4-18-5021/10 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-5021

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018 Valga kohtumaja

Väärteoasja number

4-18-5021

Kohtunik

Roman Levin

Väärteoasi G.O kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi

väärteomenetleja Katrin Nõmmiku 13.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2780,18,008781

Menetlusalune isik

G.O; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx

Kaitsja advokaat Janar Kuus; e-post:

xxx

Kohtuväline menetleja

PPA Lõuna prefektuur; e-post:

xxx

Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.O kaebus.

2. Tühistada osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas ja Piirivalveameti Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi väärteomenetleja Katrin Nõmmiku 13.09.2018 otsus väärteoasjas nr 2780,18,008781.

3. Teha uus otsus, millega tunnistada G.O süüdi liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ning mõista karistuseks B sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine -kategooria mootor 2 kuuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult

teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 30.11.2018.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe.

Väärteoasi nr 4-18-5021

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 30.11.2018. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

G.O Kaevatav otsus

1. PPA

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

liiklusväärtegude menetlusgrupi väärteomenetleja Katrin Nõmmik tegi 13.09.2018 otsuse väärteoasjas nr 2780,18,008781, millega karistati G.O liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

2. Kaevatava otsuse kohaselt 17.08.2018 kl 10.36 juhtis G.O Tartu vallas, Tartu

maakonnas, Jõhvi Valga 124. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel -Tartukiirusega 121+-

4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h ning rikkus sellega

LS § 15 lg 1 p 1.

Kaebuse sisu

3. G.O esitas Tartu Maakohtule 28.09.2018 kaebuse, millega vaidlustab

kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega määrata kaebajale põhikaristusena rahatrahv.

Alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse tühistamist osas, millega määrati kaebajale põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kõikide kaebajal olevate juhtimisõiguse kategooriate osas kaheks kuuks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks üksnes B-kategooria juhtimisõiguse osas.

4. LS § 227 lg 2 ei tulene, et kohtuväline menetleja peab igal juhul määrama

põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Tegemist on diskretsiooniõigusega, kus

tuleb kaaluda muuhulgas seda, kas isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ka rahatrahvi määramisega või üksnes selle kategooria mootorsõiduki osas juhtimisõiguse äravõtmisega, millega väärtegu toime pandi. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu praktika.

5. Mootorsõiduk Audi Q7, millega kiirust ületati, nõuab B kategooria juhtimisõiguse - olemasolu. Kiiruse ületamine B kategooria juhtimisõigust nõudva mootorsõidukiga ei -

ole kaebaja arvates selline väärtegu, mille puhul saaks automaatselt väita, et isik on ühiskonnale ohtlik igasuguse mootorsõiduki juhtimise korral. Palgikoormat veoautoga vedades pole

kaebaja kunagi lubatud sõidukiirust ületanud.

6. ud kaebajale ebaproportsionaalselt karmi karistuse. Kohtuväline menetleja on määran Piisanud oleks näiteks keskmisest suurema rahatrahvi määramisest 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kohtuväline menetleja ei ole õigesti kohaldanud KarS § 56 lg 1. Kaebaja süü ei ole suur.

7. - Kaebaja sõidab nädalas vähemalt kolmel päeval C või D kategooria juhtimisõigust

nõudva sõidukiga ja seetõttu on nimetatud kategooriate juhtimisõiguse olemasolu kaebaja ja tema tööandja jaoks eksistentsiaalse tähtsusega.

Väärteoasi nr 4-18-5021

3

8. Kaebaja ei ole olnud paadunud liikl

usrikkuja ning ta on oma teost järeldused teinud ja teo toimepanemist tõsiselt kahetsenud. Kaebaja on nõus kandma kõik kohtukulud, sh kaitsjale makstav tasu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

9. P

PA Lõuna prefektuur esitas 15.10.2018 kohtule seisukoha, milles ei nõustu kaebusega.

Otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetlusalune isik ületas

lubatud sõidukiirust teelõigul, kus on lubatud 90 km/h. Sõiduki kiirust mõõdeti

liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga. Sõidukiirust ületas kaebaja mitte vähem kui 27 km/h.

10. 13.09.2018 karistusregistri väljavõttest nähtub, et G.O on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest, mis on täidetud. Menetlusalasele isikule tuleb määrata karistus, mis oleks mõjus ning täidaks soovitud eesmärgi. Varasem

süütegu pandi toime 15.03.2018, kaevatav süütegu 17.08.2018, uue väärteo toimepanemine sedavõrd lühikese aja jooksul ilmestab menetlusaluse isiku suhtumist

varasemalt määratud karistusse. Kohtuväline menetleja on arvestanud ka eelmist

rikkumist, mille karistusena määratud rahatrahv nähtavasti menetlusalust isikut ei mõjutanud. 11. Kohtupraktika kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu.

12. Karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja

juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on igakülgselt õiguspärane ja rakendatud optimaalses määras. Põhikaristust on kohaldatud alla keskmise määra. 13. Kohtuväline menetleja taotleb jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU POOLT TUVASTATUD G.O JA JÄRELDUSED 14. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 15. Nähtuvalt väärteoprotokollist (tl 27) juhtis G.O 17.08.2018 kl 10.36 Jõhvi-Tartu-

Valga maantee 124. kilomeetril suunaga Jõhvi poole mootorsõidukit Audi Q7 reg

märgiga xxxxxx. G.O ei ole vaidlust ning kohus loeb tuvastatuks, et tegemist on asulavälise LS § 15 lg 1 p 1 tulenevalt suurimaks lubatud sõidukiiruseks teega, kus on 90 km/h. 16. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 28) nähtuvalt on 17.08.2018 kl 10.36 maantee

nr 3 123. kilomeetril teostatud riikliku järelevalve korras G.O poolt juhitud

mootorsõiduki Audi Q7 liikumiskiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker II MDR

AS008345. Seade on testitud 17.08.2018 kl 07.12, seade on töökorras, seadme

töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud on olnud järgmised: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, ilmastik sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, sõiduradade arv 2. Mõõtja sõiduk seisis, kiirusmõõturit on hoitud käes, mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel, mitu sõidukit, sooritas möödasõitu. 17. Kiirusmõõturi lugem on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olnud 121 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatu 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 117 km/h. Juhile s +-

Väärteoasi nr 4-18-5021

4

on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik on protokolli omakäeliselt allkirjastanud ning märkinud „Mõõtmine arusaadav“.

18. G.O o kasutatud tl 33) ning n tõendatud, et kiirusmõõtur on taadeldud ( liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik Anvar Vakk on läbinud 15.02.2010 pädeva mõõtja koolituse (tl 34).

19. Tunnistaja Anvar Vakk ülekuulamise protokollist nähtuvad (tl 29) 17.08.2018 liiklusjärelevalve teostamise ning G.O peatamise asjaolud. 20. Kohus loeb väärteoprotokolliga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja Anvar Vakk ütlustega tõendatuks, et G.O juhtis 17.08.2018 kl 10.36 Jõhvi-Tartu-

Valga maantee 124. kilomeetril suunaga Jõhvi poole mootorsõidukit Audi Q7 reg märgiga ning ületas seejuures lubatud sõidukiirust vähemalt 27 km/h xxxxxx , rikkudes LS § 15 lg 1 p 1. 21. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et G.O on pannud süüteo toime

3 . Asude vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg mõttes s teostama möödasõitu asulavälisel teel, kus talle teadaolevalt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h,

pidi G.O teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust ning sellist kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma. 22. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud

tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et G.O väärteoasjas puuduvad kohus

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.

23. Aset on leidnud tegi, milles G.O süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et G.O on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on oga, koosseisupärase väärte mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja

oli pädev karistuse määramiseks. 24. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist.

Karistus 25. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21-40 kilomeetrit tunnis karista – takse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

26. Kohtu hinnangul tuleb menetleja poolt ud karistust kohtuvälise G.O-le määrat muuta järgmistel põhjendustel.

27. KarS § 56 lg 1 määratleb karistamise alusena isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

28. Karistusregistri väljavõttest ( ) nähtuvalt on G.O tl 26 15.03.2018 karistatud

väärteoasjas 2780018002800 LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 360 eurot (90

trahviühikut). Karistus on täidetud 16.03.2018.

29. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41– – 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Väärteoasi nr 4-18-5021

5

30. Seega on G.O viis kuud enne käesolevas asjas arutatavat rikkumist pannud toime samalaadse süüteo – ületanud suurimat lubatud sõidukiirust, mille eest on kohtuväline

menetleja karistanud teda rahatrahviga. Kohus märgib, et rahatrahv 90 trahviühikut on määratud alla LS § 227 lg 3 keskmist määra.

31. G.O on rahatrahvi tasunud, kuid pannud kohtu hinnangul lühikese aja vältel

pärast eelnevat karistust toime samalaadse rikkumise. Kohus järeldab sellisest

käitumisest, et G.O ei ole teinud karistusest vajalikke järeldusi ning uuesti rahatrahvi karistuseks mõistmine ei oleks mõjus ega täidaks karistuse eesmärke.

32. Kohus märgib, et võimaliku rahatrahvi määramisel oleks TLS § 227 lg 2 tulenev trahvi maksimaalne suurus 100 trahviühikut (400 eurot) ning keskmine suurus 50 trahviühikut (200 eurot). Arvestades asjaoluga, et eelmise süüteo eest määratud trahv 360 eurot ei ole mõjutanud G.O rikkumisi lõpetama, puudub kohtul alus arvata, et kaebaja nimetatud 280 eurot või isegi maksimummäär 400 eurot suudaks G.O-le piisavat preventiivset mõju avaldada. 33. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja viidet, mille kohaselt kui kiirus oleks olnud 7 km/h väiksem, ei näeks LS § 227 lg 1 karistusena ette üldse ette juhtimisõiguse äravõtmist. 34. Kohtu hinnangul tuleb G.O süüd lugeda ohtuväline menetleja on keskmiseks. K

õigesti mootorsõiduki juhilt tuleb eeldada ja nõuda erilist hoolsust ja viidanud, et vastutustundlikku käitumist liiklusreeglite järgimisel. Kohus nõustub, et möödasõidud suurtel kiirustel tihedalt kasutatavatel teelõikudel on eriti ohtlikud nii juhile endale kui

teistele isikutele. Kohus arvestab ka asjaoluga, et rikkumine toimus päevasel ajal, sademed puudusid ja teekate oli kuiv, st võimalik oht oli väiksem, kui oleks võinud tekkida möödasõidul näiteks pimedal ajal, vihma ja märja teekattega.

35. Kohtuväline menetleja on kohtu arvates kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga mõistnud G.O-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks,

mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine käesoleva süüteo eest põhikaristusena on G.O teo asjaolusid ja eelmist karistust arvestades kohtu hinnangul põhimõtteliselt põhjendatud.

36. Kohus leiab samas, et kaebaja talle karistuseks alternatiivne taotlus määrata juhtimisõiguse äravõtmine üksnes B kategooria juhtimisõiguse osas on - asjakohane.

37. Riigikohus on jaatanud seadusest tulenevat võimalust kohaldada isikule, kellel on

mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ohutu liiklemise või sõiduki

käituseeskirjade rikkumisega seotud süütegude eest lisakaristusena ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (3-1-1-26-10, p 7).

38. Kohtu hinnangul on seega võimalik kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist teatud kat ia osas ka põhikaristusena, juhul, kui väärteo asjaolud seda egoor võimaldavad. 39. Kiirmenetluse otsusest väärteoasjas 278018008781 (tl 41 43) nähtuvalt on G.O - ka eelneva, 15.03.2018 toimepandud väärteo puhul ületanud kiirust sõiduautoga Audi Q7, st B-kategooria mootorsõidukiga. Karistusregistri andmetest ei nähtu, et G.O

oleks eelnevalt ületanud kiirust või pannud toime muid liiklusrikkumisi mõne teise kategooria mootorsõidukiga.

40. Liiklusregistri päringust (tl 37) nähtuvalt on G.O järgmiste kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigus: A, B, BE, C, CE, D, DE, T.

Väärteoasi nr 4-18-5021

6

41. Kaebaja on kinnitanud, et juhtimisõiguse üldine äravõtmine tekitab talle tööalaselt suuri

probleeme ning väitnud, et selline karistus mõjutab nii kaebaja tööandjat, sh

materiaalselt, kui ka kaebaja tööandja koostööpartnereid. Forestex Tartu OÜ iseloomustusest (tl 8) nähtuvalt on G.O nimetatud ettevõtte koostööpartneri OÜ

Ademandia juhataja ja autojuht, kelle juhtimisõiguse äravõtmine võib mõjutada hangetel võetud kohustuste täitmist.

42. Kohus märgib, et kuigi üldjuhul ei väärteokaristuse võimaliku saa kohtu arvates

tulemusena menetlusaluse isiku töökoha või koostööpartneri e võimalus või

kaotus

kolmandatele isikutele tekkivaid negatiivseid tagajärgi pidada mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, on käesolevas asjas põhjendatud selliseid

küsimusi karistuse määramisel arvestada. 43. Kohtu hinnangul on kaebajat võimalik eripreventiivselt mõjutada uute väärtegude, sh

uute liiklussüütegude toimepanemisest hoiduma ka sellisel viisil, et temalt võetakse üksnes B kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. - Kohus arvestab sellise karistuse

mõistmisel nii G.O kahetsusega, asjaoluga, et G.O ei ole eelnevalt

ületanud kiirust muu kategooria mootorsõidukiga kui B ooria kui ka võimalike -kateg tööga seonduvalt tekkivate probleemidega.

44. Kohus rahuldab kaebuse, tühistab väärteootsuse karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab G.O-le karistuseks kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse B- äravõtmi käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates se 2 kuuks . Kohtu hinnangul on

selline karistus piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huve.

Roman Lev in Kohtunik