1-05-508/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 11. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-508 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu Juri Šabalini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Juri Šabalin isikukood: 38504084718; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: 1. Jätta Juri Šabalin temale Pärnu Maakohtu 31.05.2007. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-05-508 mõistetud 6 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. 2. Määrata vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel Juri Šabalini kohta tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks 8 (kaheksa) kuud. 3. Välja mõista Juri Šabalinilt menetluskuludena riigituludesse õigusabikulud 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

2 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Juri Šabalin tunnistati Pärnu Maakohtu 31.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-508 süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 05.10.2006. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7,8 ja § 263 p 1, 4 järgi mõistetud karistuse liitmisega, kusjuures kergemad karistused loeti kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulus 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.06.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat ja 9 kuud vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 9 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2005. a ja lõpeb 09.12.2011. a. 27.10.2008. a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Juri Šabalin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2008. a määrusega Tartu Maakohtu 27.10.2008. a määruse muutmata ning Juri Šabalini määruskaebuse rahuldamata.

Juri Šabalin on kriminaalkorras karistatud 6 korral.

Kriminaalhooldaja ei nõustu Juri Šabalini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna see on ennatlik. Juri Šabalinil on küll olemas vabanemise korral kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja võimalus töötada koos ema elukaaslasega ehitustööl, kuid arvestades korduvat kriminaalkorras karistatust, toimepandud kuriteoga seonduvaid asjaolusid ning riskifaktoreid, on uue kuriteo toimepanemise oht reaalne. Juri Šabalini allumatu käitumine ametnikega võib hakata segama kriminaalhoolduse läbiviimist. Kriminaalhooldaja soovitab kinnipeetaval pika vanglakaristuse tõttu enne vabanemist läbida programmi „Sotsiaalsete oskuste treening“.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Juri Šabalin seletas, et vabanemisel sooviks ta minna tööle ja jätkata õppimist õhtukoolis, tegelda muusikaga. Distsiplinaarkaristusi on tal vanglas palju, kuid need ei ole tõsised, osa karistusi on tühistatud. Viimase 2 kuu jooksul pole neid enam olnud, mis kontaktisiku hinnangul on tema kohta hea saavutus. Varasemad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, praegu on ta vanglas läbinud programmi „12 sammu“.

Prokurör on seisukohal, et Juri Šabalinit ei sa karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on jätkanud vanglas distsipliini rikkumist ka peale seda, kui kohus jättis ta ennetähtaegselt vabastamata. Tema selgitused on ennastõigustavad. 2 kuud ilma rikkumisteta on liiga lühike aeg võrreldes karistusandmetega. Ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust ennetähtaegseks karistuse kandmiselt vabanemiseks, kuna tal on olemas elukoht, vanemad toetavad töö leidmisel, ta on vanglas õppinud, läbinud programmi „12 sammu“. Tal on hobimuusika, millega tegeleda. Distsiplinaarkaristusi on vähemaks jäänud.

Täitmiskohtuniku seisukoht

3

Juri Šabalin mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. Juri Šabalin jäeti tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata Tartu Maakohtu 27.10.2008. a määrusega. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2008. a määrusega Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2008. a määruse muutmata ja Juri Šabalini määruskaebuse rahuldamata. Vangistusseaduse § 76 lg 2 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2005. a ja lõpeb 09.12.2011. a. Kuna käesolevaks ajaks on süüdimõistetul kantud enam kui 2/3 karistusajast ning tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmisest on möödas enam kui kuus kuud, on olemas formaalne alus Juri Šabalini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Juri Šabalini on kriminaalkorras karistatud 6 korral nii varakui isikuvastaste kuritegude eest. Vangla materjalide kohaselt tunnistab ta end kuritegudes süüdi, kuid ei oska oma varasemat käitumist põhjendada. Vangla poolt saadetud iseloomustusest nähtub, et Juri Šabalini kergesti ärrituvus, impulsiivsus ning vähene enesekriitika muudavad kinnipeetava kergesti provotseeritavaks ja mõjutatavaks. Isik on mõjustatud vanglas omandatud kriminaalsele subkultuurile omastest hoiakutest. See väljendub ametnikele allumatuses ja seaduskuulekuse puudumises, negatiivses suhtumises ühiskonda, eriti asutustesse. Tema negatiivsed emotsioonid võivad pöörduda ka enese vastu. Juri Šabalin on emotsionaalselt ebastabiilne ning saanud psühhiaatrilist abi. Ta on endale korduvalt vigastusi tekitanud. Riskihindamise alusel on olnud ka suitsiidiohtu. Süüdimõistetu on keskendunud oma õiguste nõudmistele ja teiste süüdistamisele.

Juri Šabalin on varasemalt tarvitanud erinevaid narkootikume ja on seaduserikkumised toime pannud alkoholijoobes. Alates 2003. a enam narkootikume tarvitanud ei ole, on läbinud sõltuvusravi. Vanglas osales programmis 12 sammu ja väidetavalt on sõltuvustest vaba. Seoses sõltuvusainetega ei ole vanglas rikkumisi olnud, kuid kriminaalhooldaja hinnangul risk jääb.

Positiivsed on asjaolud, et vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elukoht; toetav tugivõrgustik ning huvi ja tegelemine muusikaga. Isikul on vanglast vabanemise korral võimalus vahetada keskkonda ja asuda elada Tallinnasse, mitte pöörduda tagasi Läänemaale, kus pani toime seaduserikkumised ja kus elavad kuritegude kaasosalised.

Kohtu arvates ei kaalu positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid, milleks on Juri Šabalini korduvalt kriminaalkorras karistatus, katseajal uute kuritegude toimepanemine,

4 emotsionaalne ebastabiilsus, mis avaldub kergesti ärrituvuses, enesevigastamistes, impulsiivsuses, allumatuses ametnikele, seaduskuulekuse puudumises ning oskamatuses tehtud vigadest järeldusi teha ja neist õppida, samuti vanglas korduvad kodukorra rikkumised, mis on jätkunud ka peale 27.10.2008. a, kui Tartu Maakohtu määrusega jäeti Juri Šabalin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vanglas toime pandud rikkumistest nähtub, et Juri Šabalinil on suured probleemid vanglaametnikega suhtlemisel: korduvalt on ta kasutanud ebatsensuurseid väljendeid, takistanud vanglaametniku kohustuste täitmist, eiranud vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning füüsiliselt ähvardanud.

Kohus, lähtuvalt eelpool toodust, on seisukohal, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on kinnipeetava vabanemise korral suur ning Juri Šabalin ei sobi veel kriminaalhooldusele. Seega tuleb Juri Šabalin jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Kuna Juri Šabalin on vangistust kandnud juba pikka aega ning tema käitumises on positiivseid muutusi, peab kohus otstarbekaks määrata vangistusseaduse § 76 lg 3 alusel kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide uuesti esitamiseks lühema tähtaja kui üks aasta, s.o 8 kuud. Kui Juri Šabalin suudab selle aja jooksul toime tulla ilma uute distsipliinirikkumisteta, ei tohiks järgmisel korral olla takistusi vangistuse kandmiselt ennetähtaegseks vabastamiseks.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb Juri Šabalinilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik