et esindaja pidi kohtu hinnangul kulutama ainuüksi iga lehega

tutvumiseks loetud minuteid või isegi sekundeid. Hageja lepingulisel

esindajal ei piisanud oma ülesande täitmiseks kohtutoimikus asunud

dokumentidega pelgalt tutvumisest, vaid ta pidi neid võrdlema, läbi

töötama ja õiguslikult analüüsima. Kohtu eeltoodud hinnang on

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

täielikult motiveerimata ja see on ka ilmselgelt ekslik sisuliselt.

Seega ületab kaevatav määrus viidatud osas diskretsioonipiire.

26. Kostja I palus maakohtu määruse tühistada, muuta maakohtu määrust

osas, milles kohus jättis hageja kanda

eespoolviidatud

menetlustoimingutega menetluskulud ja/või jättis rahuldamata

hageja avalduse vastavate menetluskulude kindlaksmääramiseks;

määrata kindlaks ja välja mõista kostjatelt solidaarselt

eespoolviidatud

menetlustoimingutega seotud menetluskulud

vastavuses hageja poolt 29.03.2016 esitatud menetluskulude

nimekirjaga.

Menetluse edasine käik

27. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha

saamiseks vastustajatele.

28. Vastustaja I palus jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja II kaebusele ei

vastanud.

29. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS §

663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

30. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt

põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles

kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

summa 6697,60 eurot (resolutsiooni punkt 1) ning jättis hageja õigusabikulude nõude

rahuldamata 6183,90 eurot ulatuses (resolutsiooni punkt 2) ning teha selles uus

määrus, millega suurendada kostjatelt hageja kasuks välja mõistetavate

menetluskulude hüvitist 406,05 euro võrra (sellest riigilõivu osas 60,45 eurot ja

õigusabi osa 345,6 eurot (sh käibemaks)) ning vähendada hageja õigusabikulude

nõuet, mis jääb rahuldamata, 345,6 euro võrra. Samuti tuleb määrus tühistada osas,

milles kohus resolutsiooni punktides 1 ja 3 märgitud nõuete tasaarvestuse tulemusena

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6169 eurot

(resolutsiooni punkt 5) ning suurendada kostjatelt hageja kasuks lõplikult välja

mõistetavate menetluskulude summat 406,05 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

31. Määruskaebuse sõnastusest saab ringkonnakohus aru nõnda, et hageja on

maakohtu määruse vaidlustanud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 6183,90 euro ulatuses. Seega

kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus on selles osas rikkunud menetlusõiguse

norme või ületanud diskretsiooni piire.

32. TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-171-

12, p 13).

33. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud

erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14).

34. Määruskaebuse väidete kohaselt ei oleks maakohus menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses enam tohtinud juhinduda menetluskulude jaotamist

reguleerivatest sätetest, kuna menetluskulude lõplik jaotus selgus asjas tehtud ja

jõustunud lõpplahenditega.

35. Ringkonnakohus nõustub eelnevaga. Kohtud määrasid menetluskulude jaotuse

asjas tehtud kohtuotsustes. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2017 kohtuotsuse

jõustumisega 09.10.2017 seoses tuli maakohtul menetluskulude kindlaksmääramisel

juhinduda otsuses määratud jaotusest ehk sellest, et maakohtu menetluskuludest tuleb

hagejal kanda 20 % ning kostjatel solidaarselt 80 %, apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud jäid poolte endi kanda.

36. Kohustus juhinduda menetluskulude jaotust kindlaksmääravast kohtulahendist

tuleneb menetluskulusid kindlaksmääravale kohtule TsMS § 175 lg 1 1.lausest. Seega

ei saanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses enam ise

menetluskulude jaotust reguleerivatest muudest sätetest, sh vaidlustatud määruses

märgitud TsMS § 169 lg 3 juhinduda, sisuliselt uut jaotust teha või varem määratud

jaotust muuta. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa kohus enam

menetluskulusid jaotada.

37. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus rikkus hageja

menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg 1, kui asus seisukohale, et

30.09.2010 määrusele esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot

ning 04.12.2012 hagi osalise tagamise taotluselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot

(kokku seega 75,56 eurot) tuleb kaebuse ja taotluse rahuldamata jätmise tõttu TsMS §

169 lg 3 alusel jätta hageja enda kanda.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja eelnimetatud riigilõivu kulu

kandnud (I kd, tlk 59 ja II kd, tlk 152). Tegemist on kohtukuluga TsMS § 138 lg 2

mõttes, mis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt

tuleb nimetatud riigilõivukulu hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks 80 % ulatuses ehk summas 60,45 eurot välja mõista. Hageja

põhjendatud kulud riigilõivudele maakohtumenetluses moodustavad eelnevast

tulenevalt kokku seega 1175,56 eurot (1100+25,56+50), millest menetluskulude

jaotust arvesse võttes tuleb kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja mõista 940,45

eurot (1175,56x80%).

39. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka diskretsiooni piiride

ületamist ning meelevaldset hinnangut õigusabikulude põhjendatusele. Konkreetse

näitena on hageja välja toonud talle osutatud õigusabitoimingud perioodil 02.12.2013-

06.12.2013 seoses menetluse materjalide analüüsiga.

40. Ringkonnakohus nõustub hagejaga osaliselt.

41. Maakohtule saab tõepoolest ette heita diskretsiooni piiride ületamist seoses

02.12.2013-06.12.2013 menetluse materjalide analüüsi ajakulu (kokku 16,33 tundi)

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus

seisukohal, et menetluse materjalide analüüsile, arvestades selleks hetkeks

olemasolevate materjalide hulka (kokku 3,5 köidet), ei saanud lepingulisel esindajal

mõistlikult kuluda mitte vähem, kuid ka mitte rohkem kui 9 töötundi, mis on 3 tunni

võrra rohkem kui pidas põhjendatuks maakohus. Ringkonnakohus võtab sealjuures

lisaks arvesse ka seda, et maakohus pidas 09.12.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise

põhjendatud ajakuluks kogu märgitud ajahulka, so 3 tundi ega vähendanud seda.

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-10-31480

42. Ülejäänud õigusabikulude osas, milles hageja taotlus rahuldamata jäi,

maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsiooni piire ületanud ei ole.

43. Maakohus on selles osas vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest

tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud

ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Maakohus on oma otsustust

arusaadavalt ning õiglaselt põhjendanud, mistõttu puudub alus diskretsiooni

sekkumiseks. Maakohus on õigesti arvesse võtnud, et kuna hageja lepinguline esindaja

on pärast materjalidega tutvumist olnud menetlusega kursis, ei saanud läbirääkimistele

kliendiga kuluda enam ülemäärast aega ning lisanduvate dokumentidega tutvumisele

rohkem aega kui konkreetsete menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades

mõistlikult võimalik. Maakohus on õigesti leidnud ka seda, et asja keerukust ning

hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades on põhjendatud lugeda

esindajatasu suuruseks tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

44. Ringkonnakohus märgib, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu

märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p

12).

45. Võttes arvesse eeltoodut moodustavad hageja põhjendatud kulud õigusabile

maakohtumenetluses kokku seega 7704 eurot (50,5 tundi + 3 tundi=53,5 tundi x 120 +

käibemaks), millest menetluskulude jaotust arvesse võttes tuleb kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõista 6163,2 eurot (7704x80%).

46. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud nii riigilõivule kui õigusabile

kokku moodustavad seega 8879,56 eurot (riigilõivudele 1175,56 eurot + õigusabile

7704 eurot), millest menetluskulude jaotust arvesse võttes tuleb kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõista 7103,65 eurot (8879,56x80%).

47. Hageja taotlus jääb õigusabikulude nõude osas eeltoodust tulenevalt

rahuldamata 5838,3 euro ulatuses (12001,5-6163,2).

48. Võttes arvesse, et maakohus rahuldas kostja I taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, so summas 528,60, tasaarvestab ringkonnakohus

TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja I vastastikused nõuded 528,60 euro ulatuses

tervikuna. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja I menetluskulude hüvitamise nõue

hageja vastu tervikuna ning hageja menetluskulude hüvitamise nõue kostjate suhtes

528,60 euro ulatuses. Ringkonnakohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 6575,05 eurot (7103,65-528,60).

49. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

50. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)