4-18-97/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2018.a, Tartu kohtumaja Asenduskaristuse number 4-18-97 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Liine Johannes Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur Kohtutäitur Oleg Sirotin Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine Kohtuistungil osalenud isik Süüdlane: K.F (isikukood XXX, viimane elukoht Eestis: XXXX

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 72; TMS § 201 lg 1 ning VTMS § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada K. -ile Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.04.2016.a F

otsusega väärteoasjas nr 2780,16,003065 määratud rahatrahv 75 trahviühikut, so 300 eurot arestiga 7 (seitse) ööpäeva.

3. Tuginedes VTMS § 203 lg-le 3 ja § 205 lg-le 1 pöörata 7 (seitse) ööpäeva aresti koheselt täitmisele ning lugeda K. -ile määratud 7 (seitsme) päeva aresti kandmise aja F algust alates tema kinnipidamisest, so alates 29.11.2018.a kella 12.45-st.

4. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur esitas 09.01.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale avalduse süüdlasele K. -ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. F

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur määras väärteoasjas nr 2780,16,003065

2 (3)

01.04.2016.a otsusega K. -ile (XXX) elukohaga XXXX karistusseadustiku § 262 F alusel rahatrahvi summas 300 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 19.04.2016. Kuna K. ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes F täitemenetlust. 29.11.2017.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Menetlusalune isik K.F ei ole tasunud rahatrahvi summas 30

0 eurot. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS §-st 72 ja TMS §-st 201 taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist K. suhtes väärteoasjas nr 2780,16,003065 tasumata rahatrahvi osas F summas 300 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil

K. kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et rahatrahv jäi tasumata, F läks meelest ära. Ta eelistaks üldkasuliku töö tundide tegemist. Määruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

K. ei ole rahatrahvi määratud tähtajaks tasunud ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole F

pikendatud. Kohtutäitur Oleg Sirotini kinnitusel K. ei tööta ning tal ei ole ka vara, F millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud süüdlasele määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. K. -ile F on määratud karistusseadustiku § 262 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, so 300 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 7 päeva aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikul ei ole võimalik rahatrahvi nõuetekohaselt tasuda, siis süüdlasele karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohus ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Seejuures arvestab kohus asjaolu, et käesolev asenduskaristuse kohaldamise taotlus saabus Tartu Maakohtu menetlusse käesoleva aasta alguses ning kuigi kohus määras enne tänast kohtuistungit taotluse menetlemiseks kaks kohtuistungit ning tegi jõupingutusi K. -iga kontakteerumiseks, ei päädinud see temaga F kontakti saamise ja tema kohtuistungile ilmumisega. Politsei kaasabi kasutades sai kohus hoopis teadlikuks, et K. ei viibi Eestis, vaid välismaal, kuid tema täpne aadress oli teadmata. F Ühtlasi sai kohus K. õe kaudu andmed selle kohta, et temale teadaolevalt viibib K. F F XXXX, kust ta peaks vabanema 2018.a veebruarikuu lõpus. Neid andmeid arvestades, so

3 (3)

seda, et K. -iga ei olnud võimalik ühendust saada ning tema asukoht oli nii kohtule kui ka F

politseile teadmata, kuulutas kohus K. 28.03.2018.a määrusega tagaotsitavaks, F

määrates, et tabamisel tuleb kohaldada tema suhtes istungile toimetamiseks sundtoomist.

27.11.2018.a teatas Lõuna prefektuur kohtule, et toimetab K. , kes on XXXX välja F

saadetud, 30.11.2018 Tartusse ning kohus määras sellest teadmisest lähtuvalt prefektuuri taotluse menetlemiseks käesoleva kohtuistungi.

Kohtu arvates ei ole K. näol tegemist kohusetundliku isikuga, kuna ta ei ole tänase F

päevani määratud rahatrahvi tasunud. Kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust miks rahatrahv on tänaseni tasumata. Kuivõrd K. oli raha, et sõita X ning ta tegi X ka tööd, F

siis ei saa väita, et takistuseks oli raha puudus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et X oli K.F vangistuses ning ta saadeti sealt välja. Seega näitab see seda, et tegemist ei ole seaduskuuleka isikuga. Asjaolu, et pikalt tagaotsitav olnud K. toodi tänasele F

kohtuistungile sundtoomise korras, annab samuti alust arvamuseks, et K. , kes ei ole F rahatrahvi senini nõuetekohaselt ära tasunud, ei tee üldkasuliku töö tunde ära, vaid võib hakata hoopis menetlusest ja karistuse kandmisest kõrvale hoidma.

Kohus ei asenda aresti ÜKT tundidega, kuna kohtul puudub veendumus, et K. ÜKT F

tunnid ära teeb, kuivõrd ta ei ole kohtukutsete peale istungitele ilmunud, ei ole rahatrahvi nõuetekohaselt tasunud. Ühtlasi välistab aresti üldkasuliku töö tundidega asendamise kohtu hinnangul seegi, et K. on pikalt viibinud X ning F kohtul puuduvad kindlad andmed, kas K.F on Eestis elukoht, mille järgi üldkasuliku töö tunde teha. Selliseks arvamuseks annab aluse asjaolu, et kohtul ei õnnestunud sel aadressil K. kätte saada ning kohtul ei ole ka F

kinnitust selle kohta, et lähedased on nõus sellega, et K. sinna elama asub. Seega on F ainsaks võimaluseks tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72; VTMS §-st 211.

/ Marju Persidskaja kohtunik