2-18-12584/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2018. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12584 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) hagi S T ja J M vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti), e-post: kohtumenetlus@emta.ee, volitatud esindaja Mikk Kangro, e-post: mikk.kangro@emta.ee; Kostja I: S T (ik xxx, elukoht xxx); Kostja II: J M (ik xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) hagiavaldus läbi vaatamata.

2. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Hagi läbi vaatamata jätmise osas võib esitada 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu esitas 23.08.2018 Harju Maakohtule S T ja J M vastu hagiavalduse ühisvara jagamise nõudes.

2. Harju Maakohus võttis 17.09.2018 kohtumäärusega nr 2-18-12584 Maksuja Tolliameti hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid andma seisukoha hagiavaldusele. Kostjad esitasid seisukoha hagiavaldusele 05.11.2018, millega maksuhaldur tutvus 13.11.2018.

3. Kostjate 05.11.2018 seisukoha järgi tuleb jätta hagi läbi vaatamata ning menetlus lõpetada aegumise tõttu. Kostjad selgitasid, et hagejal ei ole õigus nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 järgi kuivõrd hagi esitamise tähtaeg on möödunud. Kostjate sõnul teadis maksuhaldur juba 23.01.2014, et kostjal I puudus lahusvara, mille arvelt maksuhalduri nõuet rahuldada ning seega oli hagiavalduse esitamise viimane tähtaeg 23.01.2015.

4. Maksuhaldur kostjate seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on asjas 3-2-1-74-16 leidnud, et asjaolu, et võlgniku lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa, saab tõendada vaid täitemenetluses ning väljaspool seda ei saa võlausaldaja PKS § 33 lg 3 teise lause alusel ühisvara jagamist nõuda. Tõendamiseks on sissenõudjal võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt on vajalik kohtutäituri kinnitus täitemenetluse ebaõnnestumise kohta, ei ole kostjate seisukoht õige, et hagiavalduse esitamise tähtaeg ühisvara jagamiseks on möödunud. Kohtutäitur Arvi Pink kinnitas 26.03.2018, et ainus võimalus maksuhalduri nõuet rahuldada on ühisvara jagamine ning sellest hetkest algas tähtaeg ühisvara jagamise hagi esitamiseks TMS § 14 lg 2 tähenduses.

5. Hagiavalduse tagasivõtmist põhjendab hageja asjaoluga, et Riigikohus muutis 10.10.2018 otsusega varasemat seisukohta maksuvõla sundtäitmise aegumise osas, mille järgi oli maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemise aluse äralangemiseks täitemenetluse lõpetamine. Viidatud 10.10.2018 otsuses leidis Riigikohus, et maksuvõla sundtäitmise aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel (kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel) ning sel hetkel langeb ära ka katkemise alus. Uus sundtäitmise aegumistähtaeg hakkab kulgema tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. S Ti maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg katkes 21.05.2013 mil võlausaldaja edastas kohtutäiturile täitmisavalduse. Seega hakkas uus viieaastane aegumistähtaeg kulgema 01.01.2014 ning uue Riigikohtu seisukoha järgi aegub S Ti maksuvõlg 01.01.2019. Tingituna Riigikohtu erikogu 10.10.2018 otsusest asjas nr 2-17-12525, milles kohus muutis praktikat maksuvõla aegumise katkemise osas, võtab võlausaldaja hagiavalduse tagasi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

7. Tingituna Riigikohtu erikogu 10.10.2018 otsusest asjas nr 2-17-12525, milles kohus muutis praktikat maksuvõla aegumise katkemise osas, võtab võlausaldaja hagiavalduse tagasi.

8. Kohus leiab, et käesolevalt ei esine piiranguid hagi läbi vaatamata jätmiseks, seega tuleb tsiviilasi jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

9. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu praktika järgi kohaldub vastav säte ka siis kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (Riigikohtu 04.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12). Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.08.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-3461, et äärmiselt ebaõiglaseks tuleb pidada seda, kus muutunud õiguskäsitluse peaks kinni maksma hageja. Kohus leidis, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Hagiavalduse esitamise ajal lähtus võlausaldaja õiguskäsitlusest, mille järgi ei olnud võlgniku nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud ainult võlausaldaja kanda, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda, TsMS § 162 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik