2-17-120501/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number 2-17-120501 Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2018, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi XX vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi määruskaebus

Tsiviilasja hind

795 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 määrus ja saata asi samale maakohtule Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Määruse peale ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 31).

Asjaolud

1. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 16.01.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu 795 euro saamiseks. Kohus jättis 18.01.2018 kohtumäärusega hagi käiguta ja kohustas hagejat tegema kindlaks kostja eluvõi asukoha. Juhul, kui see ei õnnestu, tuli hagejal kohtule täiendavalt teatada, mida ta on teinud kostja eluvõi asukoha väljaselgitamiseks ning võimalusel esitada ka tõendid, millest nähtuks hageja tegevus kostja elukoha teadasaamisel. Hageja täitis kohtu nõudmise 06.02.2018 ja selgitas, et kostja märkis isikuandmete tuvastuse ankeedis, et tema elukoht on Tallinnas XXX. Laenulepingus kinnitas kostja, et tema postiaadress on XXX, Tallinn ja lepingu p-s 4.4 kinnitas seda, et andmed laenusaaja kohta on õiged. Sama lepinguga võttis kostja laenusaajana kohustuse teatada viivitamatult laenuandjale mh oma elukohaja postiaadressi muutumisest. Lisaks on hageja teinud järelpärimisi kostja andmete teadasaamiseks Politseija Piirivalveametile ning Lasnamäe linnaosavalitsusele. Lasnamäe linnaosavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku elu-, viibimisja asukoha kohta. Alates 06.04.2016 on tema elukohaks rahvastikuregistris Venemaa, Pihkva oblast. Väide, et kostja elukoht on alates 06.04.2016 Venemaa, Pihkva oblast on väär, sest kostja on 14.06.2016 AS Eesti Postkontoris käinud enda andmeid tuvastamas ja seal kinnitanud, et tema elukoht on Tallinnas, Eesti Vabariigis, mitte Venemaal, st andmed kostja elukoha kohta on rahvastikuregistris valed. Politseija Piirivalveameti vastuse kohaselt puuduvad neil andmed kostja tegeliku elu-, viibimisja asukoha kohta.

Maakohtu määrus

2. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.

3. Hageja on hagiavalduses märkinud kostja elukohaks XXX, Tallinn. Olenemata hagiavalduses märgitust ja kostja kinnitusest, et tema elukohaks on XXX, Tallinn, ei ole maksekäsu kiirmenetluses kostjale nimetatud aadressil õnnestunud maksekäsku kätte toimetada. XXX, Tallinnas asuva korteri omanik on menetluses kinnitanud, et võlgnik sellel aadressil ei ela ja ei ole kunagi elanud. Rahvastikuregistris ei ole eelnimetatud aadressi kostja aadressina märgitud. Rahvastikuregistris puuduvad kostja osas kehtivad andmed Eestis asuva elukoha kohta. Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukohaks alates 06.04.2016 XXX, Venemaa. Maksuja Tolliameti andmetest ei nähtu, et kostja oleks viimasel ajal saanud Eestis tulu või kostja suhtes oleks Eestis kunagi üldse tulu deklareeritud. Eeltoodud andmete alusel on põhjust asuda seisukohale, et kostja elukoht on käesoleval ajal Vene Föderatsioonis.

4. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) § 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti Vabariigi kohtutel pädevust antud tsiviilasja arutada, sest võlgniku elukoht asub Vene Föderatsioonis ja tsiviilasja arutamine kuulub Venemaa Föderatsiooni kohtute pädevusse.

Määruskaebus

5. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Käesolevas tsiviilasjas läbiviidud maksekäsu kiirmenetluse raames ei tuvastatud seda, et kostja elukoht on Venemaal, vaid seda, et kostjale ei ole ka Venemaal suudetud ühtegi dokumenti kätte toimetada. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja elukoht oleks Venemaal.

7. Samuti ei ole hageja olnud tsiviilasja nr 2-16-129372 menetlusosaline, kus korteri XXX, Tallinn omanik olevat väitnud, et kostja ei ela nimetatud korteris. Hagi menetlusse võtmisest keeldumist ei saa põhjendada üksnes teises menetluses (ning ajaliselt varem) kogutud andmetega.

8. Kostja kinnitas 14.06.2016 lepingus, et tema elukoht on XXX, Tallinn. Kostja käis 14.06.2016 enda isikut tuvastamas AS Eesti Post postkontoris, kus ta kinnitas, et tema aadressiks on XXX, Tallinn. Kostja täitis enne laenutaotlust küsimustiku, kus ta kinnitas, et elab Eestis tuttavate juures ja omab Eestis ka töökohta. Kostja ei teatanud esialgsele võlausaldajale ega hagejale oma aadressi muutusest.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega käesoleva asja kohtualluvuse määramisel. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi (vt Riigikohtu määrust nr 3-2-1-168-12, p 9).

12. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh TsMS) suhtes. Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Maakohus märkis õigesti, et Eesti-Vene õigusabilepingu art

21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et õigusabilepingu kohaldamisel ei saa piirduda üksikute sätetega, vaid õigusabilepingut tuleb käsitleda tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb Eesti-Vene õigusabilepingu artiklist 1, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla vaid juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Praegusel juhul nähtub kostja passi koopiast (tl 52), et kostja on Eesti Vabariigi kodanik. Ainuüksi kostja võimalik elukoht Venemaal ei anna alust lugeda hageja (Eesti äriühing) ja kostja (Eesti kodanik) vahelist võlasuhet õigusabilepingu kaitsealasse kuuluvaks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu Eesti-Vene õigusabileping kohaldamisele ja kontrollida tuleb asjas esitatud nõuete rahvusvahelist kohtualluvust TsMS sätete alusel.

14. TsMS § 89 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva hagi esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi. Sellest lähtudes tuleb Creditstar Estonia AS ja kostja vahelist laenulepingut hinnates määrata lepingu täitmise koht.

15. Laenulepinguga tekib poolte vahel rahaline kohustus, laenuandja kohustub andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 lg 2 p 1 sätestab, et rahaline kohustus tuleb täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja eluvõi asukohas. Praegusel juhul tähendaks see, et laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise koht oli Creditstar Estonia AS tegevuskoht Tallinnas, Lõõtsa 2A (vt ka Riigikohtu määrust nr 3-2-1-168-12, p 10). Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et asi ei allu Harju Maakohtule. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

16. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav