3-18-667/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-667

Haldusasi

Rein Lossi kaebus Viru Vangla kohustamiseks

korraldada toimikutega tutvumine ja väljastada

toimikutest koopiad ning tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rein Lossi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rein Loss

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rein Lossi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks tähelepanuta.

2. Jätta Rein Lossi taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

3. Jätta Rein Lossi määruskaebus rahuldamata.

4. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 30. augusti 2018. a määruse põhjendusi vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Rein Loss esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, kus soovis

Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist, võimaldada kaebajal tutvuda kohtutoimikutega

ja teha nendest toimikutest kaebajale ärakirju, hüvitada mittevaraline kahju, mis tekkis

toimikutega tutvustamata jätmise ja toimikutest ärakirjade väljastamata jätmise tõttu ning

tuvastada Viru Vangla tegevuse, mis seisnes toimikutest koopiate väljastamata jätmises ja

kaebaja pöördumisele tähtaegselt vastamata jätmises, õigusvastasus. Kaebaja leiab, et vangla

viivitab pahatahtlikult toimikute tutvustamisega, kuna 21. märtsil 2018 vanglasse saabunud

17-st toimikust oli kaebaja 10. aprilli 2018. a seisuga tutvunud kahe toimikuga. Samuti keeldus

vangla väljastamast toimikutest dokumentide koopiaid. Kaebaja taotleb talle tekitatud

mittevaralise kahju summas 522 eurot hüvitamist. Viru Vangla rikub kaebaja inimõigusi, kuna

takistab kohtumenetlust ja õigeaegselt dokumentide esitamist Euroopa Inimõiguste Kohtule.

Samuti rikkus Viru Vangla menetlustähtaegu. Eeltoodu põhjal taotleb kaebaja Viru Vangla

tegevuse ebaseaduslikkuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.

2

2. Tartu Halduskohus tagastas 30. augusti 2018. a määrusega kaebuse kohustamisnõude osas

seoses vangla poolt kohtutoimikutest koopiate väljastamata jätmisega (resolutsiooni p 1),

tagastas kaebuse hüvitamisnõude osas (resolutsiooni p 2) ja lõpetas menetluse kohustamisnõude

osas seoses toimikute tutvumise viivitamisega (resolutsiooni p 3).

Kohus leidis, et kuna tuvastamisnõude osas ei ole kaebaja välja toonud selle esitamise eesmärki,

on tuvastamisnõue, mis on seotud kohtutoimikutest koopiate väljastamata jätmisega ja kaebaja

pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmisega, hõlmatud esitatud hüvitamisnõudega. Nii

toimikutega tutvustamata jätmine kaebaja soovitud ajavahemikul kui ka toimikutest ärakirjade

väljastamata jätmine ja kaebaja pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmine ei riiva

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi, mistõttu ei ole hüvitamisnõudega

kaebus lubatav ja kaebus kuulub selles osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

Haldusasja toimikust koopiate väljastamise otsustamine kuulub tulenevalt HKMS § 1 lg-st 2

koostoimes § 88 lg-tega 1 ja 2 halduskohtu kompetentsi, olenemata, kuskohas haldusasja toimik

asub. Tegemist on menetlusliku õigusega ning koopiate saamiseks saab kaebaja pöörduda asja

menetleva kohtu poole. Antud osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kuna kaebajale tutvustati märtsi- ja aprillikuu jooksul kõiki talle 23. märtsil 2018 edastatud

toimikuid, on toiming, mille sooritamise kohustamist kaebaja taotleb, vangla poolt sooritatud.

Puudub vajadus minna kohustamisnõudelt üle tuvastamisnõudele, kuna kaebaja on esitanud ka

kahjunõude seoses toimikutega tutvumata jätmisega. Samuti puudub vajadus minna üle

tuvastamisnõudele preventiivsel eesmärgil, mistõttu lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 3

alusel menetluse kohustamisnõude osas seoses toimikute tutvumise viibimisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. R.

Loss

esitas

Tartu

Ringkonnakohtule

määruskaebuse

Tartu

Halduskohtu

30. augusti 2018. a määruse tühistamiseks.

Kaebaja väidab, et Viru Vangla rikkus ausa kohtumenetluse head tava ja ei võimaldanud

kaebajal menetleda pooleliolevaid kohtuasju. Kaebaja jääb esitatud kaebuse juurde ning soovib

asja avalikku arutelu avalikul kohtuistungil. Samuti palub kaebaja vabastada end riigilõivu

tasumisest ning jätta kohtukulud vastustaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et R. Lossi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega hüvitamisnõude ja kohustamisnõude osalise

tagastamise osas, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

Samas

peab

ringkonnakohus

vajalikuks

muuta

halduskohtu

määruse

põhjendusi

kohustamisnõudes menetluse lõpetamise osas, mis puudutab kohtutoimikute tutvustamisega

viivitamist.

5. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja on saanud kõigi taotletud toimikutega vanglas tutvuda,

s.t toiming on vangla poolt sooritatud ja puudub vajadus minna kohustamisnõudelt üle

tuvastamisnõudele, tuleb antud osas kaebuse menetlemine lõpetada enne kaebuse menetlusse

võtmist.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et olukorras, kus kaebusega taotletav toiming

on juba tehtud puudub isikul õigus, mida kohustamisnõude esitamisega halduskohtus kaitsta.

Kohtutoimikuga tutvumise õiguse kasutamiseks ei oleks kohustamisnõude esitamine vangla

vastu kohane õiguskaitsevahend aga ka juhul, kui toiming oleks käesolevaks ajaks tegemata.

6. HKMS § 88 lg 6 kohaselt tagatakse menetlusosalisele toimikuga tutvumise võimalus

üldjuhul selles kohtumajas, mille teeninduspiirkonda jääb koht, millest lähtudes määratakse

kohtualluvus. Samas lõikes sätestatakse, et menetlusosaliste huve arvestades võib kohus

võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal. Antud juhul viibis kaebaja, kes toimikutega tutvumist

soovis, Viru Vanglas. Kohtute senise praktika kohaselt võimaldatakse kinnipeetavast

3

menetlusosalisel tutvuda toimikuga kinnipidamiskohas. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega

toimikuga tutvumise võimaluse ja koha osas.

7. Arusaadavalt seab vanglaametnikule toimiku tutvustamine kinnipeetavast menetlusosalisele

täiendavaid ülesandeid ning kohtutoimikute suure hulga korral vajab ka täiendavat ajalist

ressurssi. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et kohtutoimikute tutvustamise või

mittetutvustamise üle otsustamise õigus ei ole vanglaametnikul, vaid konkreetset vaidlust

menetleval kohtul. Tegemist on ühe kohtuasja lahendamise raames tehtava kohtupoolse

menetlusliku otsusega, mis puudutab otseselt isikut, kes soovib toimikuga tutvuda.

Kohtutoimiku vanglasse saatmisel täidab vanglaametnik vaid kohtu antud korraldust tutvustada

toimikut kinni peetavale isikule. Toimiku tutvustamine on vanglaametnikule täiendav

tööülesanne, mis tuleb täita teiste tööülesannete kõrval ning võimalusel menetlusosaliste huve

arvestades. Näiteks võib menetlusosalise soov tutvuda toimikuga olla tingitud kohtulahendi

peale edasikaebuse esitamise eesmärgist. Kohtulahendite vaidlustamisele on seaduses sätestatud

aga tähtajad, mille järgimata jätmisel võib vaidlustamine nurjuda. Seega ei ole kohane

menetlustähtaegade ületamisel toimikuga tutvumise viibimise põhjendustel vaidlustada vangla

tegevust, vaid vastavad etteheited tuleks esitada kohtule asjassepuutuva kohtumenetluse kestel.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kohtutoimikute tutvustamine eeldab kohtu

vastavasisulist otsustust ja luba, puudutab toimiku tutvustamisega seotud vaidlus konkreetset

menetlusosalist ja kohut. Vangla jääb siinkohal kohtu korralduse täitjaks ning ei ole toimikute

tutvustamisega seotud vaidluse osapooleks. Kaebaja subjektiivsele õigusele tutvuda haldusasja

toimikuga ei vastandu mitte vangla, vaid kohtu kohustust võimaldada toimikuga tutvumist.

Kaebaja õigus on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus ning sama seadus reguleerib ka

selle õiguse kasutamist, panemata seejuures toimiku tutvustamise korraldamisel kohustusi

vangistuse täideviimist korraldavale haldusorganile. Seetõttu toimikuga tutvumise viibimisel

tuleb menetlusosalisel pöörduda kohtu poole, et viimane tagaks toimikuga tutvumise õiguse

tegeliku kasutamise võimaluse.

9. Kohtu eeltoodud seisukohtade pinnalt ei saa olla määruskaebuse rahuldamise aluseks

kaebaja väide, et Viru Vangla rikkus ausa kohtumenetluse head tava. Kaebaja ei ole kaebuses

ega määruskaebuses esitanud ka väidet, et tal oleks toimikuga tutvumise viibimise tõttu mõnes

kohtuasjas jäänud tähtaegselt edasikaebus või muud olulised menetlusdokumendid esitamata.

Euroopa Inimõiguste Kohtu poole saab kaebaja pöörduda alles pärast seda, kui on ära kasutanud

kõiki siseriiklikud võimalused oma kaebuse lahendamiseks, s.t pärast kaebuse lahendamist kõigi

kolme kohtuastme poolt.

10. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus arvamusel, et kaebaja kaebus, mis puudutab Viru

Vangla kohustamist tutvustada kaebajale edastatud kohtutoimikuid, tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, s.o on põhjusel, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

11. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu

haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada

menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab

ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.

12. Kaebaja esitatud taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4

kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Kaebaja on esitanud piisavalt põhjaliku kaebuse koos põhjenduste ja

taotlustega. Vaidluse asjaolusid arvestades ei näe ringkonnakohus vajadust asja lahendamiseks

kohtuistungit korraldada.

/allkirjastatud digitaalselt/