4-18-4295/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4295 Kohtunik Rutt Teeveer

Väärteoasi E.L-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri 13.08.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2780,18,008258

Menetlusalune isik E.L isikukood XXX XXXX -post XXXX ; elukoht ; e Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht Riia 132, Tartu RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.L-i kaebus osaliselt.

2. Muuta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 13.08.2018 kiirmenetluse

otsust väärteoasjas nr 2780,18,008258 karistuse täitmise korra osas.

3. Määrata, et E.L on õigus tasuda rahatrahv 30 (kolmkümmend)

trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot osadena 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

4. Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 13.08.2018

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,18,008258 muutmata.

5. Edastada käesolev kohtuotsus E.L-ile

ning Politseija

Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kirjalik kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

2 Menetluse käik Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 13.08.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,18,008258 (tl 16-17) karistati E.L liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsuse kohaselt E.L , juhtides

13.08.2018 kella 15.46 ajal Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 155. km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Seat Leon rg märgiga XXX, sõitis asulavälisel teel kiirusega 117+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. 21.08.2018 esitas menetlusalune isik E.L kohtule kaebuse (tl 2-4, s.h lisad). Ta ei vaidlusta enda poolt toime pandud väärtegu. Samas leiab ta, et kohtuvälise menetleja poolt temale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks määratud rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, on liiga range. Nimelt ei ole kohtuväline menetleja arvestanud rikkumise asjaoludega, st sellega, et kiiruse ületamine oli lühiajaline ja hädavajalik. Rikkumine toimus möödasõidul ning selleks, et vältida avariiolukorda, tuli hetkeks sõidukiirust ületada. Lisaks märgib menetlusalune isik,

et viimase 3 aasta jooksul puuduvad tal igasugused rikkumised. Seetõttu palub E.L

, arvestades tema materiaalset ja tervislikku olukorda, kohtul kergendada temale määratud karistust. Kohtuväline menetleja esitas E.L-i kaebuse osas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuväline menetleja leiab,

et ohuolukorras peab iga sõidukijuht vähendama kiirust, mitte seda lisama. Takistuse ilmnemisel tuleb kiirust vähendada ja möödasõit katkestada. Sellekohased üldteadmised peavad olema igal vastutustundlikul ja ohte tajuval juhil. Kiiruse lisamisel ning selle raames teatava

valearvestuse korral, on liikluskahju tagajärjed tavapärasest suuremad ning selliseid riske liikluses võtta ei lubata. Olukorras, kus möödasõidul ilmnevad vastutulevad sõidukid on suure tõenäosusega tegemist möödasõitja valesti hinnatud võimalustega. Videosalvestiselt on selgelt näha, et tegemist on kurvilise teelõiguga, kus ohu ilmnemine vastutuleva sõiduki näol on vägagi tõenäoline. Käesolevas menetluses on leidnud tõendamist möödasõidu fakt ning paljude teiste liiklejate viibimine rikkumise toimepanemise koha vahetus läheduses, mistõttu on hoolimata ületatud kiirusest, milline jääb mõõtevahemiku alumisse määra, menetlusaluse isiku süü ikkagi

keskmine. Arvestades toimepandud süütegu, isiku süü suurust ja tema varasemat

liikluskäitumist leiab kohtuväline menetleja, et on igakülgselt mõistlik karistada isikut

madalama lõike maksimaalse rahatrahviga, milleks on 120 eurot, mis aga omakorda jääb tugevalt alla toimepandud süüteo eest ettenähtud karistuse keskmisele määrale. Kohtuväline menetleja peab mõistlikuks määrata menetlusalusele isikule rahatrahvi tasumine osade kaupa arvestades tema üliõpilase staatust ja tervislikku olukorda. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses - kohus on Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse

koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3 VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse selle eest, kui mootorsõidukijuht ületab lubatud suurimat sõidukiirust 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 13.08.2018 kella 15.46 ajal juhtis E.L

Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 155. km-l suunaga Tallinna poole

mootorsõidukit Seat Leon riikliku registreerimismärgiga XXX. See on üheselt tõendatud kiirusmõõturi videosalvestisega (tl 21), millelt nähtuvad andmed riimuvad menetlusaluse isiku poolt kaebuses esitatud asjaoludega ja mille tõele vastavuses ei ole kohtul seega mingit alust kahelda. Liiklusjärelevalve käigus fikseeriti E.L-i poolt juhitava sõiduki kiiruseks 117 km/h. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kiirusmõõturi videosalvestis ning menetlusalune isiku ütlused, milles viimane ei eitagi nimetatud ajal ja kohas toimunud kiiruseületamist.

Kuna kiiruse mõõtmiseks kasutati LaserCam 4 LE0027, millega kiiruse mõõtmise

laiendmääramatuseks oli +/- 4 km/h, kujunes lõplikuks mõõtmistulemuseks ning seega ka E.L-i poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks 113 km/h.

Maanteeameti kodulehel olevast kaardikeskkonnast Tarktee on näha, et teelõik, mis kulgeb

Tartu maakonnas Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 155. km-l suunaga Tallinna poole, on asulaväline tee. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Järelikult E.L, juhtides mootorsõidukit 113 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli vaid 90 km/h, ületas lubatud sõidukiiruse vähemalt 23 km/h võrra. Sellega rikkus E.L LS § 15 lg 1 p-s 1 toodud nõuet ning realiseeris LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või

ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Seejuures paneb isik teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isik on oma rikkumist tunnistanud (tl 2). Ta on selgitanud, et hakkas tema ees sõitvast sõidukist lubatud sõidukiirusel möödasõitu tegema. Kui ta juba möödasõidul oli, nägi ta, et vastassuunast tuli nähtavale sõiduk. Kuna ta soovis möödasõitu lõpetada, siis tõusis kiirus hetkeks liiga suureks. Sellest võib järeldada, et E.L teadis, et ta ületab suurimat lubatavat kiirust. Veel enam, ta seadiski eesmärgiks lubatud liikumiskiiruse olulise ületamise, kuna vastasel juhul ei oleks ta saanud eessõitvast sõidukist võimalikult kiiresti mööduda. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses E.L kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut E.L tuleb selle teo eest karistada.

4 Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse juhul, kui mootorsõidukijuht ületab lubatud suurimat

sõidukiirust 21–40 km/h, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku E.L-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on

sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Samuti puuduvad KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samas oli E.L-i juhitud sõiduki kiirus selline, mis jäi tunduvalt alla LS §

227 lg-s 2 sätestatud kiiruse keskmist. Ent siin tuleb E.L-i süü suuruse määratlemisel arvestada ka tema enda suhtumise intensiivsusega teosse, st sellega, et ta pani oma teo toime kavatsetult, s.o tahtluse kõrgeima astmega. Lisaks tuleb arvestada sellega, et E.L ületas kiirust tiheda liiklusega pealelõunasel ajal ning et ta tegi seda ühel Eesti

suurimatest maanteedest. See tähendab, et ta rikkus liiklusreegleid, kui teel oli suur liikluskoormus, ning järelikult oli E.L-ist lähtuv oht tavapärasest oluliselt suurem.

Kohus möönab, et kiiruseületamine toimus olukorras, kus menetlusalune isik teostas möödasõitu eessõitvast autost, ning teatud juhtudel on möödasõidul kiiruseületamine vältimatu.

Ka menetlusalune isik põhjendas kiiruse ületamise vajadust sellega, et soovis lühendada möödasõidu teostamise kestust (tl 2). Samas leiab kohus, et isegi möödasõidul ei tohiks kiirust

sellisel määral ületada. Pigem oleks selline manööver kõrge ohutaseme tõttu tulnud jätta tegemata. Samas vähendab E.L-i süü suurust see, et ta ületas kiirust lühikese aja jooksul, millest tuleneval oli ka temast lähtuv oht seetõttu väiksem. Eelnevat kogumis hinnates võib väita, et E.L-i süü oli alla keskmise. Samas on kohus aga seisukohal, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb E.L-i poolt toime pandud üleastumisse suhtuda ülima rangusega. Tema rikkumine on väga tõsine, kuna

lubatud sõidukiiruse ületamisega sellises ulatuses oleks võinud kaasneda väga rasked tagajärjed. E.L-i tegu kujutas endast suurt ohtu nii tema enda kui ka kaasliiklejate

elule ja tervisele. Samuti oleks sellega võinud kaasneda suur varaline kahju. Seega on ka

õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Peale selle on lubatud sõidukiiruse ületamise näol tegu väga

levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Samas ei tohi karistamine muuta isikut objektiks, mille abil saab teiste isikute õiguskuulekust kinnistada. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt puuduvad E.L varasemast ajast

väärteokaristused. See viitab asjaolule, et E.L-i rikkumise näol oli tegu pigem juhusliku rikkumisega kui väljakujunenud käitumismalliga. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud E.L karistada rahatrahviga, mis jääb

alla seaduses ette nähtud keskmise trahvimäära. Kohtuväline menetleja, määrates talle karistuseks rahatrahvi suurusega 30 trahviühikut, s.o 120 eurot on nii ka toiminud ning seega määranud talle kohase karistuse. KarS § 66 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

5 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et menetlusalune isik tegeleb õpingutega ja käib ajutiselt

tööl. Samal ajal on tal probleeme tervisliku olukorraga. Eelnevast võib järeldada, E.L-ile

võib temale mõistetud rahatrahvi tasumine ühe korraga olla majanduslikult ülemäära koormav. Sellest lähtuvalt leiab kohus, et E.L tuleb võimaldada tasuda temale mõistetud rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik