1-18-8856/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-8856

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. novembril 2018 Tallinnas Kriminaalasja number 1-18-8856 (15230201148)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi B.U süüdistatuna KarS § 424 (alates 01.11.2017.a vastab

tunnustele) KarS § lg järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav

B.U – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus haridus, emakeel eesti keel, xxx , kõrg , kriminaal teokorras karistamata. korras karistatud, väär

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada B.U KarS § 424 (alates 01.11.2017.a vastab KarS § 424 lg 2 tunnustele)

9 kuud. järgi ja mõista karistuseks vangistus

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.12.2015 kuni 05.12.2015 ning 15.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 20 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 8 kuud ja 10

päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.11.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmat päeva võrra ning a osa 3 kuu ja 28 lõplikuks karistuseks mõista

8 päeva

1 aasta vangistust.

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 368 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et B.U

1 aasta 6 kuud

peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - hetamiseks , õppimis või töökoha va 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. osaleb sotsiaalprogrammis. liiklusrikkujatele mõeldud

KarS § 74 lg 1 alusel määrata B.U katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista B.U-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot rMS § 180

ja K lg 1 ja 175 lg 1 p 4, 6 alusel kaitsj

180 eurot ja atasu osutatud õigusabi eest mootorsõiduki teisaldamise kulu 45 eurot riigituludesse .

Kohustada B.U-d suma väljamõistetud sundraha, ta kaitsjatasu ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksu 81,25 l kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja mootorsõiduki teisaldamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is -is. Makseinfo või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viiten -toimikust. Maksekorraldusel umbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e märkida selgitusena „B.U , kriminaalasi 1-18-8856, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral vii telefoninumbril 6 200 100. tenumbri saamisel pöörduda

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära B.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on B.U kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud süüdistus

B.U-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 04.12.2015 kella 15.39 ajal Tallinnas xxx xxx juues mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,80 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta

või rohkem.

B.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav B.U , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 01.11.2018.a

kokkuleppe kohaselt taotleb

prokurör B.U süüdi tunnistamist ja karistamist KarS 424 järgi kvalifit § 68 lg 1 alusel seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud. KarS arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.12.2015 kuni 05.12.2015 ning eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2018 kuni 01.11.2018, s.o 20 /kakskümmend/ päeva. Seega ärakandmata karistuseks vangistus 8 /kaheksa/ kuud 10 /kümme/ päeva. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.11.2014. aasta otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Liitkaristuseks 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus üldkasuliku tööga, arvestades et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, , seega asendada 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ päeva vangistust 368 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrata 1 /üks/ aasta 6 /kuus/ kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4,

6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajaks B.U elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.U kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.U-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada B.U-d käitumiskontrolli ajal osalema liiklusrikkujatele mõeldud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p

1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 /viieks/ kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg

1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot,

175 lg 1 p 4, 6 alusel kaitsjatasu 180 KrMS § 180 lg 1 ja eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 45 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude a

jatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus -1-1-2- juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsuse menetluskulude vabatahtlikuks

12 kuuni alates ga hüvitamiseks antud tähtaega kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik