2-18-14883/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Dina Sõritsa

27. november 2018 Tallinn

2-18-14883

A H hagi A H vastu abielu lahutamise nõudes

Hageja A H (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX

Kostja A H (isikukood XXX, elukoht XXX)

23.11.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada A H ja A H abielu, mis on registreeritud 02.09.2004 Tallinna

Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud akt nr XX.

3. A H nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A H.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. A H (hageja) esitas 04.10.2018 Harju Maakohtule hagi A H (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagist nähtuvalt on pooled elanud viimased 3 aastat naabritena. Hageja sõnul

abikaasa solvab, tuleb kallale, ei maksa üüri, elab hageja kulul, tarvitab alkoholi ning temaga

ei ole võimalik kokku leppida. Kohtuistungil hageja selgitas, et pea leppimist võimalikuks,

sest ei usu, et kostja muutub. Abieluliste suhete taastamist hageja võimalikuks ei pea.

KOHTUOTSUS

2. Kostja vaidles 23.11.2018 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisele vastu, palus anda

abikaasadele leppimisaega ja menetlus peatada.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Kohus kuulas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg-st 2 tulenevalt hageja ja

kostja 23.11.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ja

leppimist võimalikuks ei pidanud. Kostja abielu lahutusega ei nõustu, vaid soovib abielu ja

perekonda säilitada ning abikaasaga ära leppida.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

6. Kohus asub seisukohale, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava

tahteta. Hageja väitel on pooled juba 3 aastat elanud samas korteris eraldi tubades. Hageja ei

pea leppimist võimalikuks ega soovi abielu jätkata. Kohus leiab, et kuna üks pooltest ei pea

leppimist ja kooselu taastamist võimalikuks, abielulised suhted on lõppenud ning poolte

suhtes puudub omavaheline kooskõla, samuti mõlemapoolne tahe abielu jätkamiseks, siis on

kohtul alust arvata, et pooled abielulisi suhteid ei taasta. Eeltoodut arvestades on kohtu

hinnangul käesoleval juhul ebamõistlik võtta tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks selleks

leppimisaja andmisega. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

7. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik