Legislator Case Law & Legislation
3-18-1974/9 AI generated

3-18-1974/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-18-1974/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinni peetav isik Tanel Soop esitas 14.10.2018 halduskohtule kaebuse, milles nõuab Eesti Vabariigilt kahjuhüvitist summas 10 000 eurot. Tartu Halduskohtu 14.11.2018 määrusega jäeti Soobi kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta ning kaebajale anti võimalus kahjunõude täpsustamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-18-1974/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: 19.11.2018 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja vastus, millest nähtub, et kaebaja soovib hüvitist seetõttu, et Harju Maakohus tegi 09.01.2018 tema suhtes teadlikult ebaseadusliku kohtuotsuse. Kaebaja kaotas seetõttu võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks, mistõttu jäi tal saamata kaheksa kuu keskmine palk (8 x 1250 eurot). Kaebajalt võeti vabadus ning ta peab elu lõpuni ravima närvihaigust.

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian health insurance voucher fee protection of the euro suspension of benefit entitlement supplementary customs demand termination of social assistance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1974 Määruse kuupäev 30.11.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Tanel Soobi (Soop) kaebus Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes Resolutsioon

1. Tagastada Tanel Soobi kaebus;

2. Määrus saata kaebajale;

3. Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Kinni peetav isik Tanel Soop esitas 14.10.2018 halduskohtule kaebuse, milles nõuab Eesti Vabariigilt kahjuhüvitist summas 10 000 eurot. Tartu Halduskohtu 14.11.2018 määrusega jäeti

T. Soobi kaebus selles esinevate puuduste tõttu käiguta ning kaebajale anti võimalus kahjunõude täpsustamiseks.

19.11.2018 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja vastus, millest nähtub, et kaebaja soovib hüvitist seetõttu, et Harju Maakohus tegi 09.01.2018 tema suhtes teadlikult ebaseadusliku kohtuotsuse. Kaebaja kaotas seetõttu võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks, mistõttu jäi tal saamata kaheksa kuu keskmine palk (8 x 1250 eurot). Kaebajalt võeti vabadus ning ta peab elu lõpuni ravima närvihaigust.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Tanel Soobi kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

3. Kaebusest nähtub, et Tanel Soop soovib hüvitist teadlikult õigusvastase kohtulahendi tegemise tagajärjel tekkinud kahju eest.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 kohaselt võib isik kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo ( RVastS § 15 lg 1) või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks (RVastS § 15 lg 31).

Tallinna Ringkonnakohus on 23.09.2013 määruses nr 3-13-990 selgitanud, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS § 15 lg 1 või lg 31 nõuded ei ole täidetud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tehti kaebaja suhtes 09.01.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-17-9148, mis hiljem tühistati. Käesoleval juhul ei nähtu, et viidatud otsuse teinud ja kriminaalasja nr 1-17-9148 lahendamisega seotud kohtuniku suhtes oleks tehtud jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ka ei tugine kaebaja sellele, et tema suhtes on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend. Seetõttu ei ole täidetud RVastS § 15 lg-s 1 või lg-s 31 sätestatud eeldus kahju hüvitamiseks, mistõttu on kaebus 09.01.2018 kriminaalasjas nr 1-17- 9148 tehtud kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

4. Seonduvalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

5. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik