1-09-13851/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-13851

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 30 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui R.S 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime (ühe) (kuue) uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-09-13851 kohtueelses menetluses 09260103351 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

R.S süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav R.S

elukoht XXXX X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata tõkendita Kaitsja määratud korras Aivar Hint

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.S-ilt (R.S) lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4-ks kuuks. (neljaks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista R.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni

sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 20 krooni 80 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „R.S, 1-09-13851, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „R.S, 1-09-13851, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 120.- krooni advokaat Aivar Hinti süüdistatav R.S-i (R.S) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus

3 3

R.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 01.08.2009 kella 12.22 ajal Tartu linnas Tartu Raekoja hoone taga Ülikooli tänaval

mootorsõidukit Opel Omega riikliku registreerimismärgiga XXXXXX, millega pani

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppes kajastatud karistus

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolmkümmend (30) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus R.S suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.S ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist neljaks (4) kuuks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

- 960.- krooni kaitsjatasu (lk 24: 840.- krooni + kohtumenetluses makstud tasu:

120.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 4),

- 20 krooni 80 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk

19; KrMS § 175 lg 1 p 5);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

Kaitsja taotlused, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda või määrata menetluskulude tasumine ositi, jätab kohus rahuldamata. Kohtul pole alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle

jõu, kuna ta avaldas kohtule, et tema sissetulek netona kätte on keskmiselt 9000.-

4 4 krooni kuus. Lisaks nähtub süüdistatava kohtule avaldatust, et ta müüs käesoleva aasta

septembris süüdistuses nimetatud sõiduki. Kohtul pole küllaldast alust selleks, et KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Juhul kui süüdistataval

ei ole koheselt ja kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul võimalik menetluskulusid

tasuda, on tal seda võimalik teha järgneva täitemenetluse käigus. Asjaolu, et R.S on lapsed ja ta väidetavalt toetab nende ülalpidamist (lapsed elavad temast koos laste emaga lahus), ei anna samuti küllaldast alust KrMS § 180 lg 3 alusel osade

menetluskulude riigi kanda jätmiseks, kuna R.S-i sissetulek (netona igakuiselt

kätte keskmiselt 9000.- krooni) on piisavalt suur selleks, et toetada enda laste ülalpidamist ja tasuda vähemalt 3 aasta pikkuse täitemenetluse kestel (KarS § 82 lg 1 p 2) ka menetluskulud.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417). Küsimus, kas võimaldada süüdimõistetu taotluse alusel menetluskulusid tasuda ositi,

s.o täitmist ajatada, kuulub otsustamisele täitemenetluse käigus (täitemenetluse seadustik § 45), s.o pärast kohtuotsuse jõustumist ja siis, kui kohtulahend on jõudnud

kohtutäiturile menetlemiseks (KrMS § 423, § 417). Siis on süüdimõistetul, kui ta

soovib, et tal võimaldataks menetluskulusid tasuda ositi, võimalus esitada kohtule enda sellekohane põhistatud taotlus, millele tuleb lisada ka enda taotlust põhistavad

tõendid. Kuna hetkel ei ole kohtuotsus veel jõustunud, tegemist ei ole veel

täitemenetlusega, seaduses, s.o KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1,2 sätestatud

menetluskord on läbimata ning seetõttu puudub ka alus täitemenetluse seadustiku § 45 kohaldamiseks, siis jätab kohus ka taotluse, võimaldada menetluskulusid tasuda

ositi, rahuldamata. Käesoleval hetkel, mil kohtuotsus ei ole veel jõustunud ja tegemist ei ole täitemenetlusega, ei ole alust täitemenetluses otsustamisele kuuluvate küsimuste menetlemiseks ja nende lahendamiseks.

Heli Sillaots kohtunik