1-09-2621/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 11. novembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2621 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Süüdimõistetu X. X. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu X. X. isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: XXX Kaitsja Advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta X. X. temale Pärnu Maakohtu 26. mai 2009. a aasta otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-2621 mõistetud 2 aasta 10 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata.

Välja mõista X. X. menetluskuludena kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

2 Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Pärnu Maakohtu 26. mai 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2621 tunnistati X. X. süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuu pikkune vangistus; KarS § 183 lg 1 järgi mõisteti karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati X. X. mõistetud karistust 22.10.2007. a Tartu Maakohtu otsusega temale mõistetud 2 aasta, 4 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti X. X. 2 aastat 10 kuud ja 1 päev vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.10.2008. a ja lõpeb 28.08.2011. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on X. X. tekkinud ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega 8.10.2009. a.

X. X. on kriminaalkorras karistatud varasemalt 5-l korral, viimati Tartu Maakohtu 22.10.2007. a otsusega KarS § 136 lg 1 järgi.

Kriminaalhooldaja ei nõustu X. X. tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on olnud varasemalt katseajal ega ole suutnud täita katseaja tingimusi ja pannud sel ajal toime uue kuriteo. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud nii alkoholijoobes kui ka kainena – seega võib isik olla ühiskonnale ohtlik ka siis kui ta mõistus on selge. Sõprade poolt mõjutatavus suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetav ei ole tehtud vigadest õigeid järeldusi teinud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

X. X. selgitas, et ta on alates 2004. a hakanud end muutma, ta on suutnud oma tegusid analüüsida, tal ei ole kriminaalaset mõtteviisi. Uusi kuritegusid pärast 2004. a selgitab ta sellega, et murdus mingil hetkel, mida väga kahetseb. Enam ta selliseid tegusid ei tee.

Prokurör on seisukohal, et X. X. ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, kuna ta on süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud, kannab karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, kanda on veel piik karistusaeg.

Kaitsja toetab X. X. ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et selleks on täidetud kõik tingimused. X. X. kahetseb tehtut, samuti nõustub ta täitma kriminaalhooldaja poolt pakutud kohustusi.

Kohtuniku seisukoht

X. X. mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. KarS 76 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75

3 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. X. X. karistusaeg algas 28.10.2008. a ja lõpeb 27.08.2011. a. Kuna käesolevaks ajaks on X. X. karistusajast kantud rohkem kui üks kolmandik ja rohkem kui kuus kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, on kohtul olemas formaalne alus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

X. X. on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korral. Tartu Maakohtu 22.10.2007. a otsusega karistati teda KarS § 136 lg 1 järgi teo eest, mis on toime pandud 2003. a. X. X. kandis vangistust alates 06.05.2004 kuni 22.10.2007. Pärast vabanemist vähem kui aasta jooksul pani X. X. toime uued kuriteod ja seda katseajal. Arvestades eeltoodut puudub kohtul veendumus selles, et X. X. on oma suhtumist ja käitumist muutnud, sest tema teod ei kinnita seda. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad vangla hinnangu kohaselt asjaolud, et kinnipeetav ei suuda alati pikemate tagajärgedega arvestada; ei näe vangistust kui karistust; on seadnud endale vabaduses ebarealistlikud eesmärgid; eitab probleeme ning suhtub kõigesse ülioptimistlikult; kipub oma võimeid üle hindama.

Kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel eluja töökoht ning perekonna materiaalneja moraalne toetus, ei saa X. X. karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada, sest korduvad kriminaalkaristused ning katseajal uue kuriteo toimepanemine näitavad isiku ükskõikset suhtumist ühiskonna reeglitesse ning soovimatust muutuda seaduskuulekaks. Käesolevaks ajaks kantud karistus on liiga lühike selleks, et saaks otsustada, kas X. X. väärtushinnangud on ka tegelikult muutunud ja kas ta on võimeline oma sõnade kohaselt käituma ning vabaduses õiguskuulekalt elama.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb X. X. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik