2-16-18005/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-18005

Tsiviilasi

Haasoja OÜ hagi Hiiumaa Pruulikoda OÜ vastu

töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.07.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Hiiumaa Pruulikoda OÜ apellatsioonkaebus 88 071,28 eurot

Haasoja OÜ apellatsioonkaebus 11 857,18 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hiiumaa Pruulikoda OÜ apellatsioonkaebus

Haasoja OÜ apellatsioonkaebus

Hageja: Haasoja OÜ (registrikood: 11714783), lepinguline

esindaja Ahto Järvela

Kostja: Hiiumaa Pruulikoda OÜ (registrikood: 12778650),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Istungi toimumise aeg

01.11.2018

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 14.07.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

rahuldas hageja viivisenõude summa 9 888,63 eurot ületavas osas, kostja

leppetrahvi tunnustamise ning poolte nõuete tasaarvestuse osas ning osas, millega

kostjalt mõisteti välja hageja kasuks võlgnevus suuremas ulatuses kui 24 921,83

eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Hiiumaa Pruulikoda OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Haasoja OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

4.2. Rahuldada Haasoja OÜ põhinõue Hiiumaa Pruulikoda OÜ vastu summas

55 033,20 eurot.

4.3. Rahuldada Haasoja OÜ viivise nõue Hiiumaa Pruulikoda Oü vastu summas

9 888,63 eurot.

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

4.4. Tasaarvestada Haasoja OÜ põhinõue ja viivisenõue Hiiumaa Pruulikoda OÜ

leppetrahvinõudega.

4.5. Välja mõista Hiiumaa Pruulikoda OÜ-lt Haasoja OÜ kasuks 24 921,83 eurot.

4.6. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda.

4.7.Jätta rahuldamata Haasoja OÜ nõue riigilõivu väljamõistmiseks Hiiumaa

Pruulikoda OÜ-lt summas 1 200 eurot.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Haasoja OÜ (hageja) esitas 30. novembril 2016 Pärnu Maakohtule HIIUMAA

PRUULIKODA OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 55 033 eurot 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 14 291 eurot

28 senti ja alates hagi esitamisest viivise 0,5% põhivõlast iga viivitatud päeva eest

kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos põhivõlaga kokku mitte rohkem kui 99 928 eurot

46 senti. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 1200 eurot ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 6. augustil 2015 töövõtulepingu

(leping 1) tähtajaga 30. november 2015, mille alusel renoveeris hageja kostja kinnistul

asuva õlletehase hoone. 2. jaanuaril 2016 sõlmisid pooled teise töövõtulepingu

(leping 2), mille järgi tegi hageja sama hoone teise korruse restoraniruumides sisetööd

ja viimistluse. Hageja on mõlema lepingu järgi oma kohustused täitnud, kuid kostja

jättis hagejale osa tasust maksmata ning ta võlgneb hagejale kokku 55 033 eurot

20 senti. Lisaks on kostjal kohustus maksta arvete maksmisega viivitamise tõttu

viivist. Kostjalt nõutavad viivised on põhjendatud ja neid ei ole alust vähendada.

3. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt leppetrahvi, sest pooled pikendasid lepingu 1

tähtaega kostja soovide muutumise tõttu. Isegi kui pooled ei pikendanud lepingu 1

tähtaega, ei ole hageja lepingut rikkunud, kuna lepingu 1 täitmise tähtaja ületamine oli

tingitud kostja käitumisest. Kostja tellis hagejalt 26. novembril 2015 muudatustöid,

mida tehti kuni märtsini 2016. Hageja tehtud lisatööde tõttu pidi lepingu täitmise

tähtaeg ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 7.3.5 järgi pikenema

vähemalt neli kuud. Pooled pidid leppima kokku lepingu 1 tähtaja pikendamises, sest

kostja tellis muudatustööd neli päeva enne lepingu 1 täitmise tähtaja lõppu. Hageja ei

oleks nõustunud nende töödega ega kostjaga 2. jaanuaril 2016 lepingut 2 sõlminud,

kui pooled ei oleks saavutanud lepingu 1 tähtaja pikendamise kokkulepet. Kostja ei

teinud hagejaga koostööd, tema esitatud ehitusprojekt oli puudulik ja tuli ümber teha.

Lisaks peatas kostja tööd, kuna ootas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (PRIA) rahastusotsust.

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

4. Kostja ei nõudnud enne kohtumenetluse alustamist leppetrahvi ning tegi tasaarvestuse

alles hagile esitatud vastuses. Leppetrahvi aluseks tuleb võtta tähtajaks tegemata tööde

maksumus, mitte kogu lepingu hind. Lisaks on kostja leppetrahvinõue ETÜ 2013

p 12.2.2 järgi aegunud ja esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 tähenduses

hilinenult. Kuna lepingu 1 tähtaeg pidi lõppema 30. novembril 2015, pidanuks kostja

teatama hagejale leppetrahvinõudest hiljemalt 1. detsembril 2015, mil ta sai lepingu

väidetavast rikkumisest teada. Kostja teavitas hagejat leppetrahvinõudest alles

26. jaanuaril 2017 kohtule esitatud vastuses. Kui leppetrahvinõue ei ole aegunud, on

tasaarvestuse maksmapanek välistatud seetõttu, et kostja rikkus koostöökohustust,

ehitusprojekt oli puudulik ning vajas ümbertegemist.

5. Kostja on tasaarvestuse aluseks võtnud ekslikult kogu lepingu maksumuse.

Tasaarvestuse tegemisel saaks arvestada tähtpäevaks tegemata tööde maksumust.

Kostja leppetrahvinõue on põhjendamatult suur, kostja võiks ETÜ 2013 alusel nõuda

leppetrahvi kõige rohkem 24 834 eurot 96 senti.

Kostja vastuväited

6. Kostja

ei

tunnistanud

hagi

ja

palus

tasaarvestada

hageja

nõude

oma

leppetrahvinõudega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

7. Kostja leidis, et hageja rikkus lepingu 1 täitmise tähtaega. 30. novembriks 2015 oli

hageja täitnud lepingust 65,5%. Hageja lõpetas lepingus 1 kokkulepitud tööd alles

31. augustil 2016, esitades viimased arved kostjale 16. septembril 2016 ja 1. oktoobril

2016. Lepingu 2 täitis hageja tähtaegselt ning esitas kostjale arved 1. oktoobril 2016.

Hageja pidi töövõtjana teadma, millised ehitustööd rekonstrueerimisega kaasnevad.

Hageja ei ole tõendanud ehitusprojekti puudusi ja selle muutmist ega lisatööde

tegemist. Kostja ei taotlenud lepingu 1 tõttu PRIA toetust. Pooled ei leppinud kokku

lepingu 1 tähtaja pikendamises. Samuti ei leppinud pooled kokku, et lepingu 1

sõlmimisel ja täitmisel rakendatakse ETÜ 2013.

8. Kostjale oli oluline, et hageja täidaks lepingu 1 kokkulepitud ajaks. Pooled ei

saavutanud lepingu 1 täitmise tähtaja pikendamise kokkulepet. Hageja esitas kostjale

21. novembri 2016. a kohtumisel lepingukavandi, milles oli lepingu täitmise

tähtpäevaks märgitud 7. oktoober 2016, kuid kostja keeldus seda allkirjastamast, sest

hageja soovis sellega leppetrahvist vabaneda. Pooled olid leppinud kokku, et kui töid

ei lõpetata tähtaegselt, on kostjal õigus vähendada tasu 0,5% lepingu hinnast iga

kalendripäeva eest. Kostja kohustus maksma viivist 0,5% tasust, kui ta ei pea kinni

maksetähtajast. Kostja teavitas hagejat enne lepingu 2 sõlmimist, et nõuab lepingu 1

alusel leppetrahvi, see asjaolu on tõendatav tunnistaja ütlustega. Lepingu 2 sõlmimisel

leppisid pooled kokku, et vastastikused nõuded tasaarvestatakse viimaste arvetega.

Hagejalt lõpparvete saamisel teatas kostja hagejale ka seda, et nõuab lepingu 1 järgi

leppetrahvi. Pooled pidasid kostja leppetrahvinõude ja hageja nõude tasaarvestamiseks

läbirääkimisi, kuid need lõppesid edutult. Kostjal on õigus nõuda lepingu 1 alusel

hagejalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest, s.o 2516 eurot 27 senti päevas. Kostja

nõuab leppetrahvi üksnes hageja põhinõude ulatuses, s.o 55 033 eurot 20 senti.

9. Hageja viivisenõuet, mis tuleneb lepingu 1 rikkumisest, tuleb vähendada, kuna hageja

täitis lepingut 1 nelja kuu asemel kolmteist kuud. Hageja rikkumine ei ole vabandatav.

Tööde valmimisega viivitamine ei olnud tingitud kostjast. Hagejal oli kostjale

pakkumise tegemisel võimalus arvestada projektidega, tutvuda objektiga jne.

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

Maakohtu otsus

10. Pärnu Maakohus rahuldas 14. juuli 2017. a otsusega hagi osaliselt, rahuldades hageja

põhinõuded kostja vastu mõlema lepingu alusel, kokku 55 033 eurot 20 senti,

viivisenõude lepingu 2 alusel 32 038 eurot 8 senti ja lepingu 1 alusel 1000 eurot ning

tunnustades kostja leppetrahvinõuet hageja vastu 40 000 euro ulatuses. Maakohus

tasaarvestas hageja 33 038 euro 8 sendi suuruse viivisenõude ja 6961 euro 92 sendi

suuruse põhinõude kostja 40 000 euro suuruse leppetrahvinõudega ning mõistis selle

tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 48 071 eurot 28 senti. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja riigilõiv 1200 eurot ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda, määrates hageja menetluskulu suuruseks 4297 eurot

51 senti ja kostja menetluskuluks 6007 eurot 54 senti.

11. Maakohtu otsuse kohaselt leppisid pooled lepingutega 1 ja 2 kokku Kärdlas

Vabaduse 15 asuva õlletehase ja restorani ehitustööde tegemise. Lepingu 1 hind oli

503 254 eurot 80 senti ja lepingu 2 hind 165 588 eurot.

12. Kostja ei vaidle vastu hageja 55 033 euro 20 sendi suurusele põhinõudele ja see tuleb

VÕS § 76 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel rahuldada.

13. Lepingu 2 alusel esitatud arvetest nr 6126 ja nr 6127 tulenevad hageja nõuded

muutusid sissenõutavaks 9. oktoobril 2016. Kostja ei tasunud neid arveid ja hagejal on

õigus nõuda kostjalt lepingu 2 alusel VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi viivist

kokku 32 038 eurot 8 senti. Kostja ei taotlenud lepingu 2 alusel nõutud viivise

vähendamist. Lepingu 1 tähtaja rikkumine ei anna alust vähendada lepingu 2 alusel

esitatud viivisenõuet.

14. Lepingu 1 alusel tuleb hageja viivisenõue rahuldada kokku 1000 euro ulatuses.

Lepingu 1 järgi oli kostja kohustatud tasuma arve nr 6104 hiljemalt 23. septembril

2016 ja arve nr 6125 hiljemalt 8. oktoobril 2016. Mõlemad arved on tasumata. Kogu

lepingu 1 mahust moodustavad need arved ca 4%. Arvestades, et kostja täitis lepingus

1 kokkulepitud kohustused 96% ulatuses, ei ole alust rahuldada hageja lepingu 1 alusel

esitatud viivisenõuet täies ulatuses. Lepingu 1 järgi nõutav viivis 12 857 eurot 18 senti

ei ületa põhinõuet, mistõttu ei ole see ebaproportsionaalselt kõrge. Pooled ei esitanud

majanduslikku seisundit puudutavaid asjaolusid. Viivise eesmärgiks oli tagada kostja

kohustuste täitmine lepingu 1 p 6.8 järgi, kusjuures viivist tuleb arvutada hagejale

makstavast tasust, kuna poolte kokkulepitud määr 0,5% lepingu hinnast on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 järgi tühine. Eeltoodu tõttu tuleb

hageja lepingu 1 alusel esitatud viivisenõue rahuldada 1000 euro ulatuses.

15. Kostja leppetrahvinõuet tuleb tunnustada 40 000 euro ulatuses ja see hageja nõuetega

tasaarvestada. Lepingu 1 p 4.2 järgi kohustus hageja andma töö kostjale üle

30. novembril 2015. Ei ole tõendatud, et pooled pikendasid kokkuleppel lepingu 1

täitmise tähtaega ja kostja oli nõus tähtaja pikendamisega VÕS § 13 lg 3 tähenduses.

Usaldusväärsed on kostja väited, et hageja soovis 21. novembril 2016 toimunud

kohtumisel esitatud lepingukavandiga tagantjärele saavutada lepingu 1 täitmise tähtaja

uut kokkulepet. Kostja ei allkirjastanud seda lepingut. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja rikkus koostöökohustust, kostja esitatud projekte oli vaja muuta ja neid muudeti

ning hageja tegi muudatus- ja lisatöid. Samuti ei tõendanud hageja, et töö oli takistatud

või peatatud kostja tõttu. Kostja taotletud PRIA toetus ei ole seotud lepingu 1

täitmisega. Lepingu 1 sõlmimisel ei leppinud pooled kokku ETÜ 2013 kohaldamises.

Kuna pooled tegutsevad erinevates majandusvaldkondades, need tingimused ei

kohaldu (VÕS § 25 lg 2).

16. Lepingu 1 p 8.1 järgi juhul, kui hageja ei lõpeta tööd kokkulepitud tähtpäevaks, võib

kostja vähendada makstavat tasu 0,5% lepingu hinnast iga päeva eest. Lepingu 1 p 8.4

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

järgi, kui p 8.1 alusel määratakse hagejale tähtaja ületamise eest viivised, on kostjal

õigus pidada need kinni lõpparveldusel. Lepingu 1 p 8.4 tähendab, et kostjal oli

lõpparveldusel õigus pidada kinni leppetrahv. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kostja

õiguse leppetrahvile, kui ta ei teata teisele poolele leppetrahvi nõudmisest mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Lepingu 1 p-s 8.4 sätestatud aeg ei

ole samastatav leppetrahvist teatamise ajaga VÕS § 159 lg 2 tähenduses. Lepingu 1

p 3 ei sätesta, et kostja pidi teavitama hagejat leppetrahvinõudest kirjalikult. Kostja ei

ole vaielnud vastu, et ta sai lepingu rikkumisest teada 30. novembril 2015. Tunnistaja

AP ütluste kohaselt suhtles ta hageja esindajatega lepingu 1 tähtaja ületamise ja

sellega kaasnevate tagajärgede asjus enne lepingu 2 sõlmimist. Leppetrahvi

puudutavad suulised läbirääkimised toimusid ka umbes üks kuu pärast viimaste arvete

saamist. Hageja tegi kostjale ettepaneku pikendada lepingu 1 tähtaega, kuid kostja ei

nõustunud sellega. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et kostja esitas enne lepingu 2

sõlmimist leppetrahvi nõudmise teate, ja ütlustest ei selgu, millistest tagajärgedest

tähtaja ületamisel räägiti, kuid tunnistaja ütlustega on tõendatud, et pooled pidasid

umbes kuu pärast viimaste arvete kostjale esitamist läbirääkimisi kostja

leppetrahvinõude tasaarvestuse üle. Seega esitas kostja leppetrahvinõude mõistliku aja

jooksul pärast lepingu 1 täitmist ega ole seetõttu kaotanud õigust nõuda leppetrahvi ja

see nõue ei ole aegunud.

17. Lepingu 1 p 8.1 järgi on leppetrahv seotud lepingu hinnaga ja suureneb ajas, mistõttu

on see 2516 eurot 27 senti päevas. Leppetrahvi suurus 0,5% lepingu hinnast päevas on

heade kommetega vastuolus, kuna ei arvesta poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu

põhimõtet. Seega on lepingu 1 p 8.1 TsÜS § 86 lg 2 järgi osaliselt tühine. Kostja võib

lepingu 1 p 8.1 järgi leppetrahvina vähendada hagejale makstavat tasu 0,5% tähtajaks

tegemata tööde hinnast iga viivitatud päeva eest. Kuna lepingus 1 kokkulepitud

töödest jäi tähtpäevaks, s.o 30. novembriks 2015 tegemata tööd 178 242 euro eest, on

leppetrahv 891 eurot 21 senti (178 242*0,5%) päevas. Hageja lõpetas lepingus 1

kokkulepitud tööd 31. augustil 2016, mistõttu on kostjal õigus nõuda leppetrahvi

275 päeva eest, s.o 245 082 eurot 75 senti (891,21*275). Kuna kostja piiras oma

leppetrahvinõude 90 päevale, on leppetrahv (otsuses ekslikult viivis) kokku

80 208 eurot 90 senti (891,21*90).

18. Hageja arvates saab kostja nõuda leppetrahvi kuni 24 834 eurot 96 senti, kuid

ETÜ 2013, millele hageja tugineb, ei kohaldu. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekkis

lepingu 1 mittetähtaegsest täitmisest kahju. Leppetrahv 80 208 eurot 90 senti, mida

kostja on õigustatud saama, on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada mõistliku

suuruseni. Arvestades, et hageja täitis lepingut nelja kuu asemel ligikaudu kolmteist

kuud, on mõistlik leppetrahvi suurus lepingu 1 järgi 40 000 eurot. Kostjal on hageja

vastu leppetrahvinõue ja tasaarvestus on lubatav (VÕS §-d 197 ja 198).

Kostja apellatsioonkaebus

19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada tervikuna

juhul, kui kostja tasaarvestas oma leppetrahvinõude hageja tasunõuetega hiljemalt

1. novembril 2016 hagejale tehtud suulise tasaarvestusavaldusega, ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus alternatiivselt, kui kostja tegi

tasaarvestuse alles kohtumenetluses 26. jaanuaril 2017, tühistada maakohtu otsuse

kostja leppetrahvinõude tunnustamise osas ja rahuldada leppetrahvinõue 226 464 euro

30 sendi ulatuses, poolte nõuete osalise tasaarvestamise osas ja tasaarvestada hageja

55 033 euro 20 sendi nõue kostja tunnustatud leppetrahviga tagasiulatuvalt kattuvas

ulatuses, hageja viivise- ja põhinõude rahuldamise ning kostjalt 48 071 euro 28 sendi

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

suuruse põhinõude väljamõistmise osas. Kostja palus jätta muutmata maakohtu otsuse

hageja kasuks kostjalt 55 033 euro 20 sendi väljamõistmise ja riigilõivu välja

mõistmata jätmise osas. Kostja palus jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda.

20. Kohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna võttis otsuse tegemisel aluseks hageja poolt

peale kohtu hagejale taotluste esitamiseks määratud tähtaega, so 22.03.2017 esitatud

taotluse 27.04.2017 menetlusdokumendis – leppetrahvi vähendamiseks, kuna see on

hageja arvates ebamõistlikult suur. Kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet, kuna

kostjale ei antud tähtaega ja võimalust hageja esitatud taotlusele sisuliselt vastata.

Kohus ei arutanud menetluses pooltega küsimust, kas leppetrahvi vähendamise taotlus

on esitatud õigeaegselt ja kas kostjal oleks vaja ennast selle taotluse vastu kaitsta, sh

tuua esile asjaolud, et kostjale on tekkis kahju hageja poolt lepingu mittetähtaegsest

täitmisest. Kostja arvestas, et leppetrahv katab hageja rahalised nõuded.

21. Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse TsÜS § 86 lg 2 ja § 85 kohaldamisel

ning rikkus TsMS § 348 lg-s 1, §-s 351 ja § 392 lg 1 p-des 1-4 toodud nõudeid.

Lepingu 1 p 8.1 osaliselt tühiseks tunnistamine selle vastuolu tõttu heade kommetega

on kostjale üllatuslik. Kohus rikkus TsMS § 7 ja § 442 p 8. Kohus ei ole tehingu

osaliselt heade kommetega vastuolus olevaks tunnistamisel teinud kindlaks TsÜS § 86

lg 2 kohaldamiseks vajalike objektiivsete ja subjektiivsete eelduste olemasolu, ei ole

kaalunud poolte lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalu suhet, ei ole toonud välja

ühtegi põhjendust poolte õiguste ja kohustuste heade kommetega vastuolus oleva

tasakaalu kohta (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-88-14, p-d 11, 12, 13; 3-2-1-83-13, p

13). Kohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-t 1.

22. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 86 lg-t 2 ja tunnistas põhjendamatult TsÜS §

86 lg 2 ja § 85 alusel osaliselt tühiseks Lepingu 1 p 8.1. Hageja ei toonud esile

asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse ja oleks sellest aru saanud ka kostja, et

hageja taotleb Lepingu 1 p 8.1 tunnistamist osaliselt tühiseks selle vastuolu tõttu heade

kommetega. Lepingu 1 p 8.1 pidi tagama leppetrahvi näol kostjale, et hageja ehitab

kõik lepinguga kokkulepitud tööd valmis 30.11.2015. Lepingu tegelik täitmine lõppes

10 kuud peale tähtaega. Tellija finantseeris ehitust ja seadmete ostu laenuga, mis

tähendas seda, et iga tootmisega alustamise edasi lükatud päev tõi talle rahalist kahju.

Tellija kahju oli samas suurusjärgus hageja viimaste arvetega. Töövõtja pole esile

toonud, kui suur on tema kahju seoses arvete mittetasumisega. Poolte võimalikke

kahjusid lepingu mittetäitmisest tuleb objektiivselt võrrelda. Lepingu koostas hageja ja

poolte vastutuse osas on regulatsioon hageja kasuks. Asjaolu, et hageja haaras endale

töid ja ei suutnud kohustusi pikaajaliselt täita, ei saa muuta lepingu garantiisid heade

kommetega vastuolus olevaks. Teadmata ja tõendamata on, milline asjaolu on hageja

suhtes erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus või muu selline asjaolu, mis

sundis hagejat kostjaga sõlmima lepingut kohtu poolt heade kommetega vastuolus

olevaks tunnistatud asjaoludel.

23. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 162 lg-t 1 ja vähendas kostja kasuks hagejalt

väljamõistetavat leppetrahvi. Kohus arvestas hageja taotlust, mille ta esitas 19.06.2017

teesides, kuigi uusi asjaolusid ei võinud esitada peale 22.03.2017. Hageja esitas

tuginedes ETÜ-le leppetrahvi aegumise vastuväite 22.03.2017 menetlusdokumendis,

mitte leppetrahvi vähendamise taotluse. 27.04.2017 menetlusdokumendis taotles

hageja leppetrahvi vähendamist kuni summani 83 688,60 eurot. Kohus vähendas

leppetrahvi rohkem kui hageja taotles. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis võiks viidata tal kahju olemasolule. Ilmselgelt on kostjale

tekkinud lepingu rikkumisest kahju, sest kostja eesmärk oli alustada koheselt

õlletootmist, et seeläbi alustada kulude tagasiteenimist.

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

24. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 197 tasaarvestuse tegemisel, jättes kindlaks

tegemata, millal tekkis tasaarvestuse tegemise olukord ja kui palju oli hagejal õigus

nõuda kostjalt viiviseid, mistõttu kohus rahuldas hageja viivisenõuded ebaõigesti,

teostas ebaõigesti tasaarvestuse poolte vastastikuste nõuete vahel ja mõistis kostjalt

ebaõigesti hageja kasuks välja 48 071,28 eurot. Kohus arvestas ebaõigesti hageja

nõutavaid viiviseid peale tasaarvestuse teostamist. Kostja esitas vastuväitena

menetlusliku tasaarvestuse avalduse, kuna hageja ei tunnistanud kostja tasaarvestuse

avaldust ja kirjalikku avaldust ei olnud tehtud.

25. Maakohtus leidis tõendamist kostja tasaarvelduse avalduse teatavaks tegemine

hagejale hiljemalt 1 kuu peale viimase arve esitamist hageja poolt kostjale ehk

hiljemalt 01.11.2016. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-136-09 (p 22) ja 3-2-1-58-04

(p-d 12, 13) asunud seisukohale, et kui kohus tuvastas, et tasaarveldusavaldus on

tehtud enne hagi esitamist ja nõuded on lõppenud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

Maakohus oleks pidanud jätma hagi rahuldamata. Isegi kui kohus ei nõustu, et

tasaarveldus toimus hiljemalt 01.11.2016, ei saanud kohus teostada tasaarveldust

seisuga

07.04.2017,

kuna

kostja

esitas

26.01.2017

kohtule

ja

hagejale

tasaarvestusavalduse. Vastastikused nõuded lõppesid tagasiulatuvalt alates hageja

arvete sissenõutavaks muutumisest.

26. Kostja vaidleb vastu hageja viivisearvestusele ja tasaarvestuste tegemisele. Kostja

leppetrahvi nõue Lepingu 1 alusel p 8.1 järgi oli 3 kuu arvestuses vähemalt 227 407

eurot (90 x 2526,75). Hageja nõue Lepingu 1 järgi arve nr 6104 alusel 7106,40 eurot

muutus sissenõutavaks 23.09.2016. Hageja nõuded Lepingu 1 järgi arve nr 6125 alusel

12 515,60 eurot ning Lepingu 2 järgi arve nr 6126 alusel 21 615,20 eurot ja arve nr

6127 alusel 14 136 eurot muutusid sissenõutavaks 08.10.2016. Maakohus leidis

ebaõigesti, et Lepingu 1 p 8.3, milles on kokkulepitud viivise määr kostjale arve

tähtaegse mittetasumise korral, oleks kokku lepitud 0,5% lepingu hinnast ja see oleks

ka justkui kohtus tunnistatud tühiseks. Lepingu p. 8.3 näeb ette leppetrahvi 0,5%

tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest ja sellele sättele ei kohaldu

heade kommetega vastuolus olevana tühiseks tunnistatud lepingu p 8.1 osa. Vaatamata

sellele on kostja nõus kohtu poolt Lepingu 1 alusel kostjalt väljamõistetavate viiviste

vähendamisega suuruseni 1000 eurot, juhul kui kohus ei rahulda kostja nõuet

tasaarvelduse teostamise osas seisuga 23.09.2016 ja 08.10.2016 ning ei jäta tervikuna

hagi rahuldamata nõuete lõppemise tõttu enne hagi esitamist või ei teosta

menetluslikku tasaarvestust tagasiulatuvalt samadel tähtaegadel. Alternatiivselt on

kohtulahend õige osaliselt juhul, kui ei jäeta hagi tervikuna rahuldamata seoses

tasaarvelduse teostamisega kostja poolt enne hagi esitamist, hageja põhinõuete

rahuldamises kokku 55 033,20 eurot ja hageja viivise nõude rahuldamises Lepingu 1

järgi 1000 eurot, kui kohus ei nõustu kostjaga, et menetluslik tasaarvestus teostatakse

tagasiulatuvalt alates tasaarvestamisolukorra tekkimisest ja viiviseid ei oleks kohus

olnud õigustatud hageja kasuks välja mõistma. Viivise väljamõistmine Lepingu 2 järgi

32 038,08 eurot on ebaõige. Kohus võis tunnustada hageja nõudeid 55 033,20 eurot.

Maakohus pidi tervikuna teostama tasaarvestuse kostja leppetrahvi nõudega hageja

nõuete kattuvas ulatuses ning peale tasaarvestuse teostamist puudus alus välja mõista

kostjalt hageja kasuks mingisugustki summat. Maakohus tõlgendas hageja tahet

leppetrahvi küsida üksnes 90 päeva eest ebaõigesti. Kostja soovis tasaarvestuse

teostamist kui see pole juba teostatud kõigi hageja nõuete mahus, mis peaks olema

rahuldatav ka 3 kuu arvestusega. Kogu leppetrahvi summa oleks olnud välja

arvestatuna seisuga 01.10.2016 kokku 10 kuud, s.o 303 päeva eest 765 605,25 eurot.

Kohus tunnistas osaliselt tühiseks Lepingu 1 p 8.1 ja leidis, et kostjal on õigus saada

leppetrahvi 0,5% päevas 178 242 eurot, s.o 891,21 eurot päevas. Ka sel juhul oleks

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

kostjal õigus kuni lepingu täitmiseni küsida hagejalt leppetrahvi 270 036 eurot. Sellist

lõpptulemust kostja arvestas ja selleks pidas ta läbirääkimisi 1 kuu peale viimase arve

saamist. Kostja teatas hagejale, et ta tasaarvestab leppetrahvi nõude Lepingu 1 alusel

kõigi hageja nõuetega Lepingust 1 ja 2. Hageja ei nõustunud ja soovis leppetrahvi

vähem tasuda ja seetõttu peeti läbirääkimisi. Kuna hageja sai, tõendatuna tunnistaja

AP ütlustega, kostjaga suuliste läbirääkimiste pidamisel kätte kostja tahteavalduse

tasaarvestuse tegemiseks leppetrahvi nõudega hageja nõuetega kostja vastu, on

tasaarvestus teostatud ja hageja nõuded lõppenud tagasiulatuvalt. Hagejal viivise

nõudeid kostja vastu ei tekkinudki.

Hageja apellatsioonkaebus

27. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, mis

puudutab kostja leppetrahvi nõude tunnustamist, sellega nõuete tasaarvestamist ja

viiviste vähendamist (resolutsiooni p-d 4-8) ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded 55 033,20 eurot ja viivised

44 895,26 eurot ning maakohtu menetluskulud 4297,51 eurot. Menetluskulud

ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt

materiaalõigust.

28. Kostja õigus nõuda leppetrahvi on lõppenud, kuna ta ei esitanud nõuet mõistliku aja

jooksul. Tunnistaja AP küll kinnitas läbirääkimiste pidamist kostjaga, kuid see ei

asenda teadet leppetrahvi sissenõudmise kohta. Ka ei ole tunnistaja hageja seaduslik

ega volitatud esindaja (Lepingu 1 p 12.2). Tunnistaja ütlustest ei selgu, kes kellele

leppetrahvi nõude on esitatud (19.06.2017 istungi protokoll lk 13). Kohtu hinnang

lugeda leppetrahvi nõue esitatuks enne asja menetlust kohtus ei vasta asjas kogutud

tõenditele.

29. Hageja leiab, et heastamine lõppes tööde vastu võtmisega 31.08.2016 (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-69-08, p 23) ja et kostja kaotas õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise heastamist ei teatanud hagejale, et ta

leppetrahvi nõuab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-91-09). Kostja tellis muudatustöid vaid

4 päeva enne lepingu tähtaja lõppu, mistõttu ilmselgelt pikenes lepingu täitmise

tähtaeg. Selles osas ei ole maakohus seisukohta kujundanud. Pooled sõlmisid Lepingu

2 enne Lepingus 1 nimetatud tööde valmimist. Kui kostja oleks esitanud leppetrahvi

teate mõistliku aja jooksul, ei oleks hageja panustanud mitte üksnes kogu hoone

tähtaegsele valmimisele, vaid oleks panustanud Lepingu 1 kiirele lõpetamisele. Kostja

on kuritarvitanud oma õigusi ja leppetrahvi nõudmine pärast muudatustööde tellimist

on vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluslik tasaarvestus ei ole võimalik, kuna

leppetrahvi nõude esitamise õigus on lõppenud.

30. Maakohus leidis ebaõigesti, et ETÜ 2013 ei kuulu kohaldamisele ja tõlgendas liiga

kitsalt VÕS § 25 lg-t 1, leides, et ETÜ 2013 laieneb üksnes ehitusettevõtjatele. ETÜ

2013 on kooskõlastanud tellijad ja ehitusettevõtjate esindajad, seega kaasatud on laiem

sihtgrupp. ETÜ 2013 on soovituslik, kuid on ehituse töövõtulepingute sõlmimisel

käsitatav ehituse valdkonna ja ehituslepingute sõlmimise hea tavana ning laieneb igale

ettevõtjale, kes sõlmib ehituse töövõtulepinguid. Arusaamatuks jäi, miks peaks vaid

ehitusettevõtjate vahelises lepingus töövõtja vastutust piiratama leppetrahvide

summaga, mis ei ületa 5% lepingu hinnast. ETÜ 2013 p 12.2.3 kohaldub ka Lepingule

1. Juhul kui kohus leiab, et kostja esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul, ei

saaks see olla suurem kui 24 639,96 eurot (5% Lepingu 1 lõplikust hinnast 492 799,20

eurot). Leppetrahvi nõude esitamise mõistlikku aega tuleb hinnata ETÜ 2013 alusel,

9(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

mis peab selleks 5 tööpäeva rikkumisest teada saamisest. Leppetrahvi tunnustamine ja

tasaarvestamine hageja nõudega on õigusvastane, kuna leppetrahvi nõude esitamise

õigus on lõppenud ETÜ 2013 järgi 07.09.2016. Kui ETÜ 2013 kohaldamisele ei

kuulu, siis 3 kuu jooksul, s.o 30.11.2016.

Vastused apellatsioonkaebustele

31. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

32. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja esitab uusi asjaolusid ja tõendeid.

Hageja palub eraldada hageja nõude ja kostja tasaarvestusnõude menetlused ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõuded 55 033,20 eurot, viivised 44 895,26

eurot ja menetluskulud. Leppetrahvi nõue tuleb lahendada eraldi menetluses, kuna

sellele on võimalik esitada vastuväiteid. Maakohus rikkus Riigikohtu lahendis nr 3-2-

1-149-14

p-s

toodud

põhimõtet,

kui

ei

võtnud

hageja

27.04.2017

menetlusdokumenti vastu. Juhul kui kohus jätab eeltoodud taotluse rahuldamata,

taotleb hageja järgmiste tunnistajate kutsumist istungile: PL, KT ja SR. Hageja palub

vande all üle kuulata kostja seaduslik esindaja AH ning asja arutamise juurde võtta

järgmised lisad: Ehitustööde päevik 131, 11.01.2016; Ehitustööde päevik 113,

11.03.2016; Ehitustööde päevik 126, 04.01.2016; Kasutusluba ehitise osaliseks

kasutamiseks nr 1612359/00031 ning SR 21.09.2016 3:43 PM e-kiri.

Ringkonnakohtu seisukoht

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osaliselt, osas,

milles maakohus rahuldas hageja viivisenõude summa 9 888,63 eurot ületavas osas,

kostja leppetrahvi tunnustamise ning poolte nõuete tasaarvestuse osas ning osas,

millega kostjalt mõisteti välja hageja kasuks võlgnevus suuremas ulatuses kui

24 921,83 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

34. Poolte apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

35. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

-

Pooled sõlmisid 06.08.2015 ehituse töövõtulepingu 08.08.15-1 (I kd, tlk 50-54),

mille järgi pidi hageja tegema õlletehase ja restorani asukohaga Kärdla, Vabaduse

15 ehitustöid vastavalt hinnapakkumisele (leping 1). Lepingu p 7.1 järgi oli

lepingu hind 503 254,80 eurot.

-

Pooled sõlmisid 02.01.2016 ehituse töövõtulepingu 02.01.16-1 (I kd, tlk 13-18),

mille järgi pidi hageja tegema õlletehase ja restorani asukohaga Kärdla, Vabaduse

15 ehitustöid vastavalt hinnapakkumisele (leping 2). Lepingu p 7.1 järgi oli

lepingu hind 165 588 eurot.

-

Kostja ei ole vaidlustanud hageja põhinõuet, mis tuleneb lepingu 1 järgi esitatud

arvest nr 6104 summas 7 106,40 eurot ja arvest nr 6125 summas 12 525,60 eurot

(I kd, tlk 28-29) ning lepingu 2 järgi hageja põhinõuet, mis tuleneb arvest nr 6126

summas 21 265,20 eurot ja arvest nr 6127 summas 14 136 eurot (I kd, tlk 30-31).

Kokkuvõtvalt nõustub kostja, et jäi hagejale võlgu lepingu 1 ja 2 järgi

põhisumma 55 033,20 eurot.

-

Arve nr 6104 summas 7106,40 eurot muutus sissenõutavaks 23.09.2016. Arved nr

6125 summas 12 515,60 eurot, nr 6126 summas 21 615,20 eurot ja nr 6127

summas 14 136 eurot muutusid sissenõutavaks 08.10.2016.

-

Hageja tegi lepingu 2 järgsed tööd tähtaegselt.

10(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

-

Kostja on esitas hagejale lepingu 1 tööde tegemisega viivitamise eest

leppetrahvinõude ja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega.

36. Nagu eeltoodust nähtub ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on kostja vastu

lepingutest tulenev põhinõue summas 55 033,20 eurot. Hageja on asjas esitanud

viivise nõude ja kostja on asjas esitanud leppetrahvinõude. Poolte vahel on vaidlus

selles, kas nimetatud kõrvalnõuded on põhjendatud.

37. Kostja on leppetrahvinõude esitamisel tuginenud poolte vahel sõlmitud lepingu 1 p-s

8.1. sätestatule, mille kohaselt juhul, kui töövõtja ei lõpeta töid kokkulepitud tähtajaks

võib tellija vähendada väljamakstavat summat 0,5 % lepingu hinnast iga päeva eest.

Kostja väidete järgi viivitas hageja lepingu 1 järgsete tööde tegemisega üle poole

aasta. Hageja eitab lepingurikkumist, st seda, et ta ei täitnud lepingut tähtaegselt.

Hageja väidete järgi leppisid pooled kokku tööde tegemise uue tähtaja, samuti pikenes

tööde tegemine kostjast tulenevatel asjaoludel. Selleks, et tuvastada, kas kostjal on

hageja vastu leppetrahvinõue, tuli välja selgitada, kas hageja rikkus lepingus 1

kokkulepitud tööde tegemise tähtaega ning kas ja millal teatas kostja hagejale, et

nõuab viimaselt leppetrahvi.

38. Pooled leppisid lepingu 1 p-s 4.2. kokku, et töövõtja kohustub andma valmis töö üle

tellijale 30.11.2015. Ringkonnakohtu arvates tõendavad asja materjalidele lisatud 2015

novembrikuu teostatud tööde akt (I kd, tlk 99-102) ja arved (I kd, tlk 89-98) kostja

väidet, et lepingus 1 kokkulepitud tähtajaks oli tehtud algselt kokkulepitud tööde

mahust 43 %. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et poolte

kokkulepe lepingu 1 tähtaja pikendamiseks on tõendamata. Asjast nähtub, et hageja

soovis lepingu pikendamist esitades uue lepingu projekti, kuid kostja nõusolek uue

tähtajaga lepingu sõlmimiseks puudub.

39. Pooled ei vaidle selle üle, et algselt lepingu 1 järgi kokkulepitud tööde

spetsifikatsiooni muudeti. Hageja väidab, et kokkuleppel lisandusid täiendavad tööd,

kuid kostja väidab, et kuigi osad tööd lisandusid ja osad tööd asendati, muutus

lepingujärgsete tööde maht väiksemaks. Seega oli asjas hageja kohustus esile tuua ja

tõendada, et lisaks algselt lepingus kokkulepitud töödele pidi hageja tegema töid, mis

muutsid lepingujärgsete tööde mahtu suurenemise suunas, mistõttu tuleb lugeda

lepingu 1 tähtaeg pikenenuks.

40. Maakohus asus seisukohale, et täiendavate tööde tegemise kokkulepe on hageja poolt

tõendamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjas esitatud dokumentaalsetest

tõenditest (II kd, tlk 21-23) nähtub, et lisatööde tegemises lepiti kokku. Kuigi

maakohus on õigesti esile toonud, et hageja ei esitanud asjas veevarustuse ja

kanalisatsiooni projekti, leiab ringkonnakohus, et viidatud dokumentaalsetest

tõenditest saab järeldada poolte tahet täiendavate tööde tegemiseks. Nimetatud

tõenditest nähtuvalt tellis kostja 17.10.2015 hagejalt täiendavad tööd välistrasside

ehitamiseks. Siiski leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et

tulenevalt tellitud täiendavatest töödest lükkus kõikide tööde tegemise aeg edasi kuni

märtsini 2016 (või kuni augustini 2016). Arvestades, et täiendavate tööde

maksumuseks oli kokku 5 124 eurot, kuid seisuga 30.11.2015 oli algselt

kokkulepitud töödest (lepingujärgne hind 503 254,8 eurot) tegemata üle 50 %, siis ei

saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et lisatööd lükkasid lepingu täitmise

edasi 4 kuu võrra, eriti arvestades, et kõikide algselt kokkulepitud tööde tegemise

ajaks oli lepingu järgi vähem kui 4 kuud.

41. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks osutada ka sellele, et lepingu 1

kogumaksumuseks oli algselt kokku lepitud vastavalt lepingu p-le 7.1 503 254,80

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

eurot, kuid hageja on oma apellatsioonkaebuses ise esile toonud, et lepingu 1 lõplik

hind oli 492 799,20 eurot. Sellega on hageja kinnitanud kostja väidet, et lepingu maht

muutus täitmise käigus vähenemise suunas.

42. Maakohus leidis, et hageja väited, mille kohaselt põhjustas lepingu 1 järgsete tööde

tegemise viibimine kostjast tulenevatel asjaoludel, sh projekti puudustest ning sellest,

et kostja viivitas juhiste andmisega on põhjendamata ja tõendamata. Maakohus on

põhjalikult motiveerinud oma seisukohti, analüüsides poolte väiteid. Ringkonnakohus

nõustudes maakohtu seisukohtadega ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja

apellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse järeldusi ei kummuta.

43. Maakohus tuvastas, et hageja väited tööde peatamise kohta töövõtja poolt perioodil

14.03.2016 kuni 16.05.2016 PRIA rahastusotsuse saamiseni tõendamist ei leidnud.

Asjas leidis tõendamist, et kostja sai PRIA-lt toetust, kuid tõendamata on, et kostja

peatas toetuse saamiseni lepingu 1 järgsed tööd. Seos lepingu 1 järgsete tööde ja

saadud toetuse spetsiifikat arvestades puudub. Põhjendatud on ringkonnakohtu arvates

ka maakohtu järeldus, et ETÜ 2013 tingimused pooltevahelises suhtes ei kohaldu.

Maakohus on oma seisukohta piisava põhjalikkusega motiveerinud ja ringkonnakohus

ei korda maakohtu põhjendusi. Seonduvalt sellega ei ole põhjendatud hageja väited

viitega ETÜ 2013 tingimustele.

44. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kuigi asjas on tõendamist

leidnud, et kostja tellis hagejalt lepingu 1 täitmise käigus täiendavaid töid, ei ole asjas

tõendatud, et nimetatud tööde tellimise tõttu lükkus lepingu täitmise tähtaeg edasi.

Kuna lepingu 1 järgsete tööde tegemine lõpetati 2016 augustis, tuleb asuda

seisukohale, et hageja poolt on lepingu 1 rikkumine tõendamist leidnud.

45. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teatas hagejale leppetrahvi nõudest mõistliku aja

jooksul. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta

ei teata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele, et ta nõuab leppetrahvi. Maakohus leidis, et kostja esitas

leppetrahvinõude umbes kuu aega pärast hageja poolt viimaste arvete esitamist ning

jõudis järeldusele, et leppetrahvist teatas kostja mõistliku aja jooksul ega ole seetõttu

kaotanud õigust nõuda leppetrahvi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

46. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on leppetrahvist teatamise aja õigesti tuvastanud.

Kostja on asjas väitnud, et ta teatas hagejale leppetrahvist juba enne lepingu 2

sõlmimist, kuid ringkonnakohus osutab, et 26.01.2017 menetlusdokumendis, st

vastuses hagile on kostja ise esile toonud, et ta teatas leppetrahvist hagejale lõpparvete

saamisel. Tunnistaja AP ütlustega on tõendatud, et pooled pidasid umbes kuu pärast

viimaste arvete esitamist läbirääkimisi poolte nõuete tasaarvestamiseks, seejuures oli

kostjal tasaarvestamise aluseks leppetrahvi nõue. Hageja väidete järgi ei ole tunnistaja

AP ütlused arvestatavad, kuna ta ei ole kostja seaduslik ega lepinguline esindaja.

Ringkonnakohus hageja seisukohtadega ei nõustu. TsMS § 229 lg 2 järgi on tõendiks

tsiviilasjas ka tunnistaja ütlus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis veenaksid, et

läbirääkimisi nimetatud ajal poolte vahel ei toimunud või hageja ei saanud aru, et AP-l

on õigus kostja nimel läbirääkimistel osaleda.

47. Asjas puudub vaidlus selles, et viimased arved esitas hageja kostjale 01.10.2016.a.

Apellatsioonkaebuses avaldatu kohaselt nõustub kostja, et ta teatas leppetrahvist

hiljemalt 01.11.2016. Ringkonnakohus leiab, et umbes kuu aega peale lepingu 1 järgi

viimaste arvete saamist on leppetrahvist teatamine mõistlik aeg. Seda seisukohta

toetavad ka kohtupraktikas väljendatud järgmised seisukohad. Leppetrahvinõude

esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, kuid

leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist (Riigikohtu

29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 14). Kui leppetrahvi suurus

sõltub täitmise ajast, st trahv on sarnaselt viivisega ajas suurenev, on trahvi nõudma

õigustatud lepingupoolel mõistlik enne nõude tegelikku esitamist teha kindlaks nõude

suurus. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea teine

pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja

rikkumise korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid (Riigikohtu

21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 17).

48. Kuna asjas on tõendatud, et hagejale teatati leppetrahvi nõudest hiljemalt 01.11.2016

ning kostja ei ole kaotanud õigust leppetrahvi nõuda, kuna teatas hagejale sellest

mõistliku aja jooksul, siis leiab ringkonnakohus, et kostja poolt leppetrahvi nõudmine

on põhjendatud.

49. Kostja arvestas vastuses hagiavaldusele, et tema leppetrahvinõue 90 päeva eest

moodustab kokku 226 464,30 eurot, arvestades, lepingu 1 maksumust 503 254,80

eurot ning seda, et tal oli õigus nõuda leppetrahvi 0,5 % lepingu maksumusest päevas.

50. Pooled leppisid lepingu 1 p- s 8.1. kokku, et juhul, kui töövõtja ei lõpeta tööd

kokkulepitud tähtajaks, võib tellija vähendada väljamakstavat summat 0,5 % lepingu

hinnast iga päeva eest. Maakohus leidis, et leppetrahvi suurus 0,5% lepingu hinnast

päevas on heade kommetega vastuolus, kuna ei arvesta poolte õiguste ja kohustuste

tasakaalu põhimõtet ning seega on lepingu 1 p 8.1 TsÜS § 86 lg 2 järgi osaliselt

tühine. Maakohus leidis, et mõistlikuks leppetrahvi suuruseks on 40 000 eurot.

Maakohus leidis seega ühest küljest, et leppetrahvi kokkulepe on osaliselt tühine,

samas vähendas leppetrahvi suurust. Maakohus ei põhjendanud leppetrahvi

vähendamist ega viidanud otsuses kohaldatud õigusnormile.

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti lugenud leppetrahvi kokkuleppe

osaliselt tühiseks heade kommetega vastuolu tõttu. Ringkonnakohus osutab, et

leppetrahvi heade kommete vastaseks tunnistamisel tuleb arvestada sellega, et

leppetrahvi suurus iseenesest ei ole piisav alus, et lugeda leppetrahvi kokkulepe

tühiseks. Maakohus aga tühistas sisuliselt leppetrahvi kokkuleppe nimelt seetõttu, et

leidis, et kokkulepitu järgi on kostjal õigus nõuda ülemäära suurt leppetrahvi.

52. Maakohus vähendas leppetrahvi suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

vähendas leppetrahvi põhjendatult. VÕS § 162 lg 1 järgi, kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit.

53. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja ei esitanud maakohtu menetluses leppetrahvi

vähendamise taotlust. Hageja on oma 06.03.2017 menetlusdokumendis tuginenud

sellele, et leppetrahvi nõue (menetlusdokumendis märgitud kui viivisenõue; I kd, lk

128) on vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus osutab, et leppetrahvi

vähendamise aluseks võib olla ka selle väljamõistmise vastuolu hea usu põhimõttega

(Riigikohtu lahend 3-2-1-132-12, p 12). Võib küll möönda seda, et maakohus oleks

võinud nõuda hageja väite täpsustamist, kuid kostja etteheiteks, et maakohus vähendas

leppetrahvi ilma hageja taotluseta, alust ei ole. Apellatsioonkaebuses on kostja

väitnud, et lepingu 1 järgsete tööde viibimise tõttu tekkis tal ulatuslik kahju, kuna ta ei

saanud alustada tootmisega. Kostja väidete järgi tõi hageja poolt lepingu rikkumine

kaasa ilmselgelt kahju. Ringkonnakohus leiab, et kostja oma väidet veenvalt

13(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

põhistanud ei ole. Seega, kuigi tuleb jaatada maakohtu minetusi seonduvalt hageja

poolt

leppetrahvi

vähendamise

taotluse

menetlemisega,

ei

ole

ka

apellatsioonimenetluses suutnud kostja oma väiteid, mis välistaksid leppetrahvi

vähendamist veenvalt põhistada.

54. Maakohus

leidis,

et

põhjendatud

suuruses

leppetrahv

on

40 000

eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Nimelt leiab ringkonnakohus, et

leppetrahv arvestusega umbes 8 % lepingu hinnast on poolte esitatud asjaoludel

mõistliku suurusega, arvestades nii kostja huve, kellele tehti kokkulepitud tööd

hilinemisega ning ka hageja huve.

55. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt arvestatud ning tasaarvestuseks esitatud

leppetrahv on ebamõistlikult suur, tuues hagejale kaasa ebaõiglase tagajärje. Nõustuda

tuleb küll sellega, et hageja viivitas lepingu 1 täitmisega, kuid arvestada tuleb ka

sellega, et leppetrahvi nõudest teavitas kostja alles peale lepingu 1 järgi viimaste

arvete esitamist hageja poolt, st 11 kuud peale lepingus kokkulepitud tööde tegemise

tähtaega. Leppetrahvi nõudmise ajaks oli leppetrahv kostja arvestuse järgi nii suur, et

ületas nii lepingu 1 kui ka lepingu 2 järgi esitatud viimaste arvete summat. Hageja on

asjas väitnud, et ta sõlmis lepingu 2 teadmisega, et lepingu 1 järgi leppetrahvi ei nõuta

ning kui ta oleks teadnud kostja plaanist nõuda leppetrahvi, ei oleks ta lepingut 2

sõlminud. Kostja on samas esile toonud, et ta talus lepingu 1 täitmisega viivitamist

vaid seetõttu, et Hiiumaal ei olnud teist ettevõtjat, kes oleks olnud võimeline kostjale

ehitustöid tegema. Need asjaolud kogumis annavad aluse toetada maakohtu

seisukohta, et leppetrahvi tuleb oluliselt vähendada. Nõustuda ei saa samas hageja

seisukohaga, et leppetrahvi mõistlikuks suuruseks võiks olla vaid 5 % lepingu

summast, sest kokkuvõttes oli hageja tööde tegemisega olulises viivituses.

56. Pooled leppisid lepingute p-s 8.3 kokku, et maksetähtaegadest mittekinnipidamisel

tasub tellija töövõtjale viivist 0,5 % tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva

eest. Hageja on arvestanud perioodi 24.09.2016 kuni 07.12.2016 eest arvete tasumata

jätmise tõttu viivist 14 602,91 eurot ning palunud viivise välja mõista ka alates

08.12.2016 kuni 10.04.2017.

57. Kostja on oma leppetrahvi nõude tasaarvestanud hageja nõudega. VÕS § 197 lg 2

esimese lause kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded

kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku

teisiti.

58. Selleks, et otsustada kui suur on poolte vahel lepingu 1 ja 2 p-des 8.3 kokkulepitud

tingimustel viivise suurus, tuleb tuvastada, millal tekkis hageja ja kostja nõuete

tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes. Maakohus on jätnud selle asjaolu

tuvastamata. Maakohtu otsusest nähtuvalt sai kostja arvestada leppetrahvi

ajavahemiku 01.02.2015-31.08.2016 eest, st 275 päeva eest. Maakohtu otsusest

nähtuvalt oli lepingust 1 tulenev hageja viivisenõue 12 857,18 eurot ning lepingust 2

tulenev viivisenõue 32 038,08 eurot. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord

siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda

ning oma kohustus täita. Tasaarvestavale poolele kuuluv nõue teise poole vastu peab

olema sissenõutav ning teisele poolele kuuluv nõue tasaarvestava poole vastu peab

olema täidetav. Tasaarvestav pool käesolevas asjas on kostja, kellele kuulub

leppetrahvi nõue hageja vastu ning teine pool on hageja kellele kuulub tasunõue kostja

vastu. Tasaarvestus olukord tekkis kui kostja nõue oli muutunud sissenõutavaks ja

kostjal oli õigus tema vastu suunatud hageja nõue täita. Seega tekkis käesolevas asjas

tasaarvestuse olukord alates ajast, mil kostja õigus nõuda hagejalt leppetrahvi muutus

14(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

sissenõutavaks ning hageja nõue oli täidetav ehk kostjal oli õigus maksta hagejale

tasu.

59. Käesolevas asjas muutus hageja tasunõue sissenõutavaks kui saabus arvete nr 6104,

6125, 6126 ja 6127 tasumise tähtaeg. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja arve nr 6104

summas 7106,40 eurot muutus sissenõutavaks 23.09.2016. Arved nr 6125 summas

12 515,60 eurot, nr 6126 summas 21 615,20 eurot ja nr 6127 summas 14 136 eurot

muutusid sissenõutavaks 08.10.2016.

60. Kostja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks leppetrahvist teatamisest mõistliku aja

jooksul. Ringkonnakohus leiab, et leppetrahvi nõudest teatamine ei eelda leppetrahvi

suuruse märkimist. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja teatas hagejale

leppetrahvi nõudest 1 kuu peale hageja poolt viimaste arvete saamist. Seega teatas

kostja hagejale leppetrahvinõudest hiljemalt 01.11.2016 ning mõistlikuks ajaks, mil

leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks on 10 päeva pärast leppetrahvinõudest teada

saamisest ehk 12.11.2016. Sellel hetkel tekkiski pooltel tasaarvestus olukord. Seega on

maakohus ekslikult leidnud, et tasaarvestus olukord tekkis hiljem ning arvestanud

seetõttu viiviseid ka peale 12.11.2016.

61. Seisuga 12.11.2016 moodustab hageja viivisenõue kokku summa 9 888,64 eurot

(23.09.2016 sissenõutavaks muutunud arve osas summas 1 741,07 eurot ja 08.10.2016

sissenõutavaks muutunud arvete osas 8 147,56 eurot).

62. Maakohus leidis, et kokkulepitud viivis on osaliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 86 lg 2 järgi tühine, kuna viivise arvestamise aluseks on kogu lepingu hind,

mitte tasumisega viivitusse jäädud summad. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga

ei nõustu. Lepingute 1 ja 2 p-de 8.3 järgi tuli tellijal töövõtjale maksta viivist 0,5 %

tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Seega ei ole nimetatud

kokkulepe osaliselt tühine nagu maakohus leidis. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu

arvates viivise vähendamise taotlus. Antud vaidluses tuleb arvestada ka sellega, et

mõlema poole rikkumise puhuks, hagejal tööde tähtaegse tegemata jätmise korral ja

kostjal arvete tasumisega viivitamisel oli kokku lepitud sama viivise määr.

63. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad

Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest. Riigikohus

leidis, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja

võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja

olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist

praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab

üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid

aktsepteerivad (otsuse p 20).

64. Käesolevas asjas jättis kostja hageja põhinõude täitmata, lootes, et kokkulepitud

leppetrahv katab nii hageja põhinõude, kui ka võimalikud viivised. See ei ole aga

viivise vähendamise aluseks. Veenvaid põhjuseid, miks peaks kohus viivist

vähendama, kuigi viivisenõue ei ole märkimisväärselt suur ega ületa põhinõuet, kostja

esitanud ei ole.

65. Arvestades hageja põhjendatud ja tõendatud põhinõuet summas 55 033,20 eurot ja

viivisenõuet 9 888,63 eurot ja kostja põhjendatud ja tõendatud leppetrahvinõuet

summas 40 000 eurot, kuulub poolte nõuete tasaarvestamisel kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 24 921,83 eurot.

66. Maakohus on otsuse resolutsioonis tunnustanud kostja leppetrahvinõuet, kuigi sellist

nõuet kostja menetluses ei esitanud. Kostja ei esitanud vastuhagi, vaid tasaarvestuse

vastuväite. TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb kohtul otsuse resolutsiooniga lahendada poolte

nõuded. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsioon osas, millega tunnustati kostja

15(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-18005

leppetrahvinõuet st, millega sisuliselt tuvastati, et kostjal on hageja vastu

leppetrahvinõue summas 40 000 eurot, tühistada. Samas peab ringkonnakohtu

hinnangul kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamine otsuse resolutsioonis

kajastuma, mistõttu märgib kohus otsuse resolutsiooni, et Haasoja OÜ põhinõue ja

viivisenõue tuleb tasaarvestada Hiiumaa Pruulikoda OÜ leppetrahvinõudega.

Menetluskulude jaotus

67. Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ning ka apellatsioonkaebused

osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuste rahuldamisele ja rahuldamata

jätmisele kuuluvat osa, asja olemust ja vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud

TsMS § 163 lg 1alusel jätta nii maa- kui ringkonnakohtus nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Meeli Kaur Krista Kirspuu

kohtunik

kohtunik

kohtunik