2-17-10698/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 09.07.2018 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktsiaselts AQUA MARINA kanda.

4. Välja mõista Aktsiaselts AQUA MARINA-lt Aktsiaselts KROONING kasuks

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1 250 eurot.

5. Välja mõista Aktsiaselts AQUA MARINA-lt Aktsiaselts KROONING kasuks viivis

menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

29.11.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-10698

Kohtuasi

Aktsiaselts AQUA MARINA hagi Aktsiaselts

KROONING

vastu

25.04.2017

aktsionäride

erakorralise

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.07.2018 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Apellatsioonkaebuse hind

Aktsiaselts AQUA MARINA apellatsioonkaebus

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts AQUA MARINA (registrikood

10120426), esindaja Gerli Luik

Kostja

Aktsiaselts

KROONING

(registrikood

10017303), esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Aktsiaselts AQUA MARINA (hageja) esitas 12.07.2017 maakohtule hagi Aktsiaselts

KROONING (kostja) vastu, milles palus tuvastada kostja aktsionäride 25.04.2017 otsuse

tühisus või tunnistada see kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ühtlasi

palus hageja hagi tagada.

Kostja aktsionärid olid TK, RR ja hageja. TK-le ja RR-le kummalegi kuulus 40%

aktsiakapitalist ja hagejale 20% aktsiakapitalist. Ühtlasi olid RR ja TK kostja juhatuse liikmed.

RR oli ka Alteko Oil OÜ ainuosanik ning juhatuse liige. Kolmest kostja nõukogu liikmest kaks

olid RR kontrolli all: IP oli RR elukaaslane ja MS tema töötaja. Kostja oli majanduslikult

kasumlikult tegutsev äriühing, mille põhitegevusalad olid mootorikütuse jaemüük tanklates ja

hulgimüük.

RR esitas 04.04.2017 aktsionäridele erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate.

Üldkoosolek pidi aset leidma 25.04.2017 kell 12 ja päevakorras oli kostja reorganiseerimine.

Reorganiseerimise käigus sooviti viia kütuse jaemüük ja kogu vara kostja tütarettevõttesse

Alteko Oil OÜ-sse viimase osakapitali suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise

kaudu. 24.04.2017 teavitas hageja TK ja RR, et kui kavandatav otsus võetakse vastu, pöördub

ta kohtu poole. 25.04.2017 toimunud üldkoosolekul otsustati TK ja RR poolthäältega ühingu

reorganiseerimine. Kostja vastuväide protokolliti.

Üldkoosolekul vastu võetud otsus oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega äriseadustiku

(ÄS) § 3011 lg 1 p 2 kohaselt, sest kostja majandustegevuse lõpetamine ja varade loovutamine

Alteko Oil OÜ-le osakapitali mittevaralise suurendamise kaudu oli ajendatud RR soovist saada

kostja majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja elimineerida või limiteerida hageja

võimalusi saada seltsi majandustegevusest kasu ja informatsiooni. Kontrolli haaramine oli

vajalik, et jätkata enda mõju kuritarvitamist ning varaliste vahendite kostjast väljaviimist hageja

huve ja õigusi kuritarvitades. Reorganiseerimise tulemusena kaotas hageja osaluse või see

vähenes Alteko Oil OÜ-s. 25.04.2017 otsuse vastuvõtmisel puudus majanduslik sisu ja

kaalutletus, otsuse vastuvõtmisse ei kaasatud huvigruppe (võlausaldajad, kliendid, töötajad)

ning hageja ja seltsi huvidega ei arvestatud. Enamusaktsionärid ei andnud endale aru, et

kõnealuse otsusega kaasneb seltsi maksejõuetus, sest tanklaketita ei olnud kostjal võimalik oma

tegevust jätkata, kuid temale jäid kohustused. Eelnevaga rikkusid TK ja RR ka aktsionärile

kehtestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Otsus oli ÄS § 3011 lg 2 või ÄS § 302 lg 1 alusel tühine ka põhjusel, et hagejale ei esitatud

nõukogu ettepanekut ühingu reorganiseerimiseks. Nõukogu ettepaneku lisamata jätmisega

üldkoosoleku kokkukutsumise teatele jäi täitmata aktsionäri teavitamise funktsioon. Hagejal ei

võimaldatud ka koosolekul nõukogu ettepanekut näha. Ühingu reorganiseerimise otsusest ei

nähtunud reorganiseerimise sisu, põhimõte, eesmärk, vajadus ja õigustus. Samuti ei nähtunud

kontserni moodustamist. Seega võis asuda seisukohale, et reorganiseerimine toimus kostjale ja

hagejale kahjumlikult, mille väljundiks oli vaid varade liikumine Alteko Oil OÜ-sse. Pealegi

oli kostjast varem vara välja viidud (nt makseterminal). Lisaks ei kajastanud üldkoosoleku

protokoll kõik koosolekul toimunut.

Pealegi ei võinud RR ÄS § 303 lg 1 järgi üldkoosolekul hääletada, sest oli Alteko Oil OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige ning tema häälega tuli jätta arvestamata. Kuivõrd üldkoosolekul

andsid poolthääle RR ja TK, esimene ei tohtinud hääletada ja kostja põhikirja p 4.8 kohaselt

loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui selle poolt on antud rohkem kui pool

üldkoosolekul esindatud häältest, ei võinud üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu otsuseid

vastu võtta (ÄS § 297 lg 1). Otsus tuli tunnistada ÄS § 302 lg 1 järgi kehtetuks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse alused puudusid. Praeguse kohtuvaidluse

eesmärgiks võis olla kostja äritegevuse ja eriti laienemise takistamine. Nimelt oli hageja

aktsiaselts Olerexi aktsionär ja talle kuulus 45,45% aktsiatest. Viimane oli ka kostja suurim

konkurent, kes oli huvitatud kostja varade omandamisest.

Hageja avaldas kohtule mitu ebaõiget väidet. Kostja nõukogu ei olnud RR kontrolli all.

Nõukogusse kuulusid JK, IP ja MK. MS ei olnud nõukogu liige. Nõukogu kolmest liikmest

kaks olid TK lähisugulased, s.t. abikaasa (JK) ja tütar (MK). Alteko Oil OÜ ainuosanik oli

kostja, mitte RR. Kostja ja Alteko Oil OÜ moodustasid kontserni. Vaidlustatud otsus ei olnud

ühingu või ettevõtte lõpetamise või likvideerimise aluseks ning sellega ei põhjustatud ühingu

maksejõuetust ja ei tekitatud võlausaldajatele kahju. Samuti ei kanditud sellega vara kostjast

välja, varad jäid kontserni sisse ning kostja väärtus samaks.

Aktsionärid otsustasid 25.04.2017 kostja kontsern reorganiseerida selliselt, et kütuse

jaemüügiga tegelev ettevõte (tanklakett) läheb kostja tütarühingusse Alteko Oil OÜ. Juriidiliselt

suurendati Alteko Oil OÜ osakapitali mitterahalise sissemaksega, milleks olid tanklaketi varad.

Kostja kontserni restruktureerimise eesmärk oli teha esimene samm ühingu laienemise suunas.

Tulevikus saab ühingul olema mitu tütarühingut, kes kõik tegelevad erineva äriga, nt Alteko

Oil OÜ tegeleb kütuse jaemüügiga, OÜ X kinnisvara arendamisega, OÜ Y logistikaga jne. Kui

Alteko Oil OÜ teenib kasumit, makstakse see välja kostja aktsionäridele või laenatakse või

paigutatakse teistesse tütarühingutesse nende äride edendamiseks. Selline kontserni struktuur

on ärimaailmas laialt levinud ja aktsepteeritud. Eelnev ei ole vastuolus seaduse või hea tavaga.

Ka varem ei ole toimunud kostja varade ebaõiget väljaviimist. Makseterminal, millele hageja

viitas, oli kostjal kasutuseta ja see müüdi Favora tanklaketi omanikule.

Ettevõtte üleminekul lähevad ettevõttega koos üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud

kohustused. Seega läksid kostjalt Alteko Oil OÜ-le üle kõik tanklaketiga seotud kohustused.

Vastuvõetud otsus ei saanud võlausaldajaid kahjustada. Seda enam, et enne ettevõtte

üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis

muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate

ees solidaarselt omandajaga.

Hageja ajas segamini äriühingu ja ettevõtte. Ettevõte ei ole samastatav äriühinguga. Äriühing

omab ettevõtet või mitut ettevõtet ja tegutseb nende kaudu. Ettevõtte üleandmisel kontserni sees

tütarühingule ei toimu äriühingu ega ettevõtte likvideerimist. Samuti ei toimu selliselt

tegutsedes ettevõtte müüki. Kostja paigutas ettevõtte tütarühingusse osakapitali mitterahalise

sissemaksena. Nii jätkus tanklaketi, Alteko Oil OÜ ja kostja äritegevus.

Vaidlusalune otsus võeti vastu ÄS § 298 lg 2 alusel nõukogu nõudel. Ettevõtte müügi üle

otsustamise õigus on aktsiaseltsis antud nõukogule. Kuid ÄS § 298 lg 2 alusel võib aktsionäride

üldkoosolek võtta vastu otsuseid, mis pole otseselt üldkoosoleku pädevuses, ka nõukogu

nõudel. See oli kooskõlas ÄS § 294 lg-ga 5 märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse.

Maakohtu otsus

3. Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 1 375 euro suuruse menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise seadusjärgses määras

alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja aktsionärid olid TK, RR ja hageja ning TK-le ja RR-le

kuulus kummalegi 40% aktsiatest ja hagejale 20% aktsiatest. 25.04.2017 toimus kostja

aktsionäride erakorraline üldkoosolek, kus võeti vastu otsus reorganiseerida kostja kontsern,

viies kütuse jaemüük koos varaga kostja tütarühingusse Alteko Oil OÜ osakapitali

suurendamise läbi mitterahalise sissemakse tegemise kaudu. Pooled vaidlesid selle üle, kas

kirjeldatud otsus oli tühine vastuolu tõttu heade kommetega või kehtetuks tunnistatav vastuolu

tõttu põhikirja p-ga 4.8.

Kohus oli seisukohal, et otsuse tühisuse aluseid ei esinenud. Vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p-le 2 on

aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui see ei vasta headele kommetele. Esimesena väitis

hageja, et RR, kes oli nii kostja aktsionär kui Alteko Oil OÜ ainuosanik, soovis otsusega

saavutada kostja majandustegevuse üle absoluutne kontroll ja seeläbi viia kostjast vara välja

hageja huve ja õigusi kuritarvitades. Kõnealune väide oli väär. Alteko Oil OÜ ainuosanik oli

kostja ja koos moodustasid nad kontserni (ÄS § 6).

Teiseks väitis hageja, et otsusel puudus igasugune majanduslik sisu ja kaalutletus ning

huvigruppide huve ei arvestatud; selle tulemusena muutus kostja varatuks ja maksejõuetuks.

Kuna kostja senised varad ei liikunud kontsernist väljapoole, vaid kontsern reorganiseeriti ja

koos varaga sai Alteko Oil OÜ endale ka üleandja ettevõttega seotud kohustused

(võlaõigusseadus (VÕS) § 182 lg 2), ei muutunud kostja varatuks või maksejõuetuks. Kostja

väärtus ei langenud tanklaketi ülemineku tõttu, sest kostja oli Alteko Oil OÜ ainuosanik. Pärast

vaidlustatud otsust jätkas kostja tegevust, vastupidist tõendavaid dokumente kohtule ei esitatud.

Teiste aktsionäride üleüldist soovi kostjast ebaseaduslikult varasid välja viia ei saanud tuletada

ka makseterminali müümisest. Makseterminal müüdi, sest kostjal ei olnud seda vaja ning vastu

saadi raha. Seega ei toonud hageja välja asjaolusid, millest nähtuks, et ettevõtte üleviimine

kontserni siseselt oli vastuolus heade kommetega. Pelgalt asjaolu, et hagejale ei meeldinud

ettevõtte viimine kostjast Alteko Oil OÜ-sse, ei tähendanud, et kostja 25.04.2017 aktsionäride

otsus oli heade kommetega vastuolus.

Hageja tõi teise otsuse tühisuse alusena välja, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti,

sest teatesse ei märgitud nõukogu ettepanekut. Vastavalt ÄS § 3011 lg 1 p-le 4 on aktsionäride

üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt

kokkukutsumise korda. ÄS § 294 lg 5 kohaselt peab iga päevakorrapunkti kohta nõukogu

esitama oma ettepaneku, mis tuleb märkida üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse. Kohus oli

seisukohal, et nimetatud sätet ei rikutud. Teates oli kirjas, et nõukogu tegi ettepaneku, mis oli

samatähenduslik ettepaneku esitamisega. Kutse sõnastus ja kostja nõukogu tahe oli tavapärasele

lugejale arusaadav. Pealegi ei olnud ÄS § 294 lg 5 viimasest lausest tulenevalt ettepaneku

teatesse märkimata jätmine üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

Järgmise tühisuse alusena tõi hageja välja, et 25.04.2017 toimunud üldkoosoleku protokollis ei

kajastatud kõike koosolekul toimunut. Eelnev aga ei olnud otsuse tühisuse aluseks.

Aktsionäride 25.04.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise osas leidis kohus, et ka

selleks puudus alus. ÄS § 302 lg 1 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või

põhikirjaga. Hageja oli seisukohal, et otsuse vastuvõtmiseks puudus vajalik kvoorum, sest RR

ei saanud hääletada. Ülal selgitas kohus, et RR ei olnud Alteko Oil OÜ ainuosanik ja ainuosalus

kuulus kostjale. Seega ei kehtinud RR-le ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirang. Kostja 25.04.2017

aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtus, et koosolekul osales kolm

aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 220 häält, mis moodustas 100% häältest. Vaidlusalune

otsus võeti vastu 176 häälega, mis moodustas 80% koosolekul esindatud häältest. Seega oli

nimetatud otsus vastu võetud kooskõlas ÄS § 297 lg-ga 1 ja kostja põhikirja p-ga 4.8.

Eelneva tõttu tuli hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. kostja põhjendatud kulud õigusabile olid 1 375 eurot,

mis tuli hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samuti tuli vastavalt taotlusele kohustada hagejat

tasuma menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral viivist seadusjärgses määras.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning

tuvastada kostja aktsionäride 25.04.2017 otsuse tühisus või tunnistada see kehtetuks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Maakohus jättis tuvastamata olulised asjaolud ja tähelepanuta hageja väited ning tõendid,

nendega arvestamata jätmist põhjendamata, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele. Nii leidis

kohus ebaõigesti, et makseterminal läks kostja omandist välja vastusooritusega. Makseterminali

eest ei tasutud kostjale 1 680 eurot. Vastupidist kostja ei tõendanud. Vaidlustatud aktsionäride

otsus oli sisutühi, ebavajalik, kaalutlemata ja õigustühine. Puudusid igasugused tõendid, et

kostja tegutses edasi. Maakohus jättis tähelepanuta, et aktsionäride 25.04.2017 otsuses ei peetud

silmas kostja kohustusi ettevõtte ülemineku tähenduses, s.t maakohus ei selgitanud välja, kas

kostja tegevus pärast otsuse vastuvõtmist jätkus. Eelneva tõttu jättis kohus analüüsimata hageja

väited, et otsus ei kajastanud kontserni moodustamist, ettevõtte üleminekut, selle sisu, eesmärki,

vajadust ja õiguslikku põhjendust, kas ja kuidas on võlausaldajate ning töötajate huvid ettevõtte

üleminekuga kaitstud, kas ja kuidas kostja ja Alteko Oil OÜ edasine kavandatav tegevus otsuse

pinnalt toimub või mitte. Kohus rikkus selgitamiskohustust ja pööras valesti tõendamiskoormise,

kui leidis otsuses üllatuslikult, et puudusid tõendid kostja tegevuse lõpetamise kohta. Kuna

dokumendid olid kostja valduses, pidi kostja tõendama, et kostja tegevus jätkus viisil, nagu ta

vastuses märkis.

Kohus jättis ebaõigesti tähelepanu pööramata hageja väitele, et kostjale ei esitatud nõukogu

nõudmist või ettepanekut vaidlustatud otsuse vastu võtmiseks. Samuti ei vastanud üldkoosoleku

kokku kutsumise teade ÄS § 294 lg-s 5 sätestatule. Nõukogu ettepaneku teatesse märkimata jätmine

oli üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Nõukogu ettepaneku, teabe jm

dokumentatsiooni esitamata jätmisega rikuti oluliselt hageja kui aktsionäri huve, sest hagejal ei

olnud niivõrd olulises küsimuses võimalik seisukohta kujundada. Eelnev tingis üldkoosoleku

otsuse tühisuse või kehtetuks tunnistamise ÄS § 3011 lg 2 või ÄS § 302 lg 1 alusel. Protokoll

ei vastanud ÄS § 304 lg 1 p-des 6, 7 ja lg-s 6 sätestatud nõuetele, mille kohaselt puudub

protokollist koosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud aktsionäri eriarvamuse sisu,

üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud (kajastatud on üksnes eitavad ja mitteselgitavad

vastused) ning protokoll ei olnud notariaalselt tõestatud.

Maakohus leidis ebaõigesti, et RR-le ei kohaldunud ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud piirang.

Hääletuses osaleva aktsionärist ühingu juhatuse liikme puhul tuli eeldada esindusorgani liikme

staatusest tulenevat olulist mõju aktsiaseltsile ja aktsionäri suhtes kehtis seetõttu hääletusõiguse

piirang ning RR oli kostja aktsionär ja ainus juhatuse liige ning seejuures Alteko Oil OÜ

juhatuse liige ja aktsionär. Vajaliku kvoorumi puudumise tõttu oli otsus kehtetuks tunnistatav.

Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ja jättis need ebaõigesti vähendamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Hageja tugines hagis mitmesugustele väidetavatele rikkumistele, mis tema hinnangul tingisid

aktsionäride 25.04.2017 otsuse tühisuse või andsid aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus analüüsis vaidlustatud otsustes kõiki hageja väiteid, leides õigustatult, et hageja

viidatud rikkumised ei tinginud otsuse tühisuse või ei andnud alust otsus kehtetuks tunnistada,

mistõttu oli aktsionäride 25.04.2017 otsus kehtiv. Ringkonnakohus nõustub esimese astme

kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus selgitab, et mitte iga rikkumine, mis seondub aktsionäride üldkoosolekul

otsuse vastuvõtmisega, ei anna alust otsus tühistada või kehtetuks tunnistada. Otsuse tühisuse

alused on sätestatud ÄS § 3011 lg-s 1, mille kohaselt on otsus tühine, kui otsus rikub aktsiaseltsi

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, otsus ei vasta

headele kommetele, otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul

notariaalselt tõestatud, otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku

kokkukutsumise korda. Otsus on kehtetuks tunnistatav, kui see on vastuolus seadusega

(ÄS § 302 lg 1 alt 1), põhikirjaga (ÄS § 302 lg 1 alt 2), otsuse tegemisel kuritarvitas enamus

oma õigusi ehk kui enamusaktsionär kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada

enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid aktsiaseltsi või teiste aktsionäride kahjuks ja otsus

võimaldab seda eesmärki saavutada (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 1).

Aktsionäride 25.04.2017 otsuse tühisust või kehtetuks tunnistatavust ei mõjutanud see, kas

kostja võõrandas makseterminali umbes kaks kuud pärast otsuse tegemist tasu eest või kas

otsusel oli vormilisi vajakajäämisi. Isegi kui kirjeldatud rikkumised esinesid, ei muutnud need

aktsionäride 25.04.2017 otsust tühiseks või ei andnud alust tunnistada see kehtetuks, s.t tegu oli

asjaoludega, mis ei olnud seotud hagi esemega. Samas oli hagi lahendamise seisukohalt oluline,

kas aktsionäride 25.04.2017 otsusega kuritarvitasid enamusaktsionärid oma võimu, tekitades

väikeaktsionärile kahju ning otsusega muudeti ühing varatuks, maksejõuetuks. Samuti vääras

asja lahendamise tulemuse see, kas rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise ja protokolli

vormistamise reegleid ning kas otsuse tegemiseks oli koos vajalik kvoorum.

Iseenesest on võimalik, et kui äriühing annab teisele ühingule mitterahalise sissemaksena üle

osa oma varast või kogu oma vara, siis võib see olla tehing, mis kahjustab võlausaldajaid või

ka vähemusaktsionäri. Kuid selline olukord ei ole vähemalt üldjuhul võimalik, kui ühing,

kellele vara antakse, on 100%-line tütarühing (Riigikohtu 16.04.2018 otsus asjas

nr 2-16-18267, p 16). Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal

häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb,

tütarettevõtjaks. Kokku moodustavad nad kontserni (ÄS § 6 lg-d 1 ja 3). Kontserni käsitatakse

kui ühte tervikut majanduslikus mõttes. Samuti võidakse seda ühtse tervikuna käsitleda ka

muudel eesmärkidel, nt maksunduslikel või raamatupidamislikel (vt nt Riigikohtu 17.06.2015

otsust asjas nr 3-2-1-71-15, p 11).

Praegusel juhul otsustasid aktsionärid 25.04.2017 otsusega juba olemasoleva kontserni

(kostjast sai Alteko Oil OÜ ainuosanik 15.12.2016) reorganiseerida nii, et viia kütuse jaemüük

koos varadega (tanklad) tütarühingusse osakapitali mitterahalise suurendamise kaudu. Seega ei

muutunud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist ühingu majanduslik seis – kui esmalt tegeles

kostja kütuse jaemüügiga ja tema põhivara hulgas olid tanklad, siis pärast otsuse tegemist oli

tal tütarettevõte, kes tegeles kütuse jaemüügiga ja omas tanklaid, mis olid siiani kuulunud

kostjale. Tehinguga muutus kostja vara iseloom ja äristruktuur. Seega ei kahjustanud

aktsionäride 25.04.2017 otsus võlausaldajate või hageja huve ning puudub alus arvata, et otsus

oli vastuolus heade kommetega. Tegu oli tavapärase äritegevuse korraldamiseks tehtava

otsusega, mille õiguspärasust ei mõjutanud hageja kahtlused otsuse vajalikkuses, kaalutletuses

vms. Ka ei toimunud otsuse kaudu kostja tegevuse lõpetamine, vastupidist hageja ei tõendanud.

Veel enam, mõlemad menetlusosalised on kohtule esitanud järjepanu tõendeid, millest nähtub,

et kostja on jätkuvalt tegutsev ühing (äriregistri väljatrükid, arve 17062 jne).

Hageja väite osas, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta, et protokoll ei olnud notariaalset

tõestatud ja seepärast tühine, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuivõrd hageja ei tuginenud

sellele maakohtu menetluses, ei pidanud kohus seda eraldi analüüsima. Samuti ei arvesta

kõnealuse väite hilinenult esitamise ja hilinemise põhjenduste puudumise tõttu sellega

ringkonnakohus (TsMS § 652 lg 5). Eelnevast sõltumata selgitab ringkonnakohus, et kõik

aktsionäride üldkoosoleku protokollid ei pea olema notariaalselt tõestatud. ÄS § 304 lg 7

esimese lause järgi peab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui

üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise aluseks või nõukogu kohta

põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Samuti peab protokoll olema notariaalselt tõestatud,

kui seda on nõudnud nõukogu või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10

aktsiakapitalist. Kirjeldatud nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut

(ÄS § 304 lg 6). Praegusel juhul ei esinenud kumbagi tingimust.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja väite osas, et kostja rikkus oluliselt

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid, kui ei märkinud teatesse nõukogu

ettepanekut päevakorrapunkti osas. Maakohus täheldas õigesti, et kirjeldatud rikkumist ei

esinenud ja isegi kui see esines, ei olnud tegu üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumisega, mille esinemine oli oluline otsuse tühisuse tuvastamisel ja hagi lahendamisel.

Eelneva etteheitega seonduvalt märkis hageja, et tal ei olnud ka piisavalt informatsiooni otsuse

langetamiseks.

Nimelt

ei

võimaldatud

talle

üldkoosolekul

ligipääsu

teabele

ja

dokumentatsioonile. Ringkonnakohus selgitab, et aktsionäri subjektiivne hinnang otsuse

langetamiseks informatsiooni piisavusele, ei mõjuta hilisemat hinnangut otsuse tühisusele ja ei

anna alust otsus kehtetuks tunnistada. Aktsionär saab sellises olukorras hääletada otsuse vastu,

mida hageja ka tegi. Veel selgitab kohus, et aktsionäril on küll õigus saada juhatuselt teavet, s.t

vastuseid oma küsimustele, kuid tal ei ole reeglina dokumentidega tutvumise õigust, v.a õigust

tutvuda aktsionäride üldkoosoleku protokolliga koos selle lisadega, majandusaasta

aruannetega, otsuse eelnõudega. Kusjuures nõukogu või juhatuse koosolekute protokollidega

tutvumist aktsionär nõuda ei saa.

Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha, kas otsus oli kehtetuks tunnistatav kvoorumi

puudumise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka selle hindamisel maakohtu

argumentatsioonis vigu ei leidunud. ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud alust RR hääleõiguse

piiramiseks ei esinenud. Praegusel juhul otsustas emaühing kontserni reorganiseerida ning

100%-lise osalusega tütarühingusse üle viia kütuse jaemüügi ja tanklad. Hageja oli otsusest

täpselt sama moodi puudutatud nagu RR ja TK, olles koos nimetatud isikutega kostja

aktsionärid, kes oli ühtlasi Alteko Oil OÜ ainuosanik. See, et RR oli ka Alteko Oil OÜ juhatuse

liige, ei olnud ÄS § 303 lg 1 mõttes oluline, sest äriühingut omavad ja sellest kasu dividenditulu

näol saavad aktsionärid. Juhatuse liikmed äriühingut ei oma, vaid täidavad käsundilaadsest

lepingusarnasest õigussuhtest tulenevaid ülesandeid ja saavad just selle lepingu alusel

kokkulepitud tasu. Kuivõrd RR ei olnud Alteko Oil OÜ ainuosanik, s.t nimetatud ühing ei olnud

tema 100%-lise kontrolli all, oli tal õigus kostjas aktsionärina osaleda ühingu reorganiseerimise

hääletusel.

Menetluskulud

7. Kohus jättis hagi rahuldamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et maakohus

eksis, kui märkis vaidlustatud lahendis, et hageja ei esitanud kostja menetluskulude koosseisule

ja rahalisele suurusele vastuväiteid. Hageja esitas 21.06.2018 seisukoha vastuspoole

menetluskulude osas (lk 112-113), kuid kirjeldatud eksimus ei viinud ebaõige tulemuseni.

Kohtul tuleb kontrollida väljamõistetavate menetluskulude põhjendatust sõltumata vastaspoole

vastuväidete olemasolust või nende puudumisest.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus

nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa

ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval

isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli

menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust

ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste

puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Praeguses

asjas ei ületa hageja väited menetluskulude kindlaksmääramise kohta künnist, mil

ringkonnakohtul on voli ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud esindaja kulud.

8. Ringkonnakohtus kantud kulud jätab kohus TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda

kaebuse rahuldamata jätmise tõttu.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja

apellatsiooniastmes õigusabikulu kokku 1 250 eurot (käibemaksuta). Selle raames õigusabi

osutaja tutvus apellatsioonkaebusega (1 tund) ning koostas kaebusele vastuse (9 tundi)

tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Vastaspool kuludele vastu ei vaielnud. Arvestades

apellatsioonkaebuse mahukust ja argumentide keerukust ning vastuse sisukust ja läbimõeldust,

on kirjeldatud kulu täiel määral põhjendatud ning tuleb vastaspoolelt välja mõista.

Lisaks palus hageja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing