4-18-5830/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.detsembril 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-18-5830 (2440,18,003440) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses H.K KarS 218 lg 1 kvalifitseeritava o § järgi väärte

toimepanemises milles H.K

, tunnistati süüdi üldmenetluses KarS 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 150 600 euroga trahviühiku ulatuses, s.o summas Menetlusalune isik

H.K , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, , elukoht xxx, e-post: xxx invaliidsuspensionär RESOLUTSIOON VTMS § § § 133 120, 132 p 2, -135, 155, 156 kohus,

O T S U S T A S:

H.K kaebus Politsei ja Piirivalvemati 25.10 – .2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003440 rahuldada . täielikult Tühistada – väärteoasjas 2440,18,003440 väärteo eest Politsei ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsus

määratud karistuse osas.

M H.K-le

30 õista KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks (kolmkümmend) trahviühikut summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 120 eurot tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul.

Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminori pangas, kohustuslik viitenumber 10220185128240.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksul kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjaliku

lt teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaadavusest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest (

menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30 päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool - ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

04.10.2018 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida pre ennetus- ja fektuuri Jõhvi politseijaoskonna

menetlustalituse menetlusgrupi väärteomenetleja Triin Pihlak väärteoprotokolli väärteoasjas

2440,18,003440 H.K suhtes selle fakti kohta, et 30.06.2018 kella 18.53 paiku Ida- Virumaal xx asuvalt xxx ehitusobjektilt H.K varastas kaablit, Jõhvi vallas Kotinuka külas

mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala. H.K pani sellega toime varavastase

süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kahjusumma 27,50 eurot. Nimetatud teoga rikkus H.K Karistusseadustiku (edaspidi: KarS 199 lg 1. H.K ) § tegu on kvalifitseeritud KarS lg 1

§ 218 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 04.10.2018. (tl 10-11)

25.10.2018 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja otsuse väärteoasjas Meelis Kaev 2440,18,003440, milles leidis, et isiku rikkumi ud tunnistajate ning menetlusaluse ne on tõendat isiku antud ütlustega, sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokolliga.

Otsuse kohaselt 30.06.2018 kella 18.53 paiku aadressil xxx - Kotinuka küla Jõhvi vald Ida

Virumaal asuvalt xxx ehitusobjektilt H.K varastas kaablit, mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala. H.K pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku

asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kahjusumma oli 27,50 eurot. Menetlusalune isik pane toime teo, mis vastab varguse kokkseisule, mille eest on ette nähtud karistus KarS § 218 , kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga lg 1 alusel . Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Karistust kergendava asjaoluna karistuse puudumist. on arvestatud kehtiva väärteo Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati KarS § 218 lg 1 alusel H.K rahatrahviga 150 ku ulatuses, s.o summas 600 eurot. (tl 9) trahviühi

H.K esitas 12.11.2018 Viru Maakohtus 25.10.2018 se kaebuse, milles palub vähendada üldmenetluse otsuse väärteoasjas määratud rahatrahvi kuni 300 euro ulatuses. ga 2440,18,003440

Kaebusest nähtub, et H.K tunnistab toime pandud rikkumist. Isik on avaldanud, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja 12.11.2018 kohtul, et isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning nähtub taotleb tal

le määratud rahatrahvi vähendamist ( tl 2).

3

Kohtuväline menetleja milles avaldab et on nõus asja esitas kirjaliku seisukoha 22.11.2018,

lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid menetlusaluse poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. ( tl 62) Kohtuväline menetleja tutvudes esitatud kaebusega on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Tegemist on sisutühja kaebusega, mille rahuldamiseks puudub igasugunegi alus.

Kohtuvälisel menetlejal puudub isegi võimalus süübida põhjendustesse, miks tuleks määratud

karistust enetleja – rahatrahvi vähendada. Karistuse vähendamine peab olema mingilgi moel m

jaoks põhjendatud ja arusaadavaks tehtud. Esitatud kaebuses on toodud välja üksnes soov

väärteoasjasse mitte puutuva võla vähendamiseks. Kaebus peab sisaldama konkreetseid asjaolusid, mille suhtes oleks võimalik ka seisukohta võtta. Antud kaebus aga seda ei sisalda ja

seega puudub kohtuvälisel menetlejal määratud karistuse suuruse osas seisukoha võtmise võimalus. Karistus peab vastama KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele ehk siis karistamise alus on

isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid

olen seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamiseks puudub igasugunegi alus.

Tegemist on olematu kaebusega, millest ei nähtu selle rahuldamiseks vajaliku alust. Karistuse

määramisel on kohtuväline menetleja otseselt juhindunud KarS 56 lg.1 mõistest. Määratud karistus on suurusjärgus, millest allapoole laskuda ei ole käesoleval hetkel võimalik. Tegemist on ühiskonnas taunitava teoga ning selle toimepanijal lasub otsene süü ning tahtlus.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis -

sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis

sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1- -09; 3-1-1-45-11). 16

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt KarS § 218 järgi. lg 1

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

4

Menetlusalune isik on andnud menetlusaluse

ütlusi ( isiku ülekuulamise protokoll) millest

nähtub, et sõites mööda isik tunnistab rikkumist. (tl 27-32) Menetlusalune isik avaldas, et

Kotinukal Jordi 7 asuvat ehitust, nägi et piiratud territooriumi taga vedelevad kaablid. Seda territooriumit ei valvata ja ta otsustas need kaablid endale võtta, et need pärast metalliks ära anda

ja endale leiba osta, kuna talle ei jätku elamiseks invaliidsuspensionist (maksab elatist ja kohtutäiturile 80 eu . Kaablid lõikas lahti näpitsatega, mi vedelesid kaablite lähedal. rot) s

22.11.2018 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta H.K väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid.

H.K poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu kinnitavad ka

järgmised tõendid:

- Tunnistaja J.I. ütlused, millest nähtub, et tunnistaja oli 30.06.2018 teenistuses ning

kella 18.54 paiku sai väljakutse raadiojaama teel operatiivteabetalituselt, et xxx Kotinuka külas Jõhvi vallas Ida abli vargus. Hakates sõitma -Virumaal on toimunud ka

antud aadressile, märkasid nad teel varasemalt teada olevale kirjeldusele vastavat isikut. Nad peatasid isiku, kelleks osutus H.K ( i.k XXX), kes ütles et tema midagi varastanud ei ole. H.K koolikotis oli valget värvi kaabel. H.K ütles, et tema seda varastanud ei ole ja ei tea kuidas see kotti sattus. (tl 13-14)

- Tunnistaja K.V. (xxx objektijuht aadressil xxx - ütlused Kotinuka küla Jõhvi vald Ida

Virumaa), millest nähtub et 30.06.2018 kell 19:00 paiku on objekti arendaja Teet Kuusik teavitanud teda objektil aset leidnud vargusest. T.K. oli kutsunud välja politsei ja vaadanud läbi videosalvestise. 02.07.2018 kella 09.30 paiku objektile aadressil xxx K -Vir , et otinuka küla Ida umaa nägi tunnistaja objektil on ära varastatud valget värvi

kaablit. Kaabel tuli maa alt kaitsetorust ja oli maapinnale mingis osas ka rulli

keeratud. Kaabel pidi minema värava ajamile. Maapinnal olid lõikekohad. Objektil on perimeetrivalve, kuid antud kaabli vargus oli perimeetri valvest väljaspool ja see ei

läinud häiresse. Varastatud kaablit on 274 cm ja 780 cm kokku 1054 cm. Kaabli maksumus on üks meeter hinnaga 2,50 eurot. Seega on varastatud kaabli maksumus

27,50 eurot. Tunnistaja on kätte saanud objektil varastatud valget värvi kaabli. Ühe kaabli, millele on musta värvi markeriga kirjutatud „Väravad“, pikkusega 274 cm ja

mille üks ots on valget värvi teibiga kinni teibitud. Teine valget värvi kaabel oli

pikkusega 780 cm. Mõlemal kaablil on markeeringud (N) YM J 5x4 300/500.

Esimesel kaablil on markeering 298 ja 299, mis tähistavad meetrite arvu kaablil. Teisel kaablil on markeering 300 ja 308. Tunnistaja ei oma kaabli osas pretensioone. ( tl 16-18)

- , mis on koostatud 30 - Asitõendi vaatlusprotokoll .06.2018 asukohas Rahu 38 Jõhvi Ida

Virumaa. Vaatluse on läbi viinud Politsei –ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse II menetlusgrupi nooremuurija Alina

Reškina poolt. Vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud on 30.06.2018 H.K-lt hoiule võetud kaablit. Vaadeldud on kahte kaablit (Fototabel, foto nr 1). Üks kaabel on lühem, kui teine. Kaablid on valget värvi, mõlemate kaablite ümbermõõt on 4 cm.

Esimese kaabli (fotod nr 2-8) pikkus on 274 cm, mille ots on ära kleebitud valge

paberiteibiga. Teibist 24 cm kaugusel on mustamarkeriga kiri „VÄRAV“. Esimesel kaablil on markeeringud (fotod 6- 300/500 V TF KABLE 3 2017 8): „(„(N) YM J 5x4 CE Eca 232401 0020298“ ja „(„(N) YM J 5x4 300/500 V TF KA

BLE 3 2017 CE Eca 232401 0020299 Teise kaabli pikkus on 780 cm. Kaablil on markeeringud (fotod 11- “

11) 1 00306 : „(„(N) YM J 5x4 300/500 V TF KABLE 3 2017 CE Eca 23240 “ ja „(„(N) YM J 5x4 300/500 V TF “ KABLE 3 2017 CE Eca 232401 00304 Vaadeldav

5 objekt on fotografeeritud ning pakendatud pruuni värvi paberkotti, mille peal on kiri „VtA 2440,18,003440, kaabel“. (tl 36-42)

- , mis on koostatud 03.07.2018 asukohas xxx Kotinuka Sündmuskoha vaatlusprotokoll

küla Jõhvi vald Ida Virumaa. Vaatluse viis läbi Ida prefektuuri Jõhvi - politseijaoskonna ennetus –ja menetlustalituse menetlusgruppi IV väärteomenetleja T.

P.. Vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskoha vaatlusobjektiks on pooleliolev

ehitusobjekt, millele ehitatakse tööstushoonet. Objekti ümbritseb ajutine teisaldatav piirdeaed. Ehitusobjekti Tallinn- -Uikala tee poolses nurgas on Narva maantee ja Jõhvi

planeeringu kohaselt rajatav värava koht. Paigaldatud on värava jaoks kollast värvi plastikust torusse elektrikaabel. Elektrikaabel on läbi lõigatud. Kaabel on valget värvi ja selle sees paistab viis peenemat erinevat juhtmeosa. (tl 22-25)

- Sündmuskoha videokaamera väljavõttega , millest nähtub kuidas isik läheb (tl 45-57)

ehitusobjektil valget värvi kaablite juurde, võtab need kaasa ning lahkub sündmuskohalt tumeda jalgrattaga, kandes nokamütsi ja seljakotti. Hiljem peetakse nimetatud isik kinni ning isikuks osutub H.K.

Eeltoodu alusel on leidnud kinnitust, et H.K on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks arvatava teo. H.K tegu täidab KarS § 199 säte lg 1 statud objektiivse teokoosseisu, mis seisnes v . Isik varastas õõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil 30.06.2018 kella 18:53 paiku aadressil xxx -Virumaa kaablit, xxx Kotinuka küla Jõhvi vald Ida ehitusobjektilt. xxx objektijuht K. V. tud oli on 02.07.2018 tunnistaja ülekuulamisel avaldanud (tl 17), et varasta kaablit 274 ja 780 cm, seega kokku 1054 cm. Kaabli maksumus oli üks meeter hinnaga 2,50 ning seega kokku oli varastatud kaabli maksumus 27,50 eurot.

Seega on KarS § 218 lg 4 kohaselt tegemist vähemohtliku varavastase süüteoga ja H.K süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.

Subjektiivse külje pea pani antud väärteo toime lt tuvastab kohus, et H.K kavatsetusega ehk teadis, et seadis eesmärgiks võõra vara äravõtmise ja pidas seda võimalikuks. sõitis mööda Ta

Kotinukal xxx asuvat ehitust, nägi piiratud territooriumi taga vedelevad kaablid ning otsustas

kaablid endale võt selle eesmärgi saavutamiseks võttis ette teo kaabli lõikamiseks ja t a,

saavutaski oma eesmärki. Eesmärgi olemasolu tõendab isiku ütlus, et ta sooviks kaablit

metalliks anda tlk 28.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 järgi. lg 1

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

H.K

süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

6

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise

aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü (RKKKo 06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas nr 3-1-1-43-

rõhutatud, et KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripr -1-1-14-07, p 6). eventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3

H.K tab v lg 1 on toime pannud süüteo, mis vas äärteokoosseisule (KarS § 218 ).

KarS § 218 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

H.K-le on määratud karistus 150 trahviühikut ehk 600 eurot, mis on sanktsiooni keskminemäär.

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks kehtiva väärteokaristuse puudumine. on

Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel (tl 3 ).

Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist (menetlusaluse isik ülekuulamis protokoll tl 27 angul tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tegu -32). Maakohtu hinn ülekuulamisel tunnistanud, mis tuleneb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja ka isiku poolt esitatud kaebusest.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et puudutavalt isiku süü suurust on tuvastatud järgmised asjaolud.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Tegemist on üheepisoodilise pisivargusega.

30.06.2018 kell 18:53 paiku aadressil xxx -Virumaal asuvalt xxx Kotinuka küla Jõhvi vald ida ehitusobjektilt H.K Varastas kaablit, mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala.

H.K pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei

ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Oma teoga tekitas H.K kahju 27,50 eurot. xxx objektijuht K. V. avaldas, et on kaabli kätte saanud ja selles osas pretensioone ei oma. (tl 17). Kahju on seega hüvitatud.

7 Kohus leiab, et arvestades ülaltooduid asjaolusid, on isiku süü suurus alla keskmise.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole isikut

varasemalt väärteokorras karistatud (tl 35). Isik omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, kuid neist viimati on teda karistatud 27.05.2008 aastal, isik vabanes 23.01.2015 ja pärast seda ei ole

uusi süütegusid toime pannud.Seega on isik näidanud, et tema käitumine on olnud

seadusekuulekas. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem juhusliku laadi rikkumisega isiku elus. Isikut iseloomustab praegu seadusekuulekas eluviis.

Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas isik tunnistab oma süüd. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks

teinud teo lubamatuse. Seega menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise.

Kohtu hinnangul on oluline arvestada, et isik on invaliidsuspensionär, kes omab väikest sissetulekut ning teo toimepanemist on isik ise põhjendanud asjaoluga, et tal ei jätku elamiseks piisavalt raha. Isik maksab invaliidsuspensionist elatist ja kohtutäiturikulusid.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

H.K ei vaja kohtu arvates ranget karistust. tugevat mõjutamist, seega ka

Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, süü tunnistamist, on väärteokorras karistamata ning omab väikest sissetulekut.

V kohus seisukohal, et H.K-le poolt õttes arvesse eeltoodut, on kohtuvälise menetleja määratud karistus trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmises määras rahatrahv 150

, s.o 600

eurot,

upraktikale. Kohus tuletab ei ole põhjendatud ega määratud vastavalt kehtivale koht

kohtuvälisele menetlejale meelde, et karistuse määra valimisel tuleb alustada reeglina

sanktsiooni keskmisest määrast ja vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, süü suurusele ja rikkuja isikule, kohaldada kari

stust alla keskmise või üle keskmise.

Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab süüd käeso H.K levas asjas keskmisest

madalamaks ja leiab, et menetlusalusele is

ikut, so. ikule määratud karistuse määr 150 trahviüh 600 eurot ehk sanktsiooni keskmises m on ääras põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas isiku süüd ning süüd kergendava asjaoluna on arvestatud kehtivate väärteokaristuste puudumist. Kohtu hinnangul jättis kohtuväline menetleja süü tunnistamise tegelikult arvestama ning karistuse

mõistmisel tähelepanuta eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Muidu ei ole

võimaluk aru saada, kuidas arvestades keskmisele määrale 600 eurot isiku kahetsust, jääb

karistuseks ikka sama 600 eurot. KarS § 218 lg 1 199 lg 1 järgi toimepandud teo - eest karistatakse, kui kahju sik varastas eseme, mille maksumus oli 27,50 eurot

ei ületa 200 eurot. I ehk 13% 200 eurost. Seega proportsioonis karistuse makmismummääraga oleks see tegu vastav trahv

160 eurot, tingimusel, et 200-eurose kahjuga varguse ile summas 40 trahviühikut summas puhul võib karistusena mõista rahatrahv, mis on oluliselt suurem kui keskmine 600 eurot.

8 Arvestades varastatu maksumust ja muid varguse toimepanemise asjaolusid, mille puhul on isiku süü oluliselt alla keskmise, samuti isikut, leiab kohus, et H.K-le tulen mõista karistusena

rahatrahvi 30 trah 120 eurot. viühiku ulatuses, s.o summas

KOHTU MEETMED

Lähtudes ül b vastu võtta järgmine otsus: altoodust leiab kohus, et tule

H.K kaebus Politsei ja Piirival – vemati 25.10.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003440 rahuldada täielikult. Tühistada Politsei –ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsus väärteoasjas 2440,18,003440 väärteo eest määratud karistuse osas.

Mõista H.K-le KarS § 218 lg 1 järgi kvalifit itava väärteo eest karistuseks 30 seer (kolmkümmend) trahviühikut summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 120 eurot tasumine ositi 6

(kuue) kuu jooksul. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik