3-18-2204/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

29.11.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2204

Haldusasi

J.K.i

kaebus

Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjoni

18.09.2018 määruse nr 4-1/1787/18 tühistamiseks ja

töövaidluskomisjoni kohustamiseks võtta menetlusse J.K.i

17.09.018 avaldus, Tööinspektsiooni 23.10.2018 vaide

tagastamise otsuse nr 1.4-1/1849-2 ja Sotsiaalministeeriumi

25.10.2018 vaide tagastamise otsuse tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada J.K.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

1.

22.11.2018

saabus

Tallinna

Halduskohtule

J.K.i

kaebus

Tööinspektsiooni

Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määruse nr 4-1/1787/18 tühistamiseks ja töövaidluskomisjoni

kohustamiseks võtta menetlusse J.K.i 17.09.018 avaldus, Tööinspektsiooni 23.10.2018 vaide

tagastamise otsuse nr 1.4-1/1849-2 ja Sotsiaalministeeriumi 25.10.2018 vaide tagastamise

otsuse tühistamiseks.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018

määrusega nr 4-1/1787/18 otsustati keelduda avaldaja J.K.i töövaidlusavalduse menetlusse

võtmisest vastaspool AS Kodu Grupp (pankrotis) vastu. Määruses on märgitud, et määrus ei

ole edasi kaevatav.

Määruse kohaselt kuulutati 15.08.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-4041 välja

võlgniku, AS Kodu Grupp pankrot. PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist

võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses

sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras.

TvLS § 27 lg 2 p 1 kohaselt keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse

võtmisest määrusega, kui nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse.

TvLS § 50 p 1 kohaselt töövaidluskomisjoni juhataja lõpetab töövaidlusasja menetluse

määrusega, kui nõude lahendamine ei kuulu käesoleva seaduse kohaldamisalasse.

J.K. esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrusele nr 4-1/1787/18 vaide,

mille Tööinspektsioon oma 23.10.2018 otsusega nr 1.4-1/1849-2 tagastas. J.K. esitas ka

nimetatud otsusele vaide Sotsiaalministeeriumile, mille Sotsiaalministeerium oma 25.10.2018

otsusega tagastas.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

Kohus märgib esmalt, et Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrus nr 4-

1/1787/18, millega otsustati keelduda avaldaja J.K.i töövaidlusavalduse menetlusse võtmisest

vastaspool AS Kodu Grupp (pankrotis) vastu ei ole vaidlustatav halduskohtus.

Põhiseaduse § 29 sätestab, et töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Töölepingu

seadusest tulenevalt võivad töötaja ja tööandja töövaidluse lahendamiseks pöörduda kas

töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 1 sätestab, et käesolev seadus reguleerib

töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. TvLS

§ 4 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjon (edaspidi ka komisjon) on Tööinspektsiooni juures asuv

kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.

Tegemist on eriseaduse alusel loodud kohtuväliselt töövaidlusi lahendava organiga, kelle

tegevus on reguleeritud töövaidluse lahendamise seadusega. Sellest tulenevalt tuleb

juhinduda Töövaidluskomisjoni otsuste vaidlustamisel töövaidluse lahendamise

seadusest, mitte aga haldusmenetluse seadusest, nagu märgib kaebaja. TvLS § 27, mis

reguleerib avalduse menetlusse võtmise otsustamist sh selle menetlusse võtmisest keeldumist

ei näe ette võimalust esitada vaiet ega kaebust (halduskohtule) määrusele, millega avaldust

menetlusse ei võeta.

Eeltoodud seisukohta, et antud juhul ei saa kohaldada haldusmenetluse seadusest tulenevat

vaidemenetluse korda ega teisi haldusmenetluse seaduse sätteid, toetab selgelt ka töövaidluse

lahendamise seaduse eelnõu seletuskirja p 2.1 märgitu, kus on sedastatud järgmist: „Eelnõuga

luuakse töövaidluskomisjonis töövaidluse lahendamiseks ühtne ja terviklik menetlusnormistik.

Õigusloome ühetaolisuse ja läbipaistvuse huvides on menetlusnormide täpsustamisel ja

koostamisel eeskuju võetud TsMS-i põhimõtetest ja regulatsioonist, lähtuvalt asjaolust, et

TsMS-i sätted reguleerivad eraõiguslike vaidluste menetlemist. Selliselt on eelnõuga

reguleeritud ja täpsustatud menetluse alustamine ja lõpetamine ning tõendite esitamine

töövaidluskomisjonis. Seega ei ole töövaidluskomisjonis töövaidluse kui eraõigusliku

vaidluse menetlemisel kohaldatav HMS. Menetlus töövaidluskomisjonis on ja peab ka

edaspidi

olema

tsiviilkohtumenetlusega

võrreldes

lihtsustatum.“

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d-aaeb-

2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus

3. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus vaidlustamaks

halduskohtus tühistamisnõudega Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrust

nr 4-1/1787/18 ja kohustamaks töövaidluskomisjoni võtta menetlusse J.K.i 17.09.018 avaldus

kuivõrd tegemist ei ole haldusorgani otsusega (haldusakti või toiminguga), mis oleks

halduskohtus vaidlustav. Juhinduda tuleb eriseadusest ehk töövaidluse lahendamise seadusest,

mis vastava määruse vaidlustamist ette ei näe. Seega tuleb kaebus selles osas kaebajale HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kui kaebaja Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustu, siis tuleb tal pöörduda oma õiguste

kaitseks maakohtusse. Kaebajal tuleb seejuures arvestada, et kohtusse saab kaebaja pöörduda

põhinõudega ehk nõudega AS Kodu Grupp (pankrotis) vastu, mitte aga vaidlustada

Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 18.09.2018 määrust.

4. Teiseks on kaebaja vaidlustanud Tööinspektsiooni 23.10.2018 vaide tagastamise otsuse nr

1.4-1/1849-2 ja Sotsiaalministeeriumi 25.10.2018 vaide tagastamise otsuse, paludes viidatud

otsused tühistada.

HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide

esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.

Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustada antud juhul vaide esemeks olevat otsust (vt

käesoleva määruse p 2.1), siis ei ole põhjendatud lubada kaebuse esitajal vaidlustada selle

suhtes tehtud vaideotsuseid, kuivõrd iseseisvalt, sõltumata vaide esemest, need kaebaja õigusi

rikkuda ei saa. Ka kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas Tööinspektsiooni ja

Sotsiaalministeeriumi tehtud vaideotsused rikuvad tema õigusi vaide esemest sõltumata.

Järelikult tuleb ka selles osas kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

puudumise tõttu tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik