2-18-16169/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-16169

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Kohtunik

Kohtuistungi aeg Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Raivo Einula

28. november 2018

Otsuse tegemise koht ja kuupäev

Tallinn, 29. november 2018

Kohtutoimiku number

2-18-16169

Kohtuasi

S L vs D L abielulahutuse nõudes

Menetlustoiming

Lõpplahend hagiasjas S L vs D L abielulahutuse nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

S L, sündinud xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik, e-post: xxxx

Kostja:

D L, (sündinud xxxx, Eesti Vabariigi isikukood xxxx, Eesti kodanik, Soome Vabariigi isikutunnus xxxx, e-post: xxxx

2-18-16169

2 R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi. Lahutada S L’i ja D L’i abielu, milline on sõlmitud xxxx Soome Vabariigis Lahtis notar P V juures.

Menetluskulude jaotus Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda. Tagastada hagejale pool abielulahutuse hagilt tasutud riigilõivust, so 50 (viiskümmnend) eurot. Riigilõiv tuleb hageja soovil tagastada I G arveldusarvele xxxx. Poolte muud menetluskulud abielulahutuse nõude läbivaatamisega seonduvalt jäävad kulusid kandnud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik S L esitas 26. oktoobril 2018 kohtule hagi D Li vastu abielulahutuse nõudes. 28. novembril 2018 toimunud kohtuistungil kuulas kohus hageja ja kostja abielulahutuse nõudes ära. Hageja jäi kohtuistungil abielulahutuse nõude juurde. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Pooled on abiellunud kohtule esitatud abielutunnistuse kohaselt xxxx. Abielu on sõlmitud Lahti linnas Soome Vabariigis notar P V juures. Hageja kinnitusel ei ole poolte vahel faktiliselt abielusuhet olnudki ning pooled elavad teineteisest lahus erinevates riikides: hageja Eestis ja kostja Soomes. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, palub abielu lahutada ega soovi kostjaga leppida. Kostja kinnitas, et on hagi rahuldamisega nõus ja võtab nõude õigeks. Kostja kinnitas samuti, et poolte vahel on abielusuhted lõppenud praktiliselt pärast abielu sõlmimist. Pooled elavad eraldi. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu

2-18-16169

3 tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja ärakuulamisel selgus, et poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja on võtnud haginõude õigeks.

Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudega kaasnevalt poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja S Li eest on tasunud ükssada eurot riigilõivu menetlusse esitatud haginõude eest maksekorraldusega nr 626 01.11.2018 tema ema I G. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis hageja soovil tuleb tema emale, kes riigilõivu hageja eest maksis, tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula, kohtunik