1-09-13414/41-09-13414/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13414 (09230112859) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.S süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav G.S

Ik: xxx, VF kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2009 kuni 08.08.2009, alates 08.08.2008 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.05.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga (katseaja lõpp: 03.11.2010) väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 08.10.2008 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 1200 krooni Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 2 (kaks) kuud.

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

2

08.08.2009, so 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.

Harju Maakohtu 04.05.2009 otsusega mõistetud karistuse, so 4 kuulise vangistuse ärakandmata osa võrra, so 3 (kolm) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning

mõista G.S-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva.

arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 156 päeva üldkasulikule tööle 312 (kolmsada kaksteist) tundi.

kohtuotsuse jõustumisest.

aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742,

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.S, 1-09-13414, kaitsjatasu“. 11. G.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „G.S, 1-09-13414, sundraha“.

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 30.11.2009. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 01.12.2009.

3

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud G.S-ile selles, et tema olles varem

toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, so süstemaatiliselt, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost kuriteo toimepanemist 07.08.2009 kella 15:30 ajal Tallinnas Tammsaare

tee 62 asuvas A-Selver AS-ile kuuluvas kaupluses Tondi Selver, võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 karpi lõhe kalamarja hinnaga 109 krooni karp,

koguhinnaga 218 krooni ja Nemiroff Premium viina hinnaga 215 krooni, kokku kaupa hinnaga 433 krooni, möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi

tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna pärast kassa läbimist peeti ta kinni turvatöötaja poolt. Seega G.S, isikuna kes on varem toime pannud vargusi, alustades vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja

äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 07.08.2009 koostatud A-Selver AS-i avaldusest nähtuvalt 07.08.2009 peeti A-Selver AS-i kauplusest aadressil Tammsaare tee 62 kinni isik, kes oli läbinud kassad, jättes tasumata A-Selver AS-ile kuuluva kauba eest summas 433 krooni. Kaup oli rikkumata. A-Selver AS tsiviilhagi ei esita. (t/l 2)

• 07.08.2009 koostatud tunnistaja AB`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl

aadressil Tammsaare tee 62 nägi, kuidas meesterahvas ja naisterahvas võitsid 2 karpi

kalamarja ning suundusid seejärel alkoholiosakonda ning siis kassase. Turvakontrolli käigus selgus, naisterahva käekotis oli kalamari (2 tk) ja pudel viina Nemiroff. (t/l 4-5)

• kinnipidamise protokollist nähtuvalt 07.08.2009 koostatud kahtlustatava G.S 07.08.2009 peeti kahtlustatavana kinni G.S, keda kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. (t/l 21-23)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 08.08.2009 koostatud kahtlustatava G.S tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 07.08.2009 läks ta Tondi Selverisse koos oma tuttavaga. Vaatas kaupluses ringi ning pani oma ostukorvi 2

karpi kalamarja ning pudel viina, mille aitas tal riiulilt võtta tema tuttav. Hiljem pani

võetud kaubad tuttava teadmata oma käekotti ning möödus kassadest jättes kauba eest maksmata. Ta peeti kinni turvatöötaja poolt ning kohale kutsuti politsei. Eelnevalt oli ta tarvitanud natuke alkoholi. Varguse toimepanemist põhjendada ei oska, lihtsalt juhtus.(t/l 24-27)

• Väljatrükk 08.10.2008 väärteootsusest, mille kohaselt KarS § 218 lg 1 alusel mõisteti Natalia Jelisejeva´le karistuseks rahatrahv 1200 krooni (t/l 12-13)

• 04.05.2009 Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt G.S-ile mõisteti karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4,7- § 25 lg 2 alusel vangistus 4 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. (t/l 16-19)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 154,60 krooni. (t/l 33)

4

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

G.S süüd tunnistavaid ütlusi, A-Selver AS-i avaldust, tunnistaja AB`i ütlusi,

kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, väärteotsuse väljatrükki, Harju Maakohtu otsuse

väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava G.S käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli G.S

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem vargusi toime

pannud. Seega oli G.S KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt 07.08.2009 G.S võttis Tondi Selveri kaupluse

müügisaalist kaupa kogumaksumusega 433 krooni ning möödus kassarivist kauba eest tasumata. Süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime eelmise kohtuotsusega, so kolm kuud varem määratud katseajal, olles samal ajal karistatud ka KarS § 218 lg 1 järgi, millest

saab järeldada, et varavastaste süütegude toimepanemine on legaalse sissetulekuta

süüdistatava elatusallikaks. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava

käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise

katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette

nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on

süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Kuivõrd kriminaaltoimikust

nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek, kuigi varavastaste väärtegude

toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, on tema suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades asjaolu, et varavastane süütegu jäi katse staadiumisse

ja varalist kahju ei tekkinud ning tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Samas oli süüdistatava poolne rünne suunatud väheväärtusliku vallasasja vastu ning varalist

kahju ei tekkinud, kuivõrd varastatu tagastati kauplusele. Süüdistatava karistusandmetest ei

ilmne, et süüdistatav oleks süstemaatiline õigusrikkuja, kes elatukski pelgalt võõra vara

vargusest ja teda ei ole varem ka reaalse vangistusega karistatud. Käesoleval juhul on

süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikk vangistus liitkaristuse näol ning selle täitmisele pööramine võib kohtu arvates tingida olukorra, kus süüdistatav pärast vanglast vabanemist ei ole koheselt suuteline tavaellu tagasi pöörduma. Seetõttu leiab kohus, et arvestades prokuröri

ja kaitsja taotlust ning süüdistatava nõusolekut, võib süüdistatavale mõistetava vangistuse

asendada üldkasuliku tööga, andes süüdistatavale võimaluse kriminaalhooldaja järelevalve tingimustes tõestada, et ta suudab edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda.

Märt Toming kohtunik