2-17-100719/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-100719

Tsiviilasi

Onu Elli OÜ hagi H.G vastu põhivõla 4 256.17 euro ja

viivise 4 373.64 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Onu Elli OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

8 629.81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Onu Elli OÜ (registrikood 11833476);

tehinguline esindaja F.X

Kostja (vastustaja) H.G (isikukood XXXXXXXXXXX);

tehinguline esindaja advokaat Ardi Rebane

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 27. aprilli 2018. a kohtuotsus muutmata.

2. Onu Elli OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Mitte võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisadena nr 2-8 nimetatud tõendeid

ning eemaldada need toimikust.

4. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Onu Elli OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

1(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud

1. Onu Elli OÜ (hageja) esitas kohtule hagi paludes H.G-lt (kostja) välja mõista

põhivõlgnevus 4 256.17 eurot ja viivis 4 373.64 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 2015 kevadel F.X-iga (hageja seaduslik esindaja)

ühendust soovides, et F.X teostaks kostja korteriomandis ehitustöid. 17.06-18.06.2015

alustati ehitustööde ettevalmistusega. 23.08.2015 leppisid F.X hageja esindajana ja kostja

kokku kirjalikult tööde mahu ning hinna järgnevalt: hageja teostab 2 400 euro eest köögi

lae remondi, esiku lae ja seinte värvimise, suures toas kipslae ja laeääred + pahtel ja värv,

seina seineksi panemise ja värvimise, WC lammutuse ja uue ehitamise. Lisaks kokku

lepitud töödele teostati: laetalade lihvimine; puhastati, lihviti ja pahteldati seinad;

paigaldati kipslagi ca 4 m2, paigaldati parkett lisaks kokkulepitud kohtadele ka kamina

alla ja ümbrusesse, kaotati rõduukse aste ja viidi see põrandaga tasaseks ning

lammutustööde käigus juunis 2015 viidi ära neli kanti saepuru. Kirjalikult kokkulepitule

lisandusid 28.08.2015 ja 03.04.2016 suuliselt kokku lepitud lisatööd. Tööde lõpptähtaega

pooled kokku ei leppinud. 25.08.2016 alustas F.X tööde tegemisega. Esiku ja pliidi

vundament lõpetati 14.10.2015. Enamuse töödest lõpetati 21.12.2015. 01.04.2016 võttis

F.X parketi mõõdud ja ostis oma rahade eest materjali ning lõpetas parketi paigaldamise

06.04.2016.

3. Ajavahemikul 27.08-24.10.2015 on kostja tasunud F.X arvelduskontole kokku 1 200

eurot.

4.

02.05.2016 lõpparve nr 160502-059 kohaselt võlgnes kostja ehitustööde eest 3 450 eurot

ning ehitusmaterjalide ja transpordi eest 806.17 eurot, kokku 4 256.17 eurot. Kostja arvet

tasunud ei ole.

5. Hageja hinnangul on poolte vaheline leping sõlmitud Onu Elli OÜ-ga mitte F.X kui

eraisikuga. Kostja oli teadlik, et F.X-il on äriühing Onu Elli OÜ, mis teostab ehitustöid.

Kostjale on esitatud ostutšekke, kust on selgelt näha, et materjalide ostjaks ja tellijaks on

Onu Elli OÜ. Kostja ei küsinud kunagi, miks tšekid on Onu Elli OÜ nimel, seega pidi

kostja teadma, et leping on sõlmitud Onu Elli OÜ-ga. Kui tööd oleks teostanud F.X, siis

ei oleks saanud teha kostjale ehitusmaterjalidelt allahindlust. F.X on Onu Elli OÜ

ainuomanik ja juhatuse liige, samuti on F.X-ile kuuluv e-postiaadress XXX tema

äriühingute ametlik e-postiaadress. Asjaolu, et kostja tasus 1 200 eurot F.X kui eraisiku

kontole, ei tähenda, et kostjal oli leping eraisikuga. Mõeldamatu oleks, et hageja oleks

hakanud iga 100 euro kohta kostjale arvet esitama ja seejärel seda oma raamatupidamises

kajastama ning raamatupidajale tasuma selle eest. Varasemalt on samuti kostja korteris

F.X teinud remonttöid enda äriühingu kaudu. Kostja pidi ka nägema markeeringut, mida

2(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

hagejal on kombeks kirjutada enda teostatud töödele: WC köögipoolsel seinal 15.10.2015

ONU ELLI.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja

kanda.

7. Kostja ei ole sõlminud lepingut hagejaga, vaid F.X-iga kui eraisikuga. Kostja võttis

kevadel 2015 ühendust F.X-iga ja pakkus talle teha kostjale kuuluvas korteriomandis

remonditöid. Täpsema tööde mahu ja maksumuse leppisid kostja ja F.X kokku

23.08.2015 e-kirjas, millisest ajast võib lugeda töövõtulepingu sõlmituks. E-

kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud äriühinguga ehk hagejaga. See,

et F.X e-postiaadressi kasutavad lisaks temale ka temale kuuluvad äriühingud, ei tähenda

kuidagi, et F.X ei sõlminud kostjaga töövõtulepingut enda nimel. Kui F.X oleks sõlminud

lepingu hageja nimel, siis oleks ta seda oma e-kirjavahetuses märkinud. Veelgi enam, F.X

oli kostja peretuttavana ka varem isiklikult aidanud kostjal korterit remontida. Asjaolu, et

ehitusmaterjal telliti läbi F.X ettevõtte, võimaldas F.X-il kostjale kui peretuttavale

pakkuda odavamat hinda. Isegi kui eeldada, et hageja teostas F.X asemel kostja korteris

remonditöid, siis sai ta seda teha üksnes alltöövõtjana F.X-iga sõlmitud lepingu alusel

ning kõik nõuded saab hageja esitada F.X vastu. Markeeringu osas saab järeldada, et

müüja on pannud materjalile tellija nime, kuid nimetatu ei tõenda, et kostjal on sõlmitud

leping hagejaga.

Esimese astme kohtu otsus

8. Maakohus jättis 27.04.2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kohus leidis, et ehitustööde teostamiseks sõlmitud leping vastab töövõtulepingu

tunnustele VÕS § 635 lg 1 kohaselt.

10. Kohus nõustus kostjaga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata põhjendusel, et kostja on

sõlminud töövõtulepingu F.X-iga, mitte hagejaga, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus

kostja vastu. VÕS § 8 lg-s 1 sisaldub võlasuhte relatiivsuse põhimõte, mille kohaselt saab

võlasuhe tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või

osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille

pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi.

11. Kohtu hinnangul ei nähtu 23.08.2015 e-kirjavahetusest ega poolte varasemast suhtlusest,

et F.X oleks töövõtulepingu sõlminud hageja Onu Elli OÜ nimel. 23.08.2015 e-kirjas

leppisid F.X ja kostja kokku tööde mahus ja hinnas. Kirjavahetusest ei nähtu, et F.X oleks

tegutsenud hageja esindajana, kirjad on saadetud F.X nimelt. Alles 02.05.2016 arve on

esitatud kostjale hageja poolt. Kohus asus seisukohale, et hageja ametlik e-postiaadress

XXX ei tõenda, et kostja on sõlminud lepingu hagejaga. Üheski kirjavahetuses kostjaga

ei ole F.X märkinud, et tegutseb Onu Elli OÜ esindajana (vrdl nt Rautakesko AS-le e-

kirja saates on F.X selgelt märkinud Onu Elli OÜ F.X). Lepingu sõlmimist eraisikuga

tõendab ka asjaolu, et kostja on tasunud perioodil 27.08.2015 – 24.10.2015

ehitusmaterjalide eest F.X kui eraisiku arvele. Samuti pidas kohus asjakohatuks hageja

väidet, et mõeldamatu oleks hageja iga ehitusmaterjali ostu kohta kostjale arve tegemine

3(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

ja selle eest oma raamatupidajale tasumine. Kuna raamatupidamise seaduse § 4 sätestab

raamatupidamiskohustlase kohustused, sh kõikide majandustehingute dokumenteerimise,

siis pidanuks hageja nagunii vastavaid tehinguid oma raamatupidamises kajastama.

Kohus leiab, et asjaolu, et F.X on ostnud kostja korteriomandis kasutatud ehitusmaterjali

endale kuuluva äriühingu kaudu või lubanud kostjal kasutada enda äriühingut kostjale

kauba ostmiseks, ei tõenda, et kostja on sõlminud töövõtulepingu hagejaga. Kohus

nõustub kostjaga, et sellisel viisil on pidanud F.X võimalikuks pakkuda kostjale

soodsamat hinda ehitustööde teostamisel, saades äriühingu kaudu ehitusmaterjale ostes

allahindlust. Kohus märgib, et viimatinimetatut tõendab eelkõige asjaolu, et

ehitusmaterjalide eest on lasknud F.X kanda rahalised vahendid kostjal enda isiklikule

kontole. Kui leping oleks sõlmitud hagejaga, siis oleks ka arved ehitusmaterjalide eest

tasutud hagejale. Kohus märgib, et lepingu sõlmimist hagejaga ei tõenda ka hageja poolt

kohtule esitatud foto, kuhu hageja on väidetavalt märkinud ONU ELLI 15.10.2015.

Esiteks ei ole tõendatud, et vastava kirja on kirjutanud hageja, mitte isik, kellelt kaupa on

tellitud ning teiseks asjaolu, et keegi kirjutab kuskile mingi sõna ei tõenda lepingu

sõlmimist. Samuti ei tõenda lepingu sõlmimist hagejaga asjaolu, et hageja ärinimi Onu

Elli OÜ on tulnud F.X nn hüüdnimest Elli. Kohus möönab, et kostjale võis teada olla, et

F.X-il on äriühing, kuid nimetatu ei tähenda, et leping oleks seetõttu sõlmitud hagejaga.

Eeltoodust nähtub selgelt, et F.X on kostjaga lepingut sõlmides tegutsenud eraisikuna,

mitte hageja esindajana. Tunnistajana üle kuulatud Kristina Laurits on kinnitanud, et

kirjad tulid F.X-i nimelt ning ei olnud teada, et leping on sõlmitud hagejaga ning

tunnistaja Q on märkinud, et tööde teostamiseks oli suuline kokkulepe F.X-iga ja talle ei

olnud teada, et F.X tegutseb läbi äriühingu. Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes

kahelda, kuna neid toetavad kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid.

12. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata,

sest hageja ei ole F.X ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei teki hagejal

nimetatud lepingust mingeid õigusi ega ka kohustusi ja seega ei ole hagi esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse kaitseks.

13. Kohus märkis, et kuna hagi jääb rahuldamata asjaolul, et hageja ei ole F.X ja kostja vahel

sõlmitud töövõtulepingu pooleks, siis ei hinda kohus teisi vaidlusalused küsimusi, nagu

kas nõue on muutunud sissenõutavaks, kas tööd on teostatud vastavalt kokkulepitule ning

kostja hinna alandamise avaldust ja sellega seoses esitatud tõendeid.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas Harju Maakohtu 27.04.2018 otsusele apellatsioonkaebuse, paludes

maakohtu otsuse tühistada, hagiavaldus rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Kohus on teinud juba kohtuotsuse päises vea märkides, et kostja isiklikult võttis osas

kohtuistungist, seega võib eeldada, et kui otsus sisaldab sellist kirjaviga, on otsus tehtud

kiirustades ning võimalike eksimustega. Hageja hinnangul ei ole maakohus hinnanud

kõiki tõendeid kogumis, sh hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kohus on teinud valed

järeldused pooltevahelisest e-kirjavahetusest. Asjaolu, et peretuttavad vahetavad e-kirju

allakirjutatuna vaid eesnimega, ei tähenda, et F.X ei tegutsenud hageja esindajana ja

hageja kaudu. Kuna kõik materjalide ostuarved on väljastatud hageja nimele, pidi kostja

4(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

eeldama, et leping on sõlmitud hagejaga. Hageja kinnitab, et tema raamatupidamine on

korras, mistõttu kohtu vastavad etteheited on alusetud. Kohus on jõudnud valele

järeldusele wc seina markeeringu osas. Hageja on juba 08.01.2018 menetlusdokumendis

avaldanud valmidust käekirja ekspertiisiks, kui selleks peab vajadust olema. Lisaks on

kohus tuginenud vaid kostja poolt tunnistajate ütlustele, kuid hageja poolse tunnistaja

ütlused on kohus jätnud täiesti tähelepanuta. Kohus on jätnud kõik teised asjakohased

seisukohad ja tõendid analüüsimata, st ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Samuti ei ole

kohus käsitlenud ei kostja ega kohtu enda poolt pakutud kompromissi ettepanekut, millest

saab eeldada, et kompromissi pakkumisel on nõustutud nõude olemasoluga.

Vastus apellatsioonkaebusele

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium

nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud

õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1

ja 2 kohaselt. Erinevalt hageja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud

vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning

ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda

tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite

hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda

ei tähelda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

10. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt kohtuotsuse päises kohtuistungil osalenud

isikutena kostja esindaja nime asemel kostja nime märkimine selline rikkumine, mis

mõjutaks maakohtu otsuse sisulist õigsust. Ilmselgelt on tegemist kirjaveaga, mis ei

mõjuta otsuse sisu ning mida saab lahendi teinud kohus TsMS § 447 lg 2 kohaselt

parandada igal ajal, tehes selle kohta määruse.

11. Maakohus on vaidlusaluse lepingu õigesti kvalifitseerinud töövõtulepinguna VÕS § 635

lg 1 mõttes, millega on nõustunud ka hageja. Maakohus on ka õigesti leidnud, et kohtule

esitatud 23.08.2015 e-kirja vahetusest (tl 39) ei saa teha järeldust, et F.X oli kostjaga

lepingu sõlminud teise isiku nimel. Kuna töövõtulepingule ei ole seaduses sätestatud

kohustuslikku vorminõuet, võisid pooled sõlmida töövõtulepingu ka suuliselt ja e-kirjade

vahetamise teel. Kelle nimel isik konkreetse lepingu sõlmib, tuleb hinnata TsÜS § 116

järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel (st tehingu

tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemisel), et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb

tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel

tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava

5(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu

teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes (RKTKm 15.10.2014,

nr 3-2-1-79-14, p 11, RKTKo 21.12.2016, nr 3-2-1-136-16).

12. Kostja ei pidanud ainuüksi sellest, et F.X on saatnud e-kirjad hageja äriregistrisse kantud

e-posti aadressilt, aru saama, et F.X on teinud e-kirjades sisalduvad võimalikud

tahteavaldused hageja nimel eelkõige põhjusel, et kostja ei pidanud teadma, et antud e-

posti aadress on hageja registrijärgne e-posti aadress ning ka meiliaadressi nimekuju

XXX ei viita kuidagi äratuntavalt hagejale. 15.12.2017 hageja menetlusdokumendis on

hageja ka ise kinnitatud (15.12.2017 menetlusdokumendi p. 1.1, tl 137 pöördel, I kd), et

e-posti aadressi XXX kasutavad nii F.X eraisikuna, Onu Elli OÜ kui ka Onu Elli

Kohvituba OÜ. Seega, et kostjal olnuks võimalik aru saada, et ta sõlmib lepingu

hagejaga, pidi hageja selle ka äratuntavaks tegema. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna

antud e-posti aadressilt kostjale saadetud e-kirjades ei ole mingit viidet, et F.X

tegutsenuks hageja nimel erinevalt näiteks Rautakesko AS-ile e-kirja saates, kus on kirja

saatjana all märgitud nii hageja ärinimi kui ka F.X nimi, ei ole võimalik järeldada, et F.X

sõlminuks kostjaga lepingu hageja nimel.

13. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega justkui annaks asjaolu, et

ehitusmaterjalide soetamisel saadud alusdokumentides (ettemaksu arved, tellimuste

kinnitused ja tšekid) on ostjana märgitud hageja (tl 46-56, I kd) alust kostjale eeldada, et

ta on sõlminud lepingu hagejaga. Nimetatud ettemaksu arved, tellimused, kinnitused ega

tšekid ei olnud väljastatud kostjale ning nendest ei ole võimalik teha järeldusi poolte

vahel lepingu sõlmimise kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et asjaolu, et F.X on

ostnud kostja korteriomandis kasutatud ehitusmaterjali endale kuuluva äriühingu kaudu

või lubanud kostjal kasutada enda äriühingut kostjale kauba ostmiseks (tl 46-56), ei

tõenda, et kostja on sõlminud töövõtulepingu hagejaga. Asjas on ka tuvastatud, et kostja

on teinud raha ülekandeid F.X isiklikule arvelduskontole selgitusega “ehitusmaterjal“ (tl

82-88, I kd) mitte aga hageja arvelduskontole. Kostja poolt raha ülekandmist tõendavatest

maksekorraldustest ei nähtu, et vastavad ülekanded on tehtud konkreetsete ettemaksu

arvete, tellimuste ja tšekkide alusel ning hagejale suunatuna, sest maksekorralduses

vastavad viited puuduvad ning ülekantud summad ei ühti ühegi ettemaksu arve, tellimuse

ega tšeki ei konkreetse ega koondsuurusega (tl 82-88, I kd). Apellatsioonkaebuses kordab

hageja oma maakohtu 10.04.2018 kohtuistungil antud selgitust, miks pidi kostja

ehitusmaterjali arved tasuma F.X arvelduskontole mitte aga hageja kui lepingu järgi

täitmiseks õigustatud isiku arvelduskontole ning põhjendab seda kostja poolt korraga

väikeste summade maksmises ning sellega kaasneva arvete koostamise vajadusest

tuleneva suure raamatupidamiskuluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti

pidanud seda väidet asjakohatuks, sest olenemata arvete esitamata jätmise põhjusest,

kinnitab see poolte vahel lepingulise suhte puudumist. Iseenesest on õige, et seadusest ei

tulene raamatupidamiskohustuslasele kohustust iga majandustehingu kohta kohese

jooksva arve tegemiseks, mis aga ei võta raamatupidamiskohustuslaselt ära kohustust

kõiki majandustehinguid dokumenteerida ning kirjendada raamatupidamisregistrites

mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud

õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine (Raamatupidamise seaduse § 6 lg

6(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719

2). Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et hageja on koostanud ja ka kajastanud oma

raamatupidamises kostja poolt F.X arvelduskontole tasutud maksete laekumise

alusdokumente. Maakohus on õigesti leidnud, et kui kostja oleks sõlminud

töövõtulepingu hagejaga, siis oleks hageja seda ka korrektselt enda raamatupidamises

kajastanud. Eeltoodust on võimalik järeldada ka seda, et töövõtulepingust tulenevate

kohustuste täitmine on toimunud F.X-ile, mis viitab täiendavalt sellele, et leping ei olnud

sõlmitud poolte vahel.

14. Õige on maakohtu seisukoht, et WC seinale pandud kipsplaadil oleva signeeringuga

“ONU ELLI 15.10.2015“ ei saa tõendada lepingu sõlmimise asjaolusid. Hageja on ise

selgitanud, et tal on komme igal objektil signeerida mõni objekti sein tulevaste põlvede

tarbeks (15.12.2017 menetlusdokumendi p 1.2, tl 137 pöördel, I kd). Lisaks on hageja ka

selgitanud, et äriühingu nimi on tuletatud F.X lapsepõlve hüüdnimest (15.12.2017

menetlusdokumendi p 1.5, tl 138 pöördel, tl 138). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

kirjeldatud käitumine omada õiguslikku tähendust, mistõttu ei ole võimalik teha selle

alusel järeldust poolte vahel mingi õigussuhte tekkimise kohta. Seega ei ole ka oluline,

kes selle markeeringu sinna kirjutas ning apellatsioonkaebuse etteheide justkui pidanuks

maakohus nõudma käekirjaproovi, on asjakohatu.

15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti analüüsinud kõiki lepingu sõlmimise

kohta esile toodud asjaolusid ja hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis, leidnud

õigesti, et tuvastatud asjaolud ei viita poolte vahel lepingu olemasolule. Õige on

maakohtu seisukoht, et kuna poolte vahel lepingu sõlmimist ei tuvastatud, ei pea hindama

kohus teisi vaidlusalused küsimusi nagu, kas tööd on teostatud lepingujärgselt, kas nõue

on muutunud sissenõutavaks, hinna alandamise eeldusi ja sellega seoses esitatud tõendeid

(vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk

1074, p c).

16. Kuivõrd ülejäänud apellatsioonkaebuse väited seonduvad sellega, mis tööd ja millises

mahus töövõtulepingus olid kokku lepitud, millal muutus töövõtutasu sissenõutavaks

ning kas hinda on alandatud, siis ei analüüsi neid ka ringkonnakohus.

17. Ringkonnakohus ei võta asja juurde apellatsioonkaebuse lisadena nr 2-8 nimetatud

tõendeid, sest apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud uute tõendite esitamise lubatavust,

st millise konkreetse faktiväite tõendamiseks iga tõend esitatakse, miks on tõendatav

asjaolu asjassepuutuv ning miks tõendid esitatakse alles ringkonnakohus (TsMS § 652 lg

4). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust tõendeid vastu võtta. Kuna dokumendid on

esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

18. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

jätta täies ulatuses TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei ole

menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud

kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen Kaupo Paal

7(7)

Tsiviilasi nr 2-17-100719