1-08-13887/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9.november 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 2.november 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-13887 Kohtukoosseis

eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kohtuistungi sekretär

Kriminaalasi Z.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7, 8, 9, §

§ 201 lg 2 p.1,4 ja A.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 23.aprillist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavate Z.R-i ja A.O kaitsja adv. Kristina Suvalova

Prokurör Natalia Duškina Süüdistatavad Z.R ja A.O (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 23.aprillist 2009.a. Z.R-i ja A.O suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

2 alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 23.aprilli 2009.a. kohtuotsusega :

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning Z.R

karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust, KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (5

kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg:

18.07.2008.a, s.o 1 päev, 19.09.-20.09.2008.a, s.o 2 päeva, 16.01.- 17.01.2009.a, s.o 2 päeva, s.o. kokku 5 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus - 9 kuud ja 25 päeva vangistust (295 päeva vangistust) üldkasuliku tööga (ÜKT), s.o. 590 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata ÜKT tegemise tähtajaks 1 (ühe) aasta.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.R allutatud kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile ning ta on kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p 2 alusel täitma kohustuse: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning A.O karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu

18.04.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud

vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, millest kantuks lugeda 3 päeva eelvangistust (18.07.08 ja 14.-15.10.08.a.)

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistusaeg alates 21.10.2008.a. Seega tuleb J.

3

A.O ära kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust algusega 21.oktoober 2008.a.

Sama kohtuotsusega olid süüdi mõistetud veel Z.H , A.J , I.V, kelle suhtes ei ole kohtuotsust apelleeritud.

Z.R-ilt ja A.O-lt mõisteti kuritegudega tekitatud kahjude katteks välja muuhulgas apellatsioonis vaidlustatud järgmised summad: Z.R-ilt: - 8861 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend üks) krooni V. J. kasuks; - 4 295 (neli tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni J. L. kasuks A.O-lt: - 4 539 (neli tuhat viissada kolmkümmend üheksa) krooni T. S.’i kasuks;

Z.R mõisteti KarS prg. 199 lg 2 p.5,7,8,9 järgi süüdi selles, et tema

18.06.2008.a kella 20.05. ajal võttis koos Z.H ja I.V-ga

võõra vallasasja omastamise eesmärgil esimese korruse

fuajeest aadressil Tallinn, XXX XX, KÜ XXX XX kuuluva videokaamera VD-3623 „B/W CCD Camera“ maksumusega 2 708,10- krooni. Seejuures Z.H võttis nimetatud videokaamera ja samal ajal I.V ja Z.R jälgisid olukorda sündmuskohal ja lubasid ette teavitada, kui keegi kõrvalistest isikustest läheneb.

19.08.2008.a aastal kella 18.10 paiku Tallinnas XXXX XXXXXX X/X asuva C. I. AS kohvikus, avas abiruumi lukustamata ukse, tungis sinna valdaja loata sisse ja varastas seal asuvast E. P. käekotist sularaha summas 1

011 krooni, E. J. käekotist sularaha summas 300 krooni ning M. L.`i käekotist sularaha summas 30 krooni.

23.08.2008 kella 18.00 paiku võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks

Tallinnas XXXXXX XX X asuvasse “P.” baari ja võttis baariletil seisnud

käekotist mobiiltelefoni №kia 7360 maksumusega 2 990 kr ja rahakoti

maksumusega 850 kr, milles oli sularaha 455 kr ja dokumendid J. L.

nimele. Seega on kannatanule J. L. vargusega tekitatud varaline kahju summas 4 295 krooni.

30.08.2008.a. kella 02.00 paiku, viibides aadressil Tallinn XXXXXXXX XX

XX asuva maja juures, võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks kannatanu V. J. juurde ning rebis tema käest musta värvi nahast käekoti

(väärtusega 1 200 kr), milles olid kannatanu isiklikud asjad: musta värvi

korpusega, klapiga mobiiltelefon Samsung SGH-X660, IMEI-kood

357995004147518, (1 790 kr); musta värvi korpusega, liugklapiga

mobiiltelefon Samsung D800, IMEI-kood 357812002785260 (2 300 kr);

kosmeetikaga kosmeetikakott (500 kr); vutlaris päikeseprillid (350 kr); bee˛i värvi nahast rahakott (100 krooni); 210 krooni sularaha; kannatanu

nimele välja antud Säästumarketi maksumuseta kliendikaart; kannatanu

nimele välja antud Lukoili maksumuseta kliendikaart; kannatanu nimele

välja antud Hansapanga maksumuseta pangakaart; kannatanu nimele

4

välja antud maksumuseta ID-kaart; 0,5 liitrine pudel maksumuseta

alkoholivaba palsamit; neljast võtmest koosnev võtmekimp; tsellofaanist

maksumuseta kott, milles oli musta värvi kokkupandav kuldse võruga vihmavari (450 kr), kokku tekitati kannatanule V. J. kahju summas 6 900 krooni.

Varastatud pangakaardiga lasi Z.R sooritada ostusid summas 961 krooni isikutel, kes ei teadnud pangakaardi päritolu.

10.09.2008.a. kella 17.40 ajal, viibides Tallinnas XXX XX asuvas P.

kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis R. E. F. AS-le kuuluvaid toiduaineid, nimelt kaks pakki juustu Atleet (65

kr) ja kaks pakki Piimajuustu (69,70 kr), kokku kaupa summas 134,70 krooni, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna peeti

turvatöötajate poolt pärast kassa läbimist kinni. Kaup on rikkumata tagastatud kauplusele.

24.09.2008.a a. kella 18.40 paiku Tallinnas XXXXXXXXXX XX asuvas

kaupluses “H.”, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K. S. kuuluva rahakoti (väärtusega 185 kr), kus oli sularaha 350 krooni ja dokumendid ning pangakaardid, kokku vara summas 820 krooni.

20. oktoobril 2008.a, kella 18.15 paiku, viibides kaubanduskeskuse K.

müügisaalis aadressil Tallinn, XXXX-XXXXX X, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, leti alt M. K.

kuuluva musta värvi käekoti (150 kr), mille sees olid kannatanu isiklikud

esemed: pruuni värvi kunstnahast rahakott (150 kr); sularaha kotis 727

krooni, pangakaardid ja dokumendid, tekitades kannatanu M. K. materiaalse kahju summas 1 527 krooni.

16.01.2009.a kella 18.40 paiku Tallinnas XXXX XXXX X asuvas restoranis

„C.“, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil restorani laua pealt pudeli veini (520 kr), asetas nimetatud veini jope põue

ning väljus restoranist, jättes tasumata veini eest summas 520 krooni,

millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid ei saanud tegu lõpule viia, kuna peeti kinni turvamehe poolt.

KarS prg. 201 lg 2 p.1,4 järgi mõisteti Z.R süüdi selles, et tema koos

I.V-ga 11. novembril 2008.a kella 19.10 paiku, viibides õues aadressil

Tallinn, XXX XX asuva lasteaia juures, palus I.V helistamiseks I. P.`lt mobiiltelefoni Samsung ja kui sai kannatanult kannatanu emale J. R. kuuluva ja

kannatanu kasutuses oleva mobiiltelefoni Samsung SGH–X660, IMEI–kood

357995004338901, väärtusega 2000 krooni, omastas selle ning andis edasi

Z.R-ile . Pärast I.V ja Z.R jooksid kuriteokohalt koos varastatud mobiiltelefoniga minema, tekitades sellisel viisil kannatanule varalise kahju 2 000 krooni.

A.O on KarS prg. 199 lg 2 p.7,8,9 järgi mõistetud süüdi selles, et tema

5

11.06.2008.a.koos I.V-ga kella 15.30 paiku Tallinnas XXXXXXXXX

XX asuvas L. C. võõra vallasasja omastamise eesmärgil lõhkusid

mänguaparaadi, mis kuulus OÜ-le M., loenduri ja võtsid sealt sularaha summas 1040 krooni ning üritasid põgeneda kuriteopaigast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt.

30.06.2008.a kella 13.20 paiku lukustamata ukse kaudu sisenes

Tallinnas, aadressil XXXXX X asuva AS-i L. kontoriruumi, kus võõra

vallasasja omastamise eesmärgil võttis laua pealt H. H.´le kuuluva

rahakoti maksumusega 1500 krooni, milles olid Sampo panga kaart,

Hansapanga kaart, pangakaart paroolidega, sularaha 100 krooni,

märkmik, AS-ile L. kuuluv Alexela kaart, ID-kaart H. H. nimele, kliendikaardid. 30.06.2008.a ajavahemikul kella 14.37-st kella 14.47-ni,

kasutades erinevates sularahaautomaatides (Tallinn, XXXXXX XX ning

Tallinn, XXX XX) varastatud Sampo panga kaarti, võttis H. H. arvelt 9100.-krooni.

18.07.2008.a. kella 13.45 paiku Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXX

asuvatest R. OÜ kontoriruumidest üritas võtta võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eemärgil OÜ-le R. kuuluvat mobiiltelefoni

№kia 3110c, väärtusega 1800 krooni. Tegu jäi lõpule viimata kõrvaliste isikute sekkumise tagajärjel.

21.08.2008.a kella 19.00 paiku Tallinnas, aadressil XXXXXX XX asuvas I.

K. koos I.V-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lõhkusid mänguautomaadi KRAN, mis kuulub OÜ M., ja võtsid aparaadist 1116 krooni.

23.09.2008.a kella 16.00 paiku Tallinnas aadressil XXXXXX X asuva M. K. müügiboksis seisva põrandakapi riiulilt võttis võõra vallasasja omastamise

eesmärgil T. K.’ele kuuluva rahakoti, maksumusega 200 krooni, milles olid sularaha 7000 krooni, ID-kaart, 10 USD – 120 krooni, kliendikaardid:

Säästukaart, Partner kaart, Reserved, Stockmann, Hansapanga Internetipanga kaart paroolidega, tekitades kahju summas 7320 kr.

18.10.2008.a kella 19.20 paiku Tallinnas, aadressil XXX XX asuva S.

riietusruumis olevast riidekapist, võttis võõra vallasasja omastamise

eesmärgil T. S.’ile kuuluva mobiiltelefoni №kia maksumusega 3700

krooni, sigaretid Marlboro Lights maksumusega 39 krooni ning

riietuskapist olevast käekotist tumepruuni värvi nahast rahakoti maksumusega 200 krooni, milles olid ID- kaart T. S. nimele, Hansapanga kaart, sularaha 600 krooni, tekitades kahju 4539 kr.

21.10.2008.a kella 18.40 paiku Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XX asuva

C. riietusruumis lukustatud riidekappidest võttis võõra vallasasja

omastamise eesmärgil A. A. kuuluvast rahakotist 74 krooni ja L. E.’i rahakotist 100 krooni

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatava Z.R-i osas vaidlustab tema kaitsja adv. K.Suvalova maakohtu otsust mõistetud karistuse osas ja J. L. ning V. J. tsiviilhagide osas.

6 Apellant leiab, et maakohtu poolt Z.R-ile mõistetud vangistuse määr on liiga kõrge, sest selle ümberarvestamine ÜKT tundideks on toonud kaasa

olukorra, kus tundide arv on ebamõistlikult suur ja selle täitmine peaaegu

võimatu olukorras, kus ÜKT tundide tegemise tähtaeg on 1 aasta. Z.R on 18-aastane, tal on invaliidist ema ja perekonna varaline seisund on väga halb. Apellant taotleb vangistuse määra vähendamist ja ÜKT tegemise

tähtaja pikendamist ringkonnakohtult. Veel leitakse apellatsioonis, et J. L. puhul ei ole telefoni NOKIA 7360 maksumus 2990 krooni ulatuses tõendatud. V. J. puhul ei ole dokumentaalselt tõendatud telefoni SGH-X660 maksumus

1790 krooni ulatuses. Ka ei ole põhjendatud Z.R-ilt 1000 krooni väljamõistmine V. J. kasuks uue luku paigaldamisega seotud kulutuste eest, sest kohtuotsusega saab süüdistatavalt välja mõista vaid kuriteoga tekitatud kahju. Nimetatud summade osas taotletakse tsiviilhagide vähendamist.

Süüdistatava A.O osas vaidlustab kaitsja maakohtu otsust

temale mõistetud vangistuse määra osas ja T. S.i kasuks välja mõistetud 3700 krooni osas. Apellant on seisukohal, et A.O-le maakohtu

poolt mõistetud karistus on liiga range ja seejuures viitab kaitsja kahele

Riigikohtu lahendile, millised tema seisukohast annavad kohtukolleegiumile aluse mõistetud karistuse vähendamiseks (RK otsused nr.3-1-1-14-06 ja 3-1-

1-76-07). Apellant märgib, et A.O pani kuriteod toime

alaealisena, käesolevaks ajaks on ta vangistuses viibinud üle 8 kuu.

V.A.O-le kohtu poolt mõistetud karistus mõjutab oma pikkuse tõttu

negatiivselt tema võimet asuda vabanedes õiguskuulekale elule ja isiku

resotsialiseerumine võib oluliselt raskendatuks. Apellant taotleb

karistusmäära vähendamist. Kannatanu T. S. osas märgib apellant, et millegagi ei ole tõendatud mobiiltelefoni NOKIA maksumus 3700 krooni ning taotleb selle summa osas vähendada tsiviilhagi.

Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatavate kaitsja ja süüdistatav A.O

esitatud apellatsioone, prokurör oli nõus vaid Z.R-ile

maakohtu poolt määratud ÜKT tundide täitmiseks ettenähtd tähtaja pikendamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega tuli alljärgnevatele järeldustele.

1) Z.R-i karistuse osas.

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Z.R-ile kohtu poolt

karistusena mõistetud vangistuse määr on liiga kõrge, sest selle ümberarvestamine ÜKT tundideks on toonud kaasa olukorra, kus tundide arv on ebamõistlikult suur ja selle täitmine peaaegu võimatu olukorras, kus ÜKT tundide

tegemise tähtaeg on 1 aasta. Z.R-ile on lühimenetluse sätete

7 kohaldamise tulemina mõistetud vangistus 10 kuud, millest on kandmata 9 kuud

ja 25 päeva. Maakohus on põhjendanud Z.R-ile konkreetse vangistusmäära mõistmist. Arvestades Z.R-i isikut ja tema süü suurust,

mida iseloomustab ka toimepandud kuritegude arv, ei saa kohtukolleegiumi

arvates kuidagi rääkida karistuse põhjendamatust karmusest. Toimepandud 9 kuriteoepisoodi eest 10 kuulise vangistuse mõistmine tähendab sisuliselt seda, et

iga kuriteo eest on mõistetud Z.R-ile karistus, mis vastab vangistuse miinimumile e. 1 kuule. Alust ei ole ka väitel, et ümberarvestatud töötundide arv

on ebamõistlikult suur. Seadus võimaldab ÜKT kohaldamise kuni 2 aastase

vangistuse puhul ja seaduseandja on sellega ette näinud, et sisuliselt on

võimalik mõista 1460 töötundi e. 730 tundi aastas. Andes nõusoleku ÜKT tegemiseks pidi süüdistatav ka ette nägema, et kohus võib maksimaalselt sellise

karistuse temale mõista ÜKT vormis. Ka on seaduseandja ette näinud, et

nimetatud maksimaalsete töötundide tegemiseks on maksimaalne tähtaeg 2

aastat. Kui maksimaalse töötundide tegemiseks on ette nähtud seaduses 2

aastat ja kui käesoleval juhul on maakohus mõistnud süüdistatavale ÜKT alla poole , kui seda võimaldab seadus ning määranud seejuures tähtaja , mis vastab

poolele seaduses lubatud tähtajale, siis on põhjendamatu väita, et tähtaeg 1

aasta on 590 töötunni tegemiseks liiga lühike. Arvestades, et aastas on 52 nädalat, siis puhtmatemaatiline ümberarvestus näitab, et Z.R peab tegema

ca 10 tundi nädalas ÜKT-d. See on aga kordades vähem, mida lubab seadus (KarS prg. 69 lg 2). Asjaolu, millele kaitsja viitab apellatsioonis ja palub arvestada

- et Z.R on invaliidist ema – seda on maakohus juba arvestanud

Z.R-ile karistuse mõistmisel ja see on sõnaselgelt ka kohtuotsuses märgitud. Z.R teadis oma ema invaliidsusest ja sellest, et tal on toimetuleku

raskused ka siis kui pani toime kuritegusid aga ka siis, kui andis maakohtu

istungil nõusoleku ÜKT tegemiseks. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab

oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed , sealhulgas ebameeldivad elumuutused ja kohustused.

Kohtukolleegium peab vajalikuks veel märkida, et kolleegiumi arusaama kohaselt

halvendab ka ÜKT tundide täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamine süüdistatava olukorda, mida ei ole võimalik aga teha kaitsja apellatsiooni alusel. Olukorra halvendamiseks peab kohtukolleegium seda, et süüdistataval tekib ka

automaatselt kohustus pikema aja jooksul täita temale KarS prg. 75 alusel

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti hakkab tunduvalt hiljem kulgema karistatuse kustumise tähtaja algus ja pikeneb aeg, mille kestel uue tahtliku kuriteo toimepanemine võib kaasa tuua kandmata karistuse täieliku liitmise.

Arvestades eeltoodut ei nõustu kohtukolleegium apellatsioonis esitatud taotlusega vähendada Z.R-ile mõistetud vangistusmäära ja pikendada ÜKT tegemiseks ettenähtud tähtaega.

2) A.O karistuse osas

8

Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, et A.O-le on

mõistetud liialt pikk vangistusmäär. A.O-le on mõistetud vaidlustatud kohtuotsusega toimepandud kuritegude eest lühimenetluse sätteid kohaldades 1

aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. A.O süü suurus väljendub ka toimepandud kuritegude arvus ja neid on 7. A.O on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sealjuures nii tingimusliku vangistusega, kui ka lühiajaliste vangistusmääradega, kuid mingeid järeldusi õiguskuuleka elu kasuks ei ole süüdistatav endale teinud. Tema suhtumist õiguskorda ja varasematesse

karistustesse iseloomustab ilmekalt fakt, et A.O jätkas kuritegude

toimepanemist 3 nädala möödudes peale vabanemist lühiajalise vangistuse

ärakandmist. Ka eeluurimise ajal jätkas A.O kuritegude toimepanemist peale seda , kui vabanes kahtlustatavana vahi all viibimiselt. Kõiki neid asjaolusid

on arvestanud ka maakohus A.O-le karistuse mõistmisel. Arvestades

ülaltoodud asjaolusid ei pea kohtukolleegium asjakohaseks kaitsja poolt

apellatsioonis tehtud viiteid konkreetsetele Riigikohtu otsustusele. Nimelt,

A.O käitumine kinnitab üheselt, et kuritegude toimepanemine ei

ole tema puhul juhuslikku laadi käitumine. Ka ei ole tema käitumises tuvastatavad vähimadki märgid positiivsest elumuutsusest. Kuna A.O ei

ole näidanud oma tahet asuda õiguskuulekalt elama, siis ei saa ka karistuse

pikkus kuidagi negatiivselt mõjutada võimet asuda vabanedes õiguskuulekale elule. Arvestades eelnimetatud asjaolusid aga ka KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, ei saa A.O-le mõistetud vangistust pidada liiga karmiks karistusesks.

3) Vaidlustatud tsiviilhagide osas.

Kaitsja väidab, et

• kannatanu T. S.i tsiviilhagi A.O vastu 3700 krooni

osas ei ole millegagi tõendatud ja kohus on selle põhjendamatult rahuldanud.

• Tõendatud ei ole ka J. L. nõue Z.R-i vastu telefoni №kia 7360 maksumuse, s.o. 2990 krooni osas,

• Dokumentaalselt ei ole tõendatud ka V. J. hagi telefoni Samsung SGH – X660 maksumuse, s.o. 1790 krooni ulatuses.

• Põhjendamata on Z.R-ilt V. J. kasuks uue luku paigaldamisega seotud kulude väljamõistmine 1000 krooni ulatuses

kuna kuriteoga mõistetakse süüdistatavalt välja vaid kurteoga tekitatud otsene kahju.

Nende apellatsiooni väidetega kohtukolleegium ei nõustu.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kannatanul on õigus ka

korteriuksele uue luku ja võtmete soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele Z.R-i poolt. Igal kodanikul on õigus kaitsta oma vara varaste eest ja õigus

turvalisele kodule. Selleks, et kodu oleks turvaline peaks igaüks vaatama oma elukoha üle just murdvarga pilguga. On selge, et olukord, kus korterivõtmed koos

9 enamus dokumentidega on võõra isiku valdusesse sattunud võtab igaühelt kodu turvatunde. Selle taastamiseks on esmane tegevus vahetada korteri lukk. Selge on ka see, et korteriluku vahetus nõuab materiaalseid kulutusi. Kui võõra isiku

valdusesse on sattunud korterivõtmed selle n.ö. võõra isiku süülise käitumise tõttu, antud juhul seoses tema poolt toimepandud vargusega, hüvitab kulutused

süüdlane. Midagi etteheidetavat ei saa olla selles, et kannatanu hoidis oma

korterivõtmeid ja isikut tõendavaid dokumente oma isiklikus kotis.

Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlusalune kahju on vahetus põhjuslikus

seoses Z.R-i tegevusega, s.o. tema poolt toimepandud vargusega. Kui

Z.R ei oleks varastanud kannatanu korterivõtmeid, ei oleks kannatanul

olnud vajadust luku vahetamiseks. Põhjendatult on maakohus välja mõistnud Z.R-ilt ka vaidlusalused 1000 krooni.

Põhjendatult on kohtukolleegiumi arvates maakohus väljendanud arusaamatust

kaitsja seisukohtade suhtes, mis puudutavad varastatud mobiiltelefonide

maksumuse dokumentaalse tõendamise vajadust. Vaidlust ei ole selles, et

süüdistatavad varastasid need konkreetsed telefonid ja, et nende telefonide hinnad on ka sellised, milliste summade hüvitamist kannatanud taotlevad.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tuginenud mobiiltelefoni

väärtuste tõendamisel kannatanute ütlustele. Olukord, kus tsiviilhagi suurus

tehakse kindlaks kannatanu ütlustega ei ole õiguslikult välistatud ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

16.juuni 2009. a otsus kriminaalasjas nr.1-09-3835 ). Samuti tuleneb see tõendamise üldistest põhimõtetest nii kriminaalmenetluses (KrMS § 63 lg 1) kui ka tsiviilkohtupidamises (TsMS § 229 lg 2). Seega on lubatav olukord, kus isikul ei ole tekitatud kahju osas esitada dokumentaalseid tõendeid ning tekitatud kahju

suurus tuvastatakse üksnes kannatanu ütluse alusel. Nii nagu süüdimõistvat kohtuotsust on võimalik teha üksnes kannatanu ütluse alusel, on sama põhimõtte kohaselt võimalik tuvastada ka kannatanule tekitatud kahju ulatust ning suurust.

Oleks ebamõistlik eeldada, et isikul peavad talle tekitatud kahju tõendamiseks

alati olema esitada kirjalikud tõendid. Maakohus kahju tekitamise ulatuse tõenditele antud hinnangu alusel lugenud tuvastatuks ning kriminaalkolleegium ei

näe põhjust nendes järeldustes kahelda. Süüdistatavad on tunnistanud nii süütegude toimepanemist kui ka varalise kahju tekitamist süüdistuses kirjeldatud ulatuses ja kohtukolleegium leiab, et seaduslikud alused tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks puuduvad.

Veel märgib kohtukolleegium, et käesolev kriminaalasi on lahendatud

lühimenetluses ilma kannatanuid ning tunnistajaid välja kutsumata. Kui kaitsja soovinuks vaidlustada esitatud tsiviilhagi ning nõuda selles osas täiendavate

tõendite esitamist, pidanuks ta taotlema kriminaalasja menetlemist

üldmenetluses. Seda ei ole apellant aga soovinud. Samuti ei ole taotletud maakohtus kannatanute ülekuulamist.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg.

10 344-345 lg 1,2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 23.aprillist 2009.a. Z.R-i ja A.O suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Meelika Aava