4-18-5433/9 · 4-18-5433/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-18-5433

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-5433 (2302,18,005861) Kohtunik M Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

S.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve- keskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli

27.09.2018 otsusele nr 2302,18,005861 S.D

- karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Menetlusest osa võtnud isikud Koh se menetleja esindaja Jaak Paju. tuväli :

Kaebuse esitaja: S.D; ik: XXX; elukoht: x RESOLUTSIOON

1. S.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Jätta Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 27.09.2018 otsusele nr 2302,18,005861 S.D karistamises LS § 223 lg- 75 s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot rahuldamata.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 27.09.2018 otsus nr 2302,18,005861 S.D - karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot muutmata ja

tühistamata.

3. 300 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv teatavakstegemise päevast 30 päevase tähtaja kohtuotsuse peale edasikaebamise jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185115376.

2

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o

alates 30.11 31.12.2018. Kui .2018. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on

kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.01.2019.

Kaebus

e läbivaatamisel kohus tuvastas

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 27.09.2018 otsuse nr 2302,18,005861 ga

karistati S.D - LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot selles, et 28.06.2018 kella 08:47 ajal S.D Nuudi teel, Matsu tee ristmiku juures Uuskülas Jõelähtme vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit, enne vasakpöörde sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette temast möödasõidul olevale sõidukile Honda. Kokkupõrke vältimiseks Honda juht pidurdas ja kukkus.

Sõidukite vahel kontakti ei olnud. Oma tegevusega põhjustas Iveco juht liiklusõnnetuse ja varalise kahju ja tervisekahjustused M Pale. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § sätestatud k ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo. 17 lg 5 p 3 ohustust

Otsusele esitas menetlusalune isik

alljärgneva kaebuse

27.09.2018 tegi PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus väärteootsuse, milles tuvastas 28.06.2018 kl 8.47 kaebajapoolse liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumise ning karistas teda rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, st summas 300,00 eurot.

Kaebaja ei nõustu tehtud otsusega, palub selle tühistada, teda talle inkrimineeritud väärteos õigeks mõista ning lõpetada asja menetlus.

Asja kohta seletan järgmist:

Sõitsin mööda Nuudi teed Matsu tee suunas, samal ajal keeras teelt välja sinine traktor järelkäruga. Nii traktor kui Iveco võtsid enne kohakuti jõudmist mõlemad paremale tee serva kuna Iveco pidi hakkama sooritama manöövrit vasakule. Tee ja tee ristmikul oli sõidukiirus kusagil 30-35 km/h. Kui käruga traktor ja Iveco olid üksteisest möödunud pöörasid mõlemad tagasi rohkem tee telgjoone poole. Samal ajal lülitas Iveco vasaku suuna sisse. Samal momendil hakkas Ivecost mööda sõitma Yamaha. Enne traktoriga kohakuti jõudmist ei olnud küljepeeglist

kedagi näha. On täiesti arusaamatu, kuidas oli Yamahal võimalik üldse selles

liiklussituatsioonis veenduda, et möödasõitu sooritada on ohutu. Pärast ristmikku tuli kohe

paremale keeramise, ümberkeeramise koht ja pime kurv. Kui Yamaha oli jõudnud Iveco

3

tagumiste ratastega kohakuti hakkas Yamaha järsku pidurdama. Pidurdades sattus Yamaha asfaldil olnud lahtisele killustiku- liiva- freesi segule. Sellisel materjalil pidurdades lendab isegi auto kraavi. Kogu selle aja sõitis Iveco otse, sest ei olnud veel jõudnud ära keeramise kohale. Kui Yamaha pidurdas lahtise materjaliga teeotsal läks tal juhtraud käes viltu, mille tagajärjel hakkas Yamaha esiosa libisema. Pärast seda Yamaha kukkus ja lohises mööda teed ristmikule välja. Seda kõike tean nii detailselt, kuna vaatasin kõike pealt Iveco küljeaknast. Kui Yamaha oli külili libisemise lõpetanud ja peatunud, sooritas Iveco lõpuks vasakpöörde. Politsei teatas juba telefonis mulle, et ma olen nagunii süüdi, kuna nemad võtavad seda asja sedapidi ja neid üldse ei huvita, mis seal tegelikult juhtus. Seda tõestab ka see, et minnes Rahumäe teel olevasse politseiasutusse, oli minu kohta tehtud otsus juba valmis trükitud.

Käesolevas väärteoasjas jäävad täiesti selgusetuks küsimused, millele kaebajal pole seni õnnestunud vastust saada ning mida vaidlustatud otsuses pole käsitletud. Kaebaja leiab, et neil on asja arutamisel oluline tähtsus:

1. s enne ristmikku ja Millistele tõenditele tuginedes väidab politsei, et intsident toimu kuhu ning kuidas Iveco sel juhul keeras?

2. Millisele konkreetsele tõendile tuginedes väidab politsei, et Iveco ei veendunud manöövri ohutuses, aga Yamaha tegi seda?

3.

Milline punkt lubab linnas reguleerimata ristmikul sooritada möödasõitu?

4. Millele tuginedes väidab politsei, et linnas ristmikul vasakpööret sooritada on ootamatu manööver?

5.

Kuidas sai piiratud nähtavuse korral Yamaha veenduda manöövri ohutuses?

6. Miks Yamaha juht kukkus, milline oli tema pikivahe ees liikunud Ivecoga ja milline ol

i tema kiirus ning sõidu trajektoor?

7. -kruusa-freesi kihil, Kas Yamaha kukkumisel oli tähtis ka pidurdamine lahtisel liiva millele Yamaha sattus pidurdades?

8. Millistele tõenditele tuginedes väidab politsei, et Iveco manööver vasakule toimus enne, kui Yamaha k

ukkus, aga mitte pärast Yamaha kukkumist?

9. Millistele tõenditele tuginedes väidab politsei, et Yamaha alustas manöövrit esimesena ning Iveco alles pärast seda? 10. Kuidas on võimalik, et politseil oli valmis trükitud mind süüdlaseks tegev otsus enne seda, kui ma olin politseile oma seletuse andnud

Rahumäe tee politseiasutuses?

Väärteomenetluses ei arutata seda, kas menetlusalune isik oli talle inkrimineeritavas väärteos tõenäoliselt süüdi või tõenäolisemalt süütu. Isikut on võimalik süüdi tunnistada üksnes siis kui tema poolt toimepandud teos puudub igasugune mõistlik kahtlus. Käesoleva

väärteoasja materjalid ei võimalda sellisele seisukohale asuda, mistõttu – võttes arvesse ka

asjaolu, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks – tuleb kaebaja talle etteheidetud väärteos õigeks mõista.

Lähtudes eeltoodust palun:

Tühistada kõnesolevas väärteoasjas tehtud otsus, millega allakirjutanule määrati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 300,00 eurot, mõista ta nimetatud väärteoasjas õigeks ning lõpetada asja menetlus.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et tegi juuni algusest saadik töid Uus-Sadama territooriumil. Matsu teelt keerasid Nuudi teele, sealt Kroodi teele, koorem maha ja tagasi, niimoodi üle 20 korra päevas. Tookord sõitis mööda Nuudi teed Matsu tee suunas ja Matsu teelt keeras väravast välja traktor koormaga. Traktoriga olid kohakuti 70 liiklusmärgi juures. Kuna masinad olid väga laiad, siis sõitsid paremal pool tee servas ja kui olid üksteisest möödunud siis võtsid tagasi telgjoone äärde, ehk siis oma sõidurajal vasakusse serva. Siis pani sisse suuna ja vaatas samal ajal peeglisse. Kohe kui suund oli sees, hakkas mootorrattur mööda

4

sõitma. Temal oli jäänud ristmikuni 15 torrattur sõitis kuidagi diagonaalis, -20 meetrit ja moo mitte kõrval, sattus teel olevale killustikufreesi liiva segule, pidurdas seal, ratas läks käest ära - ja kukkus. Ei pidurdanud ja kui mootorrattur oli kukkunud, siis oli jõudnud oma keeramise kohta, mis oli kukkumise kohast 5 meetri kaugusel. Kuna külgvahe oli poolteist – kaks meetrit, siis ei näinud põhjust miks peaks pidurid plokki panema. Kui mootorratas taga sõitis, siis on mootorratta laius 50 cm, veomasin 2,4 meetrit. Kui mootorratas ei hoia seaduses ettenähtud pikivahet, siis ei suudagi teda näha, sest peegel ei näita. Mootorratturit taga ei märganudki, märkas momendil, kui tagant kõrvale tuli, sellel ajal suunatuli põles. Võttis tee telg oone äärde, j

kust tuleb manööver sooritada, aga sooritas alles siis kui mootorratutur oli kukkunud. Kohtuvälisel menetlusel rääkis teisit , pärast seda on asjale mõelnud, on aega olnud. Sõnastas i lihtsalt valesti. Enne pööret võis kiirus olla 35 km/h. Soovib, et õigeks mõistetakse, kuna sealt ei tulnud välja, et tem oleks vähem veendunud manöövri ohutuses kui teine osapool ja samuti a ei tulnud kuskilt välja, et keeras talle ette, et ta pidi otsa sõitma. Kannatanu ütles, et ta kukkus tänu sellele, et ta pidurdas lahtise pinnase peal ja valede sõiduvõtete pärast. Kui ta oleks edasi sõitnud, ei oleks talle otsa sõitnud, sest kui oleks talle külje pealt peale keeranud, oleks olnud

süüdi 100% ja ei olekski olnud midagi vaielda. Ei soovi endale lihtsalt kindlustusmakse tõusmise pärast võtta mingeid avariisid kaela. Mootorrattur ise tunnistas, et ta ehmatas ja hakkas pidurdama, valvur ütles ka, kui ta oleks edasi sõitnud, ei oleks talle ju ette keeranud, loomulikult ei oleks, siis ju nägi teda. Ta ka ütles, et ta tuli tagant suure hooga välja, mootorratas on niivõrd

pisikene veoautoga võrreldes, ei ole mitte kuidagi näha teda peeglist kui ta täiesti taga on. Niipalju kui peeglist nägi see moment kui alustas manöövriks valmistumist, ei olnud seal mitte ühte mootorratas peeglis.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja sõitis mööda Nuudi teed töökoha poole. M P selgitas, et 400 meetrit enne seda on vasak kurv, jõudis lähemale. Kuna vedas liiva või kruusa, siis lahtise

kasti taga mootorrattaga on praktiliselt võimatu sõita. Nagu liivatorm kogu aeg näos. Siis mõtles, et tahaks mööda minna. Mingil hetkel nägi traktorit tollitsoonist välj

a keeramas ja siis mõtles, et ootab selle traktori välja keeramise ära ja peale seda alustab möödasõitu. Siis vaikselt tee keskel või telgjoone peal kiikus edasi-tagasi, kui traktor oli vastassuunast mööda tulnud, siis alustas möödasõitu ja päris kindlasti oli mootorrattal suund sees. Kui pärast mootorrattale järgi

läks oli suund veel sees. lihtsalt ühel hetkel hakkas kalduma vasakule, ei näidanud Veoauto

suunda. Tal sai ühel hetkel tee otsa, ei jõudnud enam pidurdada. Sellel hetkel kui veoauto hakkas peale vajuma, olid esirattad enam-vähem samal joonel. Tegi nii palju hädapidurdust esirattaga kui sai, aga kuna vajus ikkagi nii sügavale vasakule, siis ei olnud tal enam asfalti, mille peal pidurdada. Kruusa peal läks ratas lihtsalt alt ära. Oli üheselt selge, et veoauto läks pöörama valele poole. Seal on keset ristmikku ohutussaar ja vasakpööret tuleb teha ümber selle ohutussaare, mis eeldab seda, et tuleb hoog maha võtta ja siis pöörata. Kuus päeva peale avariid

sattus sama autojuhiga samal ristmikul kõrvuti, tulles teisest suunast. Sõitis samasse

õnnetuskohta ja jäi seisma ning filmis. Ta sõitis hooga läbi vastassuunavööndi valelt poolt

ohutussaart, täpselt sama situatsioon nagu siis. 22 õitis suure autoga katuseboks . augustil s

katusel 300 meetrit praktiliselt vastassuunavööndis tema taga ja ta tegi uuesti täpselt samasuguse manöövri ilma suunda näitamata, pidurituledest ei töötanud midagi, ainult üks tuli valge pirniga. Suvel kui oli kuiv aeg, siis konkreetselt selle teelõigu sisse oli kulunud trajektoor, kust autod sõitsid. See trajektoor jooksis otse üle selle vastassuunavööndi teiselt poolt saart. Liiklusõnnetuse päeval ei pannud tähele, et ta oleks kiirust vähendanud enne manöövrit, koos hakkasid vähendama, kui jõudis talle kõrvale. Üsna ruttu hakkas ka pidurdama, niipalju kui jõudis tema tagant esiratastega enam vähem samale teljele. Sel hetkel veoauto soovis sisse sõita -

nö valelt poolt, aga kuna ta kukkus sinna, siis nägi viimasel hetkel, oli tagaratastest 10 cm vahega, nägi, et viimasel hetkel suutis eemale põigata, et mitte temast üle sõita. Selle liigutusega ta tõenäoliselt jäi sinna õigele poole seisma. Nad sõitsid siit kogu aeg, see sama auto on video peal, kuidas ta sõidab vastassuunavööndi kaudu läbi. Alustas möödumist, sest tema koormast

5

tulev liiv ja selle taga on keeruline sõita. Möödasõidumanööver on sellel lõigul lubatud, keelavaid märke ei ole. Seal on pikk nähtavus, edasi veel paarsada meetrit. Enne traktorit oli veoauto järel sõitnud äkki 200 meetrit. Kukkus, sest hoogu oli liiga palju ja ei saanud enne seda kurvi ära keerata. Veoauto oli niipalju külje peal, et ei saanud, pidi minema kruusa peale ja

kruusa peal lihtsalt pidurdamiseks oli liiga palju hoogu ja ratas läks alt ära. Tol hetkel oli tagaratta vahetus läheduses ja ainus asi oli proovida keerata sinna samasse hoovi sisse kuhu

tema tahtis keerata, aga sellise hoo pealt ei olnud enam võimalik. Ei oleks mingil juhul kukkunud kui kui veoauto poleks sellist manöövrit teinud. Veoauto manööver oli igal juhul

ootamatu, päris kindlasti ei näidanud suunda. Antud situatsiooni sattudes ei näe mingit võimalust kas püsti jääda või teisele poole pareerida, sest oli lõksu sõidetud ja ei saanud ka vasakule poole murule minna, sest seal olid liiklusmärgid või postid.

Varalise kahju osas mootorratas visuaalselt parem külg kannatada saanud, tehti esmane kalkulatsioon, mootorrattast suure tõenäosusega vist enam looma ei saa, oli kogu turvavarustus seljas, seal olid minimaalsed kahjustused. Kiiver käis korralikult vastu maad, sellega ei julge

enam sõita. Pöial tuli liigesest välja ja siiani ei ole liikuvus 100% taastunud.

Remondikalkulatsioon oli 1400, pluss turvavarustus ja sinna lisandus ligikaudu 300 eurot, turvavarustus ja ortoos, mida pidi kandma. Kindlustus väidab, et neil puudub informatsioon ja neil ei ole isegi politsei otsust. Veoauto tuli lihtsalt peale ja oli terve autoga vastassuunavööndis, ei olnud enam kuhugi otse sõita, otse sõita oli vaid kahe ratta vahele. Mootorratta pidurdusjäljed olid meeter teisele poole

tee servast, ei olnud enam kuhugi otse sõita. Veoauto vajus vastassuunda kui alustas möödasõitu, kui olid kõrvuti. Kukkus seetõttu, et alt sai asfalt otsa ja oli teepervel seal kurve

keskel killustiku peal. Tundus, et veoauto teeb juba pööret valelt poolt ohutussaart, ta ei kaldunud nagu sujuvalt peale, vaid valmistuski pöördeks ja sellest tulenevalt oli ka see raadius suhteliselt terav, mille tõttu ei olnud võimalik pikalt pidurdada. Vastassuunavööndis oli pikalt

näha teelõik, kindlasti 300 400 meetrit, polnud mingit põhjust mõelda, et möödasõit ei ole - ohutu. Töötab sellest lõigust natuke maad edasi, sõidab sealt igapäevaselt viimased kaheksa ja pool aastat.

Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A Š selgitas, et töötas Muuga Sadamas, oli väravas ja 50 meetri kauguselt vaatas, missugune auto läheneb, et avada väravat. Nägi lähenevat veokit, mis

kavatses teha pööret, nägi ka tagant mootorratast, mis soovis teha möödasõitu ja läks möödasõidule. Kui sai aru, et veok hakkab tegema pööret, võttis mootorratas vasakule ja hakkas

pidurdama. Rool läks viltu ja lendas üle rooli. Veoauto pidi pöörama tema poole vasakule, ilmselt nägi peeglist mootorratturit, sellepärast ei hakanud pööret sooritama. Mootorrattur oli juba möödasõidule läinud. Veoauto peatus, sissesõiduteele ei keeranud. Territooriumile sõitsid veoautod tühjalt, käis logistikakeskuse ehitamine, veeti välja pinnast. Sõiduk ei jäänud seisma

selleks, et keerata, vaid siis kui mootorrattur kukkus. Tundub, et mootorrattur kukkus kui veoauto oli juba peatunud, vaatas mootorratturit, et kas jääb teele või mitte. Mootorratturi rool läks viltu ilmselt siis kui sai aru, et veoauto hakkab keerama, otsustas pidurdada. Mootorratas võib öelda, sõitis teepeenral, üritas kokkupõrget vältida. Veoki juht nägi ja pidurdas, võib-olla

mootorrattur hakkas kartma, et veok hakkab keerama. Veokil oli esimene suunatuli sisse lülitatud, kui nägi et suunatuli sees, nägi kihutavat mootorratast, mõtles, et kuhu sa kihutad. Kui suunatuli põles, oli mootorrattur umbes 15 meetri kaugusel veokist tagapool.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikult tõendamist. Kaebajat süüdistatakse selles, et ta rikkus LS § 17 lg 5 p 3 nõudeid. Selle kohaselt peab vasakule keerates andma teed temast möödasõidul olevale sõidukile. Menetluse käigus on leidnud täielikult tõendamist, et mootorrattur oli juba asunud möödasõitu sooritama.

6

Mingil põhjusel S.D ei näinud seda ja keeras talle ette. Mootorrattur tegi väga loogilise

käigu, ta otsustas pidurdada, selle tulemusena kukkus, manööver oli tema jaoks ootamatu. Kaebuse t see, et tema esitaja on esitanud terve hulk küsimusi, millega on leidnud tõendamis

selle rikkumise toime pani, siis jah, nende tõenditega, mis toimikus on, mida oleme täna kohtuistungil uurinud ja nende ütlustega, mida oleme täna kohtuistungil kuulnud. Arvestades seda mismoodi S.D sündmuskohal sõidab, olen enam kui kindel, et tol liiklusõnnetuse päeval otsustas sõita vastassuunavööndi kaudu. Seda kinnitavad mootorratturi ütlused, tema ütlused

riimuvad ülejäänud tõenditega ja see iseloomustav materjal videosalvestuse näol. Ta ei

veendunud enne manöövri sooritamist ohutuses, seetõttu on isikule määratud karistus. Karistuse määr on täiesti põhjendatud. Ei ole põhjendatud kohtuvälise otsuse tühistamine. Ei ole ise tundnud huvi menetluse käigu vastu, ta ei ole ise toimikuga tutvunud, ei ole endale

selgeks teinud mismoodi käib menetlus, kahetusväärselt andnud kaitsja talle valeinformatsiooni, menetleja ei ole rikkunud menetlusnorme, kohtuvälise menetleja otsus on pädev ja tühistamiseks puudub alus.

Maakohtu s

eisukoht süüteokoosseisu osas

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt LS § 223 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vast ootorsõiduki utuse m - , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud - teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 223 lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud . liiklusõnnetus sündmuskoha ning sõidukite fotodest a ütlustest e aktist ja ning tunnistaja M. P nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil Honda vigastatud esiosa ja parem külg : .

Fikseeritud vigastused eeldavad . Samas arvas M. P sõiduki remonti , et sõidukist enam asja ei saa, mis tähendab seda, et sõiduk läheb liiklusest kõrvaldamisele, kuivõrd taastamisremont ei

ole kindlustusandja jaoks otstarbekas. M. P esitatud kalkulatsiooni kohaselt oleks taastamisremont 1400 eurot, millele lisanduvad muud kulud 300 euro ulatuses. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki Honda reg. märgiga 92JC omanikule M Pa on tekitatud varalist kahju.

7

Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine ühe

sõi Lisaks sellele nähtub teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku duki omanikule. saabumisest, et liiklusõnnetuses osalenud ale on põhjustatud kerge tervisekahjustus ning M P talle on osutatud esmaabi ja suunatud ambulatoorsele ravile. Tervisekahjustuse olemasolu ja iseloomu on selgitanud ka M. Pa ise. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju ja tervisekahjustuse tekitamisega.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud sätestatud LS § 17 lg 5 p 3 kohustuse eiramist. Nimetatud sätte kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule

või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti.

Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt soovis ta Nuudi teelt teha vasakpööret Matsu teele ning võttis seetõttu tee telgjoone lähedale ning lülitas sisse suunamärguande. Vahetult enne pöörde tegemist nägi möödasõidul olevat mootorratast ja jättis pöörde sooritamata, kuid mootorrattur kukkus. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt ta liiklusnõudeid ei rikkunud ning mootorratturit

möödasõidul ei takistanud. Tunnistaja A. i ütluste kohaselt nägi veokit, mis andis vasakut S suunamärguannet ja asus vasakpööret tegema, kuid veokist läks möödasõidule mootorratas ning

mootorrattur ilmselt sai aru, et veok tahab teha vasakpöörde ning pidurdas ja kokkupõrke

vältimiseks sõitis teepeenrale, misjärel kukkus. Tunnistaja M. a sõnade kohaselt asus ta P veokist möödasõidule, veok vasakpöördeks suunamärguannet ei andnud ning veok hakkas enne

ristmikku vasakule kalduma nagu tahaks vasakpööret teha vastassuunavööndi kaudu. Kuna veok tuli talle paremalt peale ja tal enam teel ruumi ei jätkunud, võttis vasakule, sattus kruusale

ja kui pidurdas, siis kukkus. Oma väidete kinnituseks selle kohta, et kaebuse esitaja soovis

vasakpööret teha vastasuunavööndi kaudu esitas tunnistaja kohtule enne ohutussaart

videolõigu, millelt nähtub, et 04.07.2018 on tunnistaja filminud kaebuse esitaja sõidukit tegemas samas kohas vasakpööret Nuudi teelt Matsu teele ja vasakpöörde teeb kaebuse esitaja veok vastasuunavööndi kaudu ega sõida ümber ohutussaare Videolõigult nähtub, et veok ei

.

aeglusta pöörde tegemiseks kuigi palju ja teeb pöörde suhteliselt suurel kiirusel. Ümber

ohutussare sõitmiseks pidanuks aga veok kiirust oluliselt maha võtma. Tunnistaja sõnade kohaselt fikseeris ta kaebuse esitaja poolt

sellise vasakpöörde tegemise ka hiljem.

Arvestades eelmärgitud isikuliste tõendiallikate ütlusi ja väärteoasja materjale, samuti

kohtui P stungil vaadatud videolõiku, asub kohus alljärgnevale seisukohale. Tunnistaja M. a

ütluste kohaselt kaebuse esitaja vasakpöördeks suunamärguannet ei andnud. Samas nähtub tunnistaja A. Š ütlustest, et ta oli territooriumi väravas ning tegeles sõ

idukite territooriumile laskmise ja väljalaskmisega ning kuna ta kõiki territooriumil käivaid sõidukeid ei teadnud, siis tuvastas ta neid sõidukeid selle järgi, kes andsid vasaksuuna märguannet ning seejärel kontrollis

sõidukite numbreid. Tunnistaja sõnade kohaselt nägi ta, et veoki esimene suunatuli põles.

Väärteoasjas leiduvast sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on kontrollitud veoki valgustust, suunatulede olemasolu ja seisukorda ning on tuvastatud, et need on olemas ja korras. Seega arvestades kaebuse esitaja ja tunnistaja A. Si ütlusi suunatule põlemise kohta saab tulla järeldusele, et suunamärguanne oli vahetult enne pöördele asumist sisse lülitatud. Samas väitis M. P olnud. Sellistest a, et ajal, mil ta alustas möödasõitu, suunamärguannet sisse lülitatud ei vastuolulistest ütlustest järeldab kohus, et kaebuse esitaja lülitas suunamärguande sisse ajal, mil M. Pa juba Kohus leiab, et alustas möödasõitu ning ei saanudki enam suunamärguannet näha.

tunnistaja M. Pa ütlused selle kohta, et talle jäi mulje nagu tahtnuks kaebuse esitaja teha

vasakpööret vastassunavööndi kaudu, väärivad tähelepanu. Tunnistaja ütluste kohaselt ei

8

jätkunud tal enam möödasõiduks ruumi, sest veok oli kaldunud juba vastassuunavööndisse ja kui ta oli jõudnud kõrvuti veokiga, veoki esirattaga kohakuti, siis tekkis talle juba natuke ruumi, s.t veok oli tagasi tõmmanud paremale. Sellest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja märkas mootorratturit alles siis, kui see oli tema kõrval ja juba vähemalt kaebuse esitaja veok osaliselt

vastassuunavöönis. Ka liiklusõnnetuse skeemilt on näha mootorratta pidurdusjälg suunaga vasakule ja lohisemise jälg lahtisel killustikul teepeenral. Sellised jäljed viitavad üheselt sellele,

et veok ei olnud enam oma oma pärisuunavööndis ja mootorratturil ei olnud enam ruumi

möödasõiduks ja ta oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks tõmbama vasakule ja pidurdama.

Kuivõrd tee serva ja teepeenral oli lahtine killustik, ei olnud mootorratta rehvidel enam l pidurdamisel haardumist teekattega ning mootorrattur kukkus ja lohises oma liikumise suunas. M. Pa ütluste kohaselt püüdis ta kokkupõrget vältida sellega, et võtab vasakule ja sõidab ise

vastassuuna vööndisse , kuid kukkus enne. Pidurdusjälg ja lohisemisjälg aga Matsu teele kinnitavad tunnistaja ütlusi liiklussituatsiooni kohta ja mootorratta liikumissuunda ohutussaare suunas ning sellise liikumissuuna põhjust. Sellistest tõenditest teeb kohus järelduse, et kaebuse

esitaja soovis teha vasakpööret Matsu teele vastasuunavööndi kaudu aarest ümber ohutuss sõitmata kiirust oluliselt vähendamata ning just seetõttu kalduski enne ristmikku vasakule ja

ega andnud teed möödasõidul olevale mootorratturile ning märgates mootorratturit veoki kõrval, korrigeeris sõidusuunda ja võttis tagasi paremale pärisuunavööndisse, kuid selleks ajaks oli mootorrattur sunnitud juba kokkupõrke vältimiseks sõidusuunda muutma ja pidurdama, mis põhjustas mootorratturi kukkumise. Kaebuse esitaja küll põhjendas videolõigul nähtud vastassunavööndi kaudu pöörde sooritamist sellega, et pärisuunavööndis olid augud, kuid kohus ei pea sellist väidet teisel pool ohutussaart

usaldusväärseks, kuivõrd see väide ei riimu teiste tõenditega. Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevatelt fotodelt, et pärisuunalisel teelõigul enne ristmikku ja ristmikul on olnud värske teeremont ja teel ning tee ääres on lahtine killustik. Seejuures ei ole värske teeremondi tõttu kuni ristmikuni, samuti ristmikul ka teekattemärgistust ning teekattemärgistus algab alles remontimata teelõigul ärast ristmikku. Seega ei saanud pärast liiklusõnnetust p nädal aega hiljem tekkida sellised augud, mis takistanuks veoautol Matsu teele ohutussaare kõrvale vasakpöörde tegemist pärisuunavööndi kaudu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditest tulenev liiklussituatsioon, kus kaebuse esitaja asus vasakpööret kõrvalteele kõrvaltee vastasuunavööndi kaudu ja seetõttu võttis vasakule tegema poole oluliselt varem kui seda pidanuks tegema pärisuunavööndi kaudu vasakpööret tehes, oli M. Pa jaoks ilmselgelt ootamatu, kuiv ega ette aimata, et teine õrd ükski liikleja ei saa eeldada liikleja asub vasakpööret tegema kõrvaltee vastasuunavööndi kaudu. Seetõttu ei saa

nud M. Pa

ka möödasõidul kiiruse valikul ette aimata kaebuse esitaja liiklusnõuetevastast käitumist vasakpöörde tegemisel LS § 50 lg 3 p 1 mõttes. Kõigil liiklejatel on õigus eeldada, et teised

liiklejad järgivad liiklusnõudeid ega ohusta oma käitumisega teisi liiklejaid, s.h oli M. Pal õigus eeldada, et veoki juht, kui ta õigeaegselt, s.t aegsasti lülitab sisse suunamärguande ja

kavatseb

vasakpööret sooritada, järgib peale LS § 17 lg 5 p 3 sätestatud kohustuse ka LS § 45 lg 4 sätestatud kohustust, mille kohaselt kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu,

et sellel teelõigul oleks olnud liikluskorraldusvahendeid, mis lubanuks sellisest kohustusest kõrvale kalduda.

Liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhtide käitumisse puutuvalt peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida alljärgnevat.

LS § 17 sätestab tee andmise üldised kohustused ning lõikes 5 on sätestatud tee andmise kohustused mitterööbassõiduki juhile. Seejuures sätestab punkt 3, et mitterööbassõiduki juht

peab vasakule või tagasi pöörates andma teed nii vastutulevale liiklejale kui ka temast

möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sündmuskoha

9

vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaidlusalusel teelõigul Nuudi tee poole vaid üks liiklusmärk nr 331 ning seegi asub Matsu teel oleval ohutussaarel ja see keelab lisatahvlil märgitud välistavatel

tingimustel sissesõidu . Seega ei asu vaidlusalusel teelõigul

Matsu teele liikluskorraldusvahendeid, mis lubaks kõrvale kalduda LS § 17 lg 5 p 3 sätestatud kohustuse

täitmisest. Tegemist on sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodest tulenevalt

kahesuunalise liiklusega sõiduteega, millel suunaga Kella tee poolt kuni ristmikuni teekattemärgistus puudub ning pärast ristmikku Hoidla tee suunas on näha katkendjoon.

LS § 51 sätestab möödasõidu tingimused ning lõike 1 kohaselt tohib eesliikuvast sõidukist juht

mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. Selline sõnastus viitab sellele, et vasakult või paremalt mööda sõitmise valiku peab tegema möödasõitu tegev juht ja seda vastavalt sellele, kuidas ta on tajunud eesliikuva sõiduki liikumist, kavatsusi ja manöövrit. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks. Seega peab juht veenduma, et ei ole antud märku vasakpöördeks ning kui eessõitva sõiduki suunatulel on midagi viga ning juht on selle

kü sisse lülitanud, kuid tagumine vasak suunatuli ei põle, ei olegi võimalik ll aru saada, et eessõitev juht soovib vasakpööret sooritada. Kui suunamärguanne lülitatakse sisse aga siis, kui mõõdasõitja on juba möödasõitu alustanud, siis ei saagi möödasõitja seda märguannet näha.

Seega peaks suunamärguanne olema sisse lülitatud piisava ajavaruga, et ka teised liiklejad

eessõitva sõidukijuhi kavatsustest üheselt aru saaksid. Pöörde sooritamise kavatsust saaks

eeldada kui on silmähtavalt näha, et eessõitev sõiduk aeglustab ristmikule lähenedes, kuid

sellisel juhul ei ole võimalik veenduda ei selles, et ta ei tee vasakpööret ega ka selles, et ta seda

teeb, kuivõrd aeglustamine võib olla tingitud mõnest muust põhjusest. Seega on tegemist järjekordselt möödasõitu tegeva juhi arusaamisega eesliikuva juhi tegevusest. Lisaks sellele

peab p 3 kohaselt juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ja p 4

kohaselt veenduma, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt puuduvad teelõigul liikluskorraldusvahendid või

liiklusmärgid, mis keelaks möödasõidu. Ristmikust edasi on lauge kurv paremale ning eesliikuva sõiduki taga sõites on näha, kas vastassuunas on liiklejaid või mitte, s.t on võimalik v s ulatuses eenduda selles, et eespool on vastassuuna vöönd piisava vaba. Seega on võimalik veenduda ka selles, et möödasõiduga ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid. Sellest tulenevalt sõltub möödasõidu manöövri tegemine möödasõitu tegeva juhi poolt liiklusolude tajumisest ja sellest tekkinud veendumusest, mille tekkimiseks on äärmiselt lühike ajavahemik ja otsustus

tuleb teha sekundite jooksul. Otsustuse tegemise ajal võivad aga asjaolud ja olukord ajas muutuda ja enam ei ole võimalik manöövrit katkestada või mõnda muud manöövrit teha. LS § 52 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi vastassuunavööndi kaudu mööda sõita kui ei ole täidetud LS § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei rikkunud möödasõitu teinud M. P p 1 estatud keeldu. Seejuures isegi juhul, kui M. P a LS § 52 lg 1 sät a oleks rikkunud LS §

52 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, ei võtaks see keelu rikkumine eessõitvalt juhilt, kes teeb

vasakpööret, kohustust teed anda temast möödasõidul olevale juhile. LS § 17 lg 5 p 3 See

sätes kohustus jääb vasakpööret tegevale juhile igal juhul ning just selle kohustuse tatud

eiramine saabki olla ohu tekkimise allikaks. Üldjuhul vasak või tagasipööret tegeva juhi -

sõiduki kiirus on oluliselt väiksem kui möödasõitu tegeva juhi sõiduki kiirus ja ainult

vasakpööret tegeval juhil on seetõttu lihtsam peatuda, teisele liiklejale teed anda ning

liiklusõnnetust vältida, kuivõrd möödasõitu tegeva juhi sõiduki kiirus võib olla kordades suurem ning peatumisteekond ka kordades pikem. Seetõttu on möödasõitu tegeva sõiduki juhil võimalik vasakpööret sooritavale sõidukile otsasõitu vältida vaid vasakule võttes või teelt välja sõites. Kohus leiab, et vasakpööret tegeval juhil säilib tee andmise kohustus sõltumata sellest kui sõge ja mõtlematu talle möödasõitu tegeva juhi manööver ka ei tunduks. Puutuvalt LS § 52

lg 1 p 3 sättesse, mille kohaselt on möödasõidu sooritamine keelatud ristmikul või selle vahetus

10

läheduses sellele suubuval teel, siis on samas sättes märgitud ka erand, mille kohaselt see keeld ei kehti kui on tegemist ristmikuga, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud sündmuskoha fotodest nähtuvalt asub Matsu teel asuval ohutussaarel liiklusmärk 221 „Anna teed“, mis kohustab juhti andma teed peateel, seega Nuudi teel sõitvale juhile. Seega ei rikkunud M. Pa ka LS § 52 lg 1 p 3 sätestatud keeldu, kuivõrd M. a käitus eelmärgitud sättes kehtestatud erandi kohaselt. P

Kohus leiab, et käesoleval juhul sõitis kaebuse esitaja tavapäraseks kujunenud viisil, mis oli vasakpöördeks kõige lihtsam ja vähem aega nõudev liikumistrajektoor mis ei sundinud enne ja ristmikku ja vasakpööret oluliselt kiirust vähendama, kuivõrd Matsu teele vastassunavööndi

kaudu sõites ei pidanud pidurdama ja ümber ohutussaare sõitma ja sai läbida ristmiku kui vasakkurvi ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt sõitis ta sinna objektile üle 20 korra päevas. Seega tegi ta vasakpööret tavapärasel viisil liiklusnõudeid eirates. Sellisele veendumusele tuli

kohus nii tunnistaja M. Pa ütlusi kuulates, tunnistaja esitatud videot vaadates kui ka

liiklusõnnetuse skeemilt liiklussituatsiooni hinnates. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab järeldada, et kaebuse esitaja laskis Matsu teelt välja sõitnud ja vastu tulnud traktoril mööduda ja veendus selles, et Matsu teelt rohkem sõidukeid ei tule ning asus tavapärasel viisil vasakpööret tegema Matsu teele vastassunavööndi kaudu. Samal ajal aga asus

temast möödasõidule mootorrattur, kes ei saanud e veok teeb vasakpöörde tte aimata, et vastassuunavööndist, mis asus oluliselt lähemal kui ohutussaar ja vasakule pööramise koht ning seetõttu sulges veok vastassuunavööndi kaudu sõita soovides ka juba varakult möödasõidule asunud mootorratturi tee. Seejuure P s nähtub M. a ütlustest, et kui ta nägi, et veok talle peale tuleb, lülitas ta sisse signaali, kuid pidi veoki liikumissuuna ja vastassuunavööndisse kaldumise tõttu võtma vasakule ja pidurdama. Kui kaebuse esitaja mootorratturit märkas ja tagasi tõmbas,

oli liiklusõnnetuse ärahoidmiseks liiga hilja, kuivõrd mootorrattur oli veokijuhi juba

liiklusnõudeid eirava käitumise tõttu sunnitud liikumissuunda muutma ja seejärel juba pidurdama. Pidurdamise tulemusena aga mootorrattur kukkus, kuivõrd tee serval ja teepeenral oli lahtine killustik. Kohus leiab, et taolises olukorras oli veoki juht juba eiranud tee andmise kohustust LS § 17 lg 5 p 3 mõttes ja takistanud möödasõidul olevat juhti ning edasisel kaebuse esitaja käitumisel ei olnud enam tähtsust nagu ei ole tähtsust sellel, et mootorrattur veokile otsa ei sõitnud, sest sellises olukorras ei oleks mootorrattur enam saanud veokist mööda sõita.

Arvestades kohtulikul arutamisel esitatud kaebuse esitaja selgitusi, põhjendusi, erinevas menetlusstaadiumis antud vastuolulisi ütlusi ning seda, kuidas kaebuse esitaja süüdistas kõiges,

mis talle ei meeldinud, kõiki teisi, s.h teisi sõidukijuhte, kes veokijuhtidega ei arvesta,

kopajuhte, kes koorma kaalu ja veokijuhiga ei arvesta, politseiametnikke, kes kiusavad ja mootorratturit, kes temast mööda sõitis, saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja käitub liikluses selliselt nagu temale meeldib ja on mugavam ning tema jaoks ei ole teiste liiklejate ohutuse

tagamine oluline. Vaidlusaluses väärteoasjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et kaebuse esitaja käitus liiklussituatsioonis tavapäraselt, s.t teda ei huvitanud kas keegi võib asuda temast möödasõidule ja ta ka ei veendunud selles ning ainult mootorratturi signaal juhtis tema tähelepanu sellele, et sellel teelõigul liiguvad ka teised mootorsõidukid samas suunas. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid ja liiklusõnnetuses osalenud

kaebuse esitaja käitumist vaidlusaluses liiklussituatsioonis, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § , siis on süütegu toime pandud vähem 17 lg 5 p 3 kohustust alt kaudse tahtlusega.

Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, mis ka realiseerus.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

See , et menetlusaluse isik rikkus 17 lg 5 p 3 ga on tõendamist leidnud LS § sätestatud kohustust ja pani sellega toime

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

11

Kohus leiab, et väärteomenetluses on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § menetlusaluse isiku 223

lg 1

ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud väärteoga ja see

süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Seega on pädev otsuse koostanud ametnik otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärte

o toimepanemise eest rahatrahviga 75 300 eurot. trahviühiku ulatuses, s.o Vastavalt LS § 223 lg

1 - - sätetele karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväli on LS § ne menetleja 223 lg 1 sanktsiooni, so kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määra alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, määrates rahatrahvi nud rahatrahv oluliselt i sanktsiooni ¼ ulatuses ülemmäärast üü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse . S lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse 7 ja p 8).

isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga,

mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole

esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lõike 2

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Hinnates S.D süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel,

arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo

toimepanemise Pa juhitud mootorrattal, millega tekitati tagajärjel tekkisid vigastused M. varalist kahju M. Pale, samuti tekitati M. Pale kergeid tervisekahjustusi. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü sõiduki on alla keskmise, kuna kahjustused ei olnud suured ja varalist kahju ei saa hinnata oluliseks ning tekitatud tervisekahjustused olid kerged.

12

K ei ole menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid ohtuväline menetleja asjaolusid tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus.

Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüd süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, lase

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistuse lähtepunktis olema keskmine määr, ehk 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Alla keskmise süü suurust arvestades tuleks määrata karistus alla keskmise määra. Käesoleval juhul on

aga

olukorras, kus ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid, vaid ulatuses karistus määratud ¼ ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja tagajärgi, saaks asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on peaaegu proportsionaalne toimepandud süüteoga. Samas on kohtuväline menetleja jätnud ilmselgelt arvestamata asjaoluga, et kaebuse esitajal on

kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kaebuse esitajat on

karistatud 13.10.2017 ja 29.11.2017 toime pandud väärtegude eest. Seejuures nähtub karistusandmetest, et eelmärgitud karistused on määratud teiselaadsete liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest ning kaebuse esitajat ei ole varem LS § 213 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et määratud karistus on

vastavuses ka süüdlase isikuga, s.o eripreventiivsete eesmärkidega, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ja hoolivusele teiste liiklejate suhtes ka edaspid i.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda.

Isegi juhul, kui kohus asuks seisukohale, et määratud karistus on põhjendamatult leebe, ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ega mõista rangemat karistust kui seda on teinud kohtuväline menetleja. Samuti ei saaks kohus mõista ka täiendavalt lisakaristust. Seetõttu peab kohus nõustuma kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja suurusega ning kohus on seisukohal, et niigi leebe karistuse kergendamiseks alus puudub.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse või lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

M Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/