1-18-9685/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9685 (18259000083) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Liis Vainola Kriminaalasi

U.R-i süüdistustes KarS § 423 1 ja 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav U.R, isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, ei , kriminaalkorras karistatud 09.01.2018 tööta

Viru Maakohtu poolt KarS § 4231

5 k järgi vangistusega ,3 alusel tingimisi 1 a 3 k KarS § 73 lg 1

katseajaga, väärteokorras 3 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja v.-adv. Arri Tooming

määratud korras

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada U.R KarS § 423 1

j ja § 424 lg 1 ärgi ning KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks KarS § 424 lg 1 alusel mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada U.R KarS § 423 1

6 (kuus) kuud järgi ning karistuseks mõista vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raske suurendamise teel, mõista U.R ’i , ma liitkaristuseks uud vangistust. 1 (üks) aasta 3 (kolm) k

2

KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu

09.01.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra 5 (viis) kuud vangistust ning mõista U.R’i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud

vangistust.

KarS § 69 lg 1, mõistetud ussada) tunni üldkasuliku tööga, 3 alusel asendada vangistus 600 (ku mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada U.R Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima

KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: -s

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada U.R-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada U.R-i käitumiskontrolli ajal

osalema krimi

naalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.R-ilt menetluskuluna sundraha summas 750 (seitsesada viis ) eurot riigituludesse. kümmend

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista U.R-ilt netluskuluna kaitsjatasu me

120 ( ) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud ükssada kakskümmend õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada U.R tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summa 870 eurot ositi 12 s kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust igakuiselt 72,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja

Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „ 99918700063754 U.R, 1-18-9685, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõend , jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel id - 2 CD plaati kriminaalasja juurde.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

3

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUSED

U.R on kohtu alla antud una selles, et tema, olles 09.01.2018 karistatud Viru süüdistat Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 4231

järgi, juhtis uuesti

- 10.02.2018 kella 22.40 paiku xxxx juures B- xxxx kategooria mootorsõidukit

registreerimisnumbriga xxxx ning tagurdas xxxx otsa sõiduautole

registreerimisnumbriga xxxx, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.

- 11.02.2018 kella 01.05 paiku xxxx teel B- xxxx kategooria mootorsõidukit

registreerimisnumbriga xxxx, omamata jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

Oma tegevusega rikkus U.R liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega U.R , juhtides süstemaatiliselt mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, pani toime KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.R kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 11.02.2018 kella 01.05 paiku xxxx teel

juhtis B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. U.R-i väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0072 alkoholijoove l kohta. lõpliku mõõtetulemusena 0,83 mg/

Oma tegevusega rikkus U.R liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Vastavalt § 69 lg 2 p-le 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem.

Seega U.R, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.R-ile

mõistetavaks karistuseks KarS § 423 1

ja § 424 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades 9 kuud vangistust ning KarS § 4231

järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõistes ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 alusel

moodustada liitkaristus 09.01.2018 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi mõistetud ärakandmata karistusega 5 kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks 1 aasta

8 kuud vangistust. lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 1 aasta 8 kuud 600 tunni KarS § 69 üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise

ajal allutada U.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

4

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada U.R-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatav U.R on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav U.R on kokkulepet

sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

U.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1 ja 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kohus

võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära,

s.o 750 eurot

ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 120 eurot. Kokkuleppe kohaselt KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada U.R tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 870 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 72,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik