1-17-9848/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-9848

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-17-9848 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J.K , isikukood XXX, Venemaa F kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx öderatsiooni

Karistuse kandmise algus 28.05.2017 01.02.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J.K

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.10.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava J.K id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.01.2018 kohtuotsusega nr 1-17-9848 tunnistati J.K süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja temale mõisteti KarS § 65 lg 2

karistuseks 9 aastat vangistust. alusel suurenda J.K-le (9 aastat) Harju Maakohtu 27.02.2017 ti mõistetud karistust

otsusega kriminaalasjas nr 1-17-

2 kuud

1638 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ( ja 4 päeva temale mõisteti

4 päeva vangistust. KarS § 68 ) ning liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud ja

lg

1 alusel arvestati J.K karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 28.05.2017.

Tallinna Ringkonnakohus 18.04.2018 otsusega Harju Maakohtu 29.01.2018 otsuse tühistas

J.K süüditunnistamises karistamises KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja ning talle liitkaristuse mõistmises ning tegi uue otsuse, millega süüdi KarS § tunnistas J.K

115 järgi ja arS § 65 lg 2 alusel suurenda karistas teda 1 aasta 6 kuu vangistusega. K ti J.K-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27. 2017 otsusega mõistetud karistuse ära 02.

kandmata osa, s.o 2 kuu e ning ja päeva vangistus võrra J.K-le mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud

eti Harju Maakohtu ja päeva vangistust. Muus osas jä 29.01.2018 otsus muutmata.

Kohtuotsus jõustus 16.08.2018 Riigikohtu määrusega.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korral, vanglas viibib esimest korda. ta Varasemalt on isikut karistatud isik provotseeritud varguste eest. Käesolevat karistust kannab tapmise eest, mis viitab sellele, et kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks.

Toimepandud kuriteod on erili Kinnipeetav on igilised, mustrit välja kujunenud pole.

05.09.2018, 18.09.2018 ja 26.09.2018 ul, 06.09.2018 suunati käinud psühholoogi vastuvõt

kinnipeetav xxxx majutusteenusele ning 17.09.2018 saadi kinnitus, et kinnipeetav saab vabanemisel elama asuda xxxx -kuulises alkoholija , kus tal on võimalus osaleda 10 narkosõltuvusest taastumise programmis. 20.09.2018 Viru Vangla käskkirja 6

-2/748-1 alusel määrati tähtajatult koristajana tööle ning asus tööle. isik

ta

Kinnipeetava on iseloomustuse kohaselt 34 kehtivat distsiplinaarkaristust. l

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta

5 kuud ning al veel enam kui 2 kuud vangistust. kanda jääb t

J.K sündis 20.07.1998 xxxx. Kinnipeetaval on Venemaa kodakondsus, kuid ta ei ole kunagi Venemaal olnud ning miski ei seosta teda selle riigiga. Isikul on kehtiv pikaajalise elaniku elamisluba. Enne vanglasse sattumist elas kinnipeetav koos ema J K aadressil xxxx.

Tegemist on kahetoalise korteriga, mis on kaasaegne ning sisaldab kõike hädavajalikku elamiseks. Korter kuulub isiku emale. Kinnipeetava väitel kasutas ema lapsepõlves tema suhtes tihti vägivalda. Peale vabanemist asub isik elama xxxx, kus talle pakutakse majutusteenust koos nõustamisteenusega. Kinnipeetav ei soovi vabanemisel ema juurde elama minna, kuna omavahelised suhted on liktid. Lisaks pingelised ning võivad tekkida uued konf võivad kinnipeetaval xxxx tekkida arveteklaarimised teiste noortega. J.K on lõpetanud 8. klassi ning 9. klassi jättis 2016 alguses pooleli. 2016 viibides xxxx varastas

ta

õpila Seoses oma käitumise, vägivaldsuse ja koolikohustuse se koolikotist mobiiltelefoni.

eiramisega suunas alaealiste komisjon J.K xxxx, mille nimekirjas oli ta ajavahemikul 26.02.2010-31.08.2011. xxxx oli J.K probleeme distsipliini ning käitumisega ta põgenes korduvalt erikoolist, sooritas järjepidevalt rikkumisi, kasutas ,

ebatsensuurset kõnepruuki ja oli vägivaldne. Alaealiste komisjon suunas 2012/2013 õ

.-a J.K

xxxx narkootikume. Keskuses viibis J.K , kuna ta jõi ja tarvitas

perioodil november 2012 kuni veebruari algus 2013. Seal pani ta toime järjepidevaid rikkumisi: astas korduvalt suitsetas, kasutas ebatsensuurset kõnepruuki, ähvardas töötajaid, var hoone võtmeid hoonest lahkumise eesmärgil, rikkus kodukorda ja reegleid. Leping lõpetati xxxx algatusel korduvate rikkumiste tõttu. Hetkel suhtub kinnipeetav hariduse omandamisse positiivselt ning Kinnipeetava riigikeele oskus vastab võimaluse korral ta lõpetaks 9. klassi. A1 tasemele. Kinnipeetav ei soovi vanglas kooli minna, kuna 01.02.2019 vabaneb vanglast ta ning soovib koheselt tööle asuda. ole kunagi ametlikult töötanud, oli vaid oma Kinnipeetav ei

sõnul abitöölisen ei õppinud ega töötanud, paar korda a ehitusel. Kinnipeetav oli tegevuseta,

puudus korrapärane sissetulek. Isik oli ema ü Töötukassas lalpidamisel. ta end arvele

ei

võtnud. Vanglas on nõus tööle asu vabanemist soovib ka koheselt tööle isik ma ning peale

asuda. Kinnipeetav on

seadnud endale eesmärgiks peale vabanemist leida tööd ning hakata normaalselt elama. 27.09.2018 K-raha andmetel on isikul 866,60 täitmata nõudeid summas

eurot. xxxx rehabilitatsiooniprogrammi üheks oluliseks osaks on töökasvatus. Töötatakse keskmiselt 6 tundi

päevas, vastavalt iga mehe füüsilistele võimetele ja oskustele.

Ema J K ei ole J.K isa poega kunagi tundnud ega temaga suhelnud, ema väitel kasvatas poega üksinda. Rohkem inimesi leibkonnas ei ole. J.K ning tema ema omavahelised suhted olid pingelised. Lahkhelid leidsid viimasel ajal aset enamasti selle tõttu, et poeg istus päevad läbi kodus, tööl ei käinud, viitsinud üldkasuliku töö

elas ema kulul ega

tunde ära teha. Kinnipeetav on nõus emaga suhteid säilitam a, kuid ei taha tema juures elada. Kinnipeetava sõnul tema suhtlusringkonda ei kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kuid ta suhtles ka nendega, kes tarvitasid "valge hiinlase" nime all tuntud narkootikumi (keemiline fentanüül) ning teisi tugeva toimega narkootikume. Need inimesed pakkusid talle ka tugeva toimega narkootikume. Isik tunnistab, et on enda meelest liiga usaldav, isegi võib olla mõjutatav, kuid ikkagi suudab vajadusel end kehtestada. Kinnipeetav soovib elada õiguskuulekalt, seetõttu ei võivad tekkida arveteklaarimised teiste soovi elada xxxx, kus tal

noortega. Kinnipeetav ei taha suhelda antisotsiaalse elustiiliga inimestega. Vabaduses harrastas isik "parasiteerivat elustiili", kuna elas ema kulul ning millegagi ei tegelenud. Harju

Maavalitsuse alaealiste komisjoni andmetel on J.K juhtum olnud komisjoni ajaloo kõige raskem ja pikem (kokku on tuldud 13 korral ja arutatud erinevaid rikkumisi).

Kinnipeetav oli Tallinna V ning tal on 34 kehtivat anglas süstemaatiline õigusrikkuja distsiplin oli tal palju rikkumisi Tallinna Vanglas, sest aarkaristust. Isiku sõnul ta mõtles, et talle antakse 9 aastat vangistust ning ta ei suutnud oma emotsioone vaos hoida. Peale Viru Vanglasse paigutamist ei ole kinnipeetava eeme ning ta osaleb noortele l käitumisega probl

mõeldud motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest antakse preemiaid.

Kinnipeetav

tunnistab, et tal olid probleemid alkoholiga ning ta hakkas seda tarvitama 13-14-aastaselt, kuid samas olid perioodid, millal ta seda i tarvitanud. Isik saab aru, et alkoholi üldse e

tarvitamine tõi endaga kaasa negatiivseid tagajärgi. Kinnipeetavat on korduvalt alkoholi tarvitamise eest arkootikumidest tarvitas isik ainult kanepit, väärteokorras karistatud. N proovides seda esimest korda 8-aastasena. Isik tarvitas 14-15-aastaselt kanepi kuid t iga päev, pärast olid perioodid, millal ta seda üldse ei tarvitanud. t vähe. Viimasel ajal tarvitas kanepi Vabanemisel soovib isik narkootikumide tarvitamisest loobuda. Tallinna Vanglas, kui isik sai teada pikast karist Esinevad kiindumussuhteprobleemid, kuna ei usest, esines suitsiidimõtteid.

ole hooliks. Emaga

lähedast, kes temast on väga keerulised suhted, viimase tõttu psühhotraumatiseeritud (peksmised, mõnitamised jms). Kinnipeetav ei lahendanud oma probleeme a tegelemist. Ta sihipäraselt ning vältis nendeg ei mõelnud oma tegude tagajärgedele ning pani toime süstemaatilisi õigusrikkumisi. Hetkel on kinnipeetaval kindlad eesmärgid. väljendan Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Varasemalt on ta ud

minimaalset huvi ametnikega nnipeetav sooritas katseajal uue kuriteo. koostöö vastu. Ki

Kinnipeetav soovib alustada õiguskuulekat elu ning tööle asuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ägivaldse kuriteo on 64% ning v toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tingimisi enne tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava J.K tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus leiab, et J.K tuleb vabastada enne peab tähtaegselt vangistusest, kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata katsea ja käitumiskontroll kuni 01.02.2019 eg

ning kohustada teda täitma KarS § sätestatud kohustust.

75 lg 2 p-s 2

J.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema kindel plaan on minna xxxx, olla seal 10 kuud ja taastuda narkosõltuvusest.

Tema ja nad d sellel teemal. ei ole juures käis tugiisik rääkisi Iseloomustuses märgitu, et tal

ühtegi läheda , on õige st inimest . Vangistuse jooksul ei ole suhted emaga paranenud. Kui ta oli Tallinna Vanglas, siis emaga ei suhelnud ta kuid Viru Vanglas olles nad vahetevahel üldse,

helistavad. hted emaga ei ole pingelised. Ema nad seal Su tahab Tallinnas korteri üürida, et koos elaksid, kuid ta ei taha emaga koos elada. l on plaan keerata elus uus Ta lehekülg ning elada nagu teised normaalsed inimesed. Ta usub, et talle on koht normaalses ühiskonnas.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

J.K tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, J.K ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et J.K ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele ning seda vaatamata sellele, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju tema edasisele käitumisele pidada potentsiaalsel t

tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimisi mõistetud karistus unas korrigeerinud, est vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse su vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude raskusaste on suurenenud, varem pani kinnipeetav toime vargusi, kuid käesolev kuritegu on provotseeritud tapmine.

K ei ole s. Kuigi Viru Vanglasse innipeetava käitumine vangistuses olnud õiguskuuleka

üleviimise järgselt on kinnipeetava käitumine paranenud, on tal käesoleval ajal 34 kehtivat distsiplinaarkaristust,

millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekal tõsise kahtluse alla tema võime teha t, mis seab

seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud.

Kinnipeetav avaldas soovi vabanemisel elama asuda xxxx pakub . Iseloomustusest nähtuvalt

xxxx kinnipeetavale majutusustamisteenust ning tal on seal osaleda 10- ja nõ võimalus

kuulises alkoholiusest taastumise programmis. Kinnipeetav ei ole varem ja narkosõltuv ametlikult töötanud ning tal puudus sissetulek, oli ema ülalpidamisel. Vanglas määrati ta isik tööle koristajana ja ta asus tööle. e tema võimetele vastava

Samuti tagab xxxx kinnipeetaval töö soovi tööle asuda. Isikul puuduvad lähedased, kes . Kinnipeetav on avaldanud vabanemisel

teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetaksid. Suhted emaga olid enne vangistust pingelised, kuid on nüüdseks paranenud, kuid ema juurde isik elama asuda si ki ei soovi. is Kinnipeetav suhtles vabaduses isikutega, kes tarvitasid narkootikume ning pakkusid talle ka narkootikume. Isik tunnistab, et oli teiste poolt mõjutatav. Seega võivad vabanemisel narkootikume tarvitavad isikud mõjutada teda uuesti narkootikume tarvitama. Enda sõnul ei soovi ta elama asuda ema juurde põhjusel, et neil võivad tekkida omavahelised konfliktid, samuti ei soovi ta xxxx endiste tuttavatega kokku puutuda, et vältida omavahelisi arveteklaarimisi. Kinnipeetav tunnistab probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootilise aine kanepi tarvitamist. Enda sõnul soovib edaspidi hoiduda tarvitamisest, mistõttu soovibki minna xxxx.

Positiivsena saab on vanglas olles 3 välja tuua, et kinnipeetav korral käinud psühholoogi

v Kohtu hinnangul ei kaalu astuvõtul ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana.

kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asj - aolude kogumis.

Kinnipeetavale mõisteti eelmise kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistuseks

4 kuud vangistust,

millest ärakandmisele kuulus 2 kuud ja 4 päeva ning mis jäeti täielikult täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Katseajal pani kinnipeetav toime uue, käesoleva kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud. astamine ei ole

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik