2-17-9695/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-9695

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9695

Tsiviilasi

Maria

Rüüdja

(end.

Anna-Maria

Saar,

pankrotis)

pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Maria Rüüdja (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamine

raugemise tõttu, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik: Maria Rüüdja (endine nimi Anna-Maria Saar,

pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX)

pankrotihaldur:

Margo

Normann

(Advokaadibüroo

Normann ja Partnerid, Lossi 37, 71004 Viljandi, e-post

abnormann@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Maria Rüüdja (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti välja kuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest Maria Rüüdja

(pankrotis) pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Jrk nr Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

Jaotise

%

Saamata

nõue

1. k/täitur Eha Nikker

616,87

3,73

616,87

2. k/täitur Rannar Liitmaa

680,13

4,12

680,13

3. Swedbank AS

5 476,07

33,14

5476,07

4. Bigbank AS

9 752,93

59,02

9752,93

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks 403,20 eurot ja kulutuste suuruseks 73,20

eurot, kokku 476,40 eurot, summad sisaldavad käibemaksu 20%. Pankrotihalduri tasu ja kulude

katmiseks anda Maria Rüüdjale selles osas menetlusabi ja tasu kanda riigi vahenditest.

5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks riigi vahenditest 476,40 eurot (nelisada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti,

millest tasu ja kulud 397 eurot ja käibemaks 79,40 eurot), OÜ Advokaadibüroo Normann ja

Partnerid kontole nr XXX Swedbank AS-is.

6. Algatada Maria Rüüdja (pankrotis, isikukood XXX)

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

7. Jätta Maria Rüüdja (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja

kohustada Maria Rüüdja (isikukood XXX, elukoht XXX) täitma usaldusisiku ülesandeid.

8. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Tulust, mis seda ületab, usaldusisikul (Maria Rüüdjal) kanda võlgniku

arvelduskontole üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole,

millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. november).

9. Maria Rüüdjal esitada iga kuue kuu tagant kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet

võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne esitada hiljemalt

20. mai 2019, järgnev 20. november 2019, jne.

10. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2018 on see 500 eurot ja

alates 01.01.2019 on see 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav

hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning

toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis,

välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus;

seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse

tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud

ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

11. Määrus

saata

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale,

pankrotihaldurile

ja

võlgnikule.

Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele

(info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.

12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada

võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164

lg 1, 2, § 171 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maria Rüüdja esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohus kuulutas 14.07.2017 määrusega välja

Maria Rüüdja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. Koos pankrotiavaldusega

esitas võlgnik taotluse ka enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Menetluse kestel ei ole välja pakutud sobivat usaldusisiku kandidaati. Võlausaldajad on

pankrotihaldurile kinnitanud, et võlgnik võib usaldusisiku ülesandeid ka ise täita.

2. 05.02.2018

toimus

nõuete

kaitsmise

koosolek.

04.06.2018

esitas

pankrotihaldur

jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 22.06.2018

määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.

3. 22.08.2018 esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule taotluse: 1) lõpetada Maria Rüüdja

pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihalduri Margo Normannile halduritasu

summas 403,20 eurot ja kulude hüvitis 73,20 eurot (nii tasu kui kulude summad sisaldavad

käibemaksu), need maksta OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole; 3) vabastada

Margo Normann Maria Rüüdja pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamine.

4. Kohus avaldas 27.08.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal

või kolmandal isikul on võimalus Maria Rüüdja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

maksta hiljemalt 16.09.2018 kohtu deposiiti 600,00 eurot. Kohut ei ole teavitatud deposiidi

tasumisest.

ARUANNE

5. Andmed pankrotivara laekumiste kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest (PankrS §

162 lg 2 p 1). Võlgniku sissetulekuks on 216,16 € kuus ja peretoetust 55 € kuus ning võlgnikul

on ka ülalpeetavaid.

6. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

 Vara välistamine – vara välistamise taotlusi pankrotihaldurile ei ole esitatud.

 Tagasivõitmise tagajärgedest – tagasivõitmise hagisid esitatud ei ole. Haldur on analüüsinud

tagasivõitmise võimalusi, kuid haldur leiab, et alused puuduvad.

 Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele – PankrS § 146 lg 1 p 2 ja TMS

§ 132 alusel on võlgnik saanud tema kontole laekunud rahadest igakuuliselt mitte rohkem

kui lubatud TMS § 132 lg 1 sätetega, s.o mitte rohkem ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäärast, lisaks ühe ülalpeetava jaoks 1/3 palga alammäärast kuus.

 Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud – Pankrotihalduri vajalikud kulud oma

ülesannete täitmiseks on olnud kokku 73,20 € (sh käibemaks). Kohtukulusid ei ole.

 Prognoositavad väljaminekud – halduritasu. Vaadates töö ja ajakulu hulka, mis

pankrotihaldur on antud menetluses läbi viinud, on tundide arv 3,5. Pankrotihalduri

tunnitasu suuruseks on 96 €, millele lisandub käibemaks, kokku 403,20 €.

 Vastavalt PankrS § 65 lg 11, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel.

 Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine.

Vastavalt PankrS § 65 lg 11 alusel on halduri töö tasustamise aluseks ajutise haldur toimingu

põhine tasustamine ning lähtuma peab, et tunnihind poleks kõrgem kui 96 eurot.

7. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3). Jaotusettepanekuga on kinnitatud üksnes teise järgu nõuded –

tähtaegselt esitatud nõuded, mis on täies mahus rahuldamata: nelja võlausaldaja nõuded kokku

16 526,00 eurot. Väljamakseid raha puudumise tõttu tehtud ei ole ning jaotisi pole võimalik

välja maksta.

8. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4). Pandiesemeid ei

olnud.

9. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5). Rohkem laekumisi ei ole ette näha. Müümata pankrotivara ja teistelt

isikutelt saadaolevat vara ei ole.

10. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6).

Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja

pankrotiseadusest.

11. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

(PankrS § 162 lg 2 p 7)

Jrk nr Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

Jaotise

%

Saamata

nõue

1. k/täitur Eha Nikker

616,87

3,73

616,87

2. k/täitur Rannar Liitmaa

680,13

4,12

680,13

3. Swedbank AS

5 476,07

33,14

5476,07

4. Bigbank AS

9 752,93

59,02

9752,93

Kõik on teise rahuldamisjärgu nõuded, I ja III järjekorra nõuded puuduvad.

12. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8). Puuduvad, hagisid läbi vaadatud

ei ole ning haldur ei kavatse neid ka hiljem esitada.

13. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2

p 9). Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku 73,20 € (sh

käibemaks). Kohtukulusid ei ole.

14. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2 p 10).



Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks. Vastavalt PankrS §-le

171 saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist otsustada kohus.

05.02.2018 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus ei osalenud mitte ühtegi võlausaldajat.



Võlgnik ja võlausaldajad on avaldanud, et neil ei ole usaldusisiku kandidaate ning nad on

nõus, et võlgnik ise täidab usaldusisiku ülesandeid.

15. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3). Pankrotihaldur ei ole tuvastanud

maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik elas üle oma võimete, võttis laenud kodu

remontimiseks, kodutehnika soetamiseks ja lastele asjade ostmiseks, oskamata ette näha

tulevikus laenude tagasimaksmiseks ja muude igakuiste väljaminekute tasumiseks vajaminevate

ressursside suurust. Võlgnik töötab osalise tööajaga töötasuga ca 300 € kuus, hetkel on

lapsehoolduspuhkusel. Talle on määratud töövõimetuspension 216,16 eurot kuus. Eeltoodu tõttu

puuduvad sisulised ootused, et Maria Rüüdja teeniks nii palju raha, et see garanteeriks

võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamise.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Pankrotimenetluse lõpetamine

16. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus

nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Maria Rüüdja

(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

17. Kohus avaldas 27.08.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal

või kolmandal isikul on võimalus Maria Rüüdja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

maksta hiljemalt 16.09.2018 kohtu deposiiti 600,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud

summat tasutud. Seega leiab kohus, et Maria Rüüdja (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb

lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

18. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on

esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et Maria

Rüüdja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu.

19. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Margo Normann vabastada Maria Rüüdja (pankrotis)

pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

20. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab

kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib

kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2

teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei

mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu ja

kulutuste suuruseks kokku 476,40 eurot, millest tasu ja kulud 397 eurot ja käibemaks 79,40

eurot). Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 3,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 96

eurot ning töötasu koos käibemaksuga 403,20 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Margo

Normann taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 403,20 eurot, koos

käibemaksuga ning vajalike kulutuste suuruseks veel 73,20 eurot (summa sisaldab

käibemaksu). Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ

Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et

arvestades võlgniku varalist seisu ning asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse kohustustest

vabastamiseks, tuleb võlgnikule anda menetlusabi ning halduri tasu kanda riigi vahenditest.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

21. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

22. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või PankrS § 158 lõikes 3

nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitused, et temale ei ole

teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides. Kohtule on esitatud ka PankrS § 170 lg-s 2 sätestatud kinnitused.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Maria Rüüdja

kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks

algatada Maria Rüüdja kohustustest vabastamise menetluse.

23. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS §

173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel,

eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja

kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku

määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib

kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

24. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik ei ole suuteline ise täitma

usaldusisiku kohustusi ja kohtule ei ole esitatud ettepanekuid usaldusisiku isiku osas, seetõttu

tuleb Maria Rüüdja ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Maria

Rüüdja esitama igal aastal kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate

nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta

ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Esimene aruanne esitada hiljemalt 20. mai 2019,

järgnev 20. november 2019, jne.

25. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Maria Rüüdja tööandjale,

Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud

tulust (Maria Rüüdja töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole

põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab

Maria Rüüdja jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75

protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord

aastas (iga aasta 15. novembril). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Kohus selgitab Maria Rüüdjale täiendavalt tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses:

26. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

27. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

28. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

29. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

30. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

31. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik