2-17-8391/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Margo Klaar ja Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8391

Tsiviilasi

XX ja YY hagi CC vastu pärandvara jagamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Alla Raudsepp

Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Mare Sepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta CC apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 24. septembri 2018 otsus tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja I) ja EE (hageja II õiguseelneja) esitasid 30.05.2017 Harju Maakohtule hagi

CC (kostja) vastu pärandvara jagamiseks. Maakohus lubas 11.07.2018 YY-l (hageja II) astuda

menetlusse üldõigusjärglasena.

Hagiavalduse kohaselt suri AA 05.09.2008. Hagejad ja kostja on tema pärijad. Pärimisõiguse

tunnistus tõestati 20.07.2011. Pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga XXX

Tallinnas (edaspidi „korteriomand“). Korteriomand on alates pärandi avanemisest kostja

valduses. Korteriomand kuulub hagejatele ja kostjale ühisomandina. Korteriomand on vastavalt

pärimistunnistusele ühisomanike omand: kostja ¼, hageja I ¼ ja hageja II ½ suuruses mõttelises

osas. Hagejad soovivad müüa asja avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada vastavalt

poolte osade suurusele.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

Hagejad ei ole esitanud ühtegi konkreetset ettepanekut pärandvara jagamiseks. Hagejad

keelduvad kostjale kompenseerimast korteri üüri ja remondikulusid, mida kostja tasus aasta

jooksul peale omaniku surma, kui korter seisis tühjana. Kostja remontis korteri ja üüris välja,

et tasuda korteri üüri. Kostja säilitas sellega pärandvara ja vältis sundvõõrandamise. Kostja

soovib kindlasti esitada vastuhagi, kui ei saavutata kostjat rahuldavat kokkulepet.

Maakohtu lahend ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 24.09.2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda.

Maakohus tugines pärimisseaduse § 152 lg-le 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-le 2 ning

leidis, et pärandvara tuleb jagada hagejate taotletud viisil.

Kostja taotles 17.09.2018 kohtuistungil vastuhagi esitamise võimaldamist. Kohus jättis taotluse

rahuldamata ja lõpetas eelmenetluse, sest kostja ei olnud istungi toimumise seisuga vastuhagi

esitanud ning seetõttu ei esinenud eelmenetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole

vaidlustanud kohtumäärust eelmenetluse lõpetamise kohta ega esitanud vastuhagi. Kostja ei ole

seega taotlenud pärandvara jagamist hagejate taotletust erinevalt.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi täies

ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sellele, et esitas taotluse vastuhagi esitamiseks tähtaegselt,

s.o eelmenetluse ajal. Kostja soovis esitada vastuhagi, kuna pärandvara tuleb jagada nii, et

korteriomand jääks kostja omandisse ja ta hüvitab hagejatele nende osad rahas. Selleks, et

kindlaks määrata pärijate osade suurus rahaliselt, oli vajalik läbi viia korteriomandi hindamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks

arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna rikkumist

ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt

kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et

ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

3 (4)

(TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida

apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, viies läbi puuduliku eelmenetluse, jättis

kostja õigused olulisel määral kaitseta. Õiglane kohtumenetlus tähendab seda, et poolel peab

olema tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Erialakirjanduses on leitud, et õigusliku

ärakuulamise tagamiseks TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes peab kohus teatud olukordades selgitama

menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (Tsiviilkohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn, Juura, 2018, lk 1147). Ringkonnakohtu

hinnangul esineb praeguses asjas arvestatav tõenäosus, et esimese astme kohtus toimunud

menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohatulahendi tegemise (vt nt Riigikohtu

29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31).

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja vastuhagi esitamise mittelubamise tõttu

põhjendamatult halba menetluslikku olukorda. Kostja, juba oma esimeses vastuses hagile,

teatas, et soovib kindlasti esitada vastuhagi, kui ei saavutata temale sobivat kokkulepet (tl 25).

Pärast kostjalt vastuse saamist on maakohus määranud eelistungi. Kostjale ei toimetatud kutset

18.01.2018 eelistungile nõuetekohaselt kätte ja kostja istungile ei ilmunud (tl 131 ja pöördel).

Maakohus määras uue eelistungi 17.09.2018 ja sellel eelistungil läks maakohus istungi jätkuna

üle kohtuistungile. Nimetatud istungil taotles kostja esindaja vastuhagi esitamise võimaldamist,

avaldades, et kostja soovib vastuhagiga korteriomandi endale jätmist ja hagejatele kaasomandi

kaotamise eest raha maksmist (tl-d 146-147 pöördel). Vaatamata sellele on kohus lõpetanud

eelmenetluse põhjendusega, et vastuhagi sai esitada kuni eelmenetluse lõpuni ja kuna istungil

vastuhagi ei esitatud, siis puudusid takistused eelmenetluse lõpetamiseks.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ainuüksi sellele, et kohus on menetlusnormi oluliselt

rikkunud, kuna kostjale vastuhagi esitamist ei võimaldatud. Ringkonnakohus, sisustades

nimetatud rikkumise õigusliku ärakuulamise olulise rikkumisega, leiab, et tegemist on

tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumisega TsMS § 333 lg 4 tähenduses, mis ei võta

kostjalt TsMS § 333 lg 3 järgi õigust nimetatud rikkumisele apellatsioonimenetluses tugineda.

8. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-

le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja

selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste

taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; ja menetlusosaliste

faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1, 2 ja

3). Kohus peab tagama, et asja arutatakse ammendavalt ja asjas tehakse otsus, kui asi on lõpliku

lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1).

9. Praeguses asjas esitasid hagejad pärandvara jagamise nõude. Kuna pärandvaraks on

korteriomand, siis jagamise viisina taotlesid hagejad korteriomandi müümist enampakkumisel

ning saadud raha jagamist pärijate vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hagejate nõude üheks õiguslikuks aluseks on AÕS § 77 lg 2, mis sätestab kohtu poolt

kaasomandis oleva asja jagamise viisi otsustamise. Riigikohtu praktika järgi on vastuhagi

esitamine kohustuslik kaasomandi lõpetamise asjades juhul, kui kostja on nõus kaasomandi

lõpetamisega, kuid soovib kaasomandi lõpetada teistmoodi kui hageja. Kostja avaldas varases

menetlusstaadiumis kohtule, et soovib kaasomandi lõpetada viisil, et korteriomand jääb tema

ainuomandisse ja ta maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas. Kaasomandi

lõpetamise vaidluses on ilmselgelt oluline vastuhagi menetlemine koos põhihagiga, kuna sellest

võib otseselt sõltuda asja tulemus. Kui kaasomand on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega

hagejate taotletud viisil, siis ei ole kostjal võimalik enam eraldi hagiga oma õigusi kaitsta.

10. Vastuhagi esitamist reguleerib TsMS § 373 lg 1, mille järgi on kostjal õigus esitada kuni

eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni

hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui

4 (4)

esineb üks käesoleva sätte p-des 1-3 eeldustest. Maakohus on tõlgendanud nimetatud sätet

koosmõjus TsMS § 329 lg-ga 2. Selle sätte järgi, kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava

kohtuistungi, peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited

selliselt, et need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne

eelistungit, kui kohus ei ole määranud teisiti. Teise menetlusosalise vastuavaldus ning sellega

seotud taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada kohtule selliselt, et need saaks teistele

menetlusosalistele edastada mõistliku aja jooksul enne eelistungit, kui kohus ei ole määranud

teisiti.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et ka kohus peab seejuures TsMS

§ 329 lg 3 järgi tegema õigel ajal kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja aitama

kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa

asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks

võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja

vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 329 lg 4 esimene lause).

11. Maakohtus menetlusnormi rikkumist, s.t vastuhagi esitamise keelamist, ei saa õigustada

menetluse pikaajalise kestusega, sest vaatamata menetluse kestusele ei täitnud maakohus

eelmenetluse ülesandeid.

Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et maakohtule on etteheidetav, et teades kostja

menetluslikku positsiooni, ei määranud kohus kostjale eelmenetluses tähtaega vastuhagi

esitamiseks. Kuigi maakohus määras asja arutamiseks eelistungi, ei selgitanud kohus pooltele

menetluslikku olukorda ega määranud tähtaegasid oma avalduste ja taotluste esitamiseks.

Seega ei ole praegune olukord võrreldav olukorraga, kus Riigikohus leidis, et

menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui kostja teatab kohtuistungil, mis

toimub kaks aastat pärast hagiavalduse esitamist, et ta soovib vastuhagi esitada (vt võrdluseks

Riigikohtu 28.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 15).

12. Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja

selgitamata vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning määramata avalduste ja taotluste

esitamise tähtajad, siis on kohtuotsus tehtud olukorras, kus asi ei olnud lahendi tegemiseks

valmis. Asja uuel arutamisel peab kohus määrama kostjale TsMS § 329 lg 4 alusel tähtaja

vastuhagi esitamiseks. Eelneva tõttu tuleb maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule (TsMS § 658 lg 1). Asja lahendamiseks tuleb maakohtul läbi viia

nõuetekohane eelmenetlus ja anda kostjale võimalus vastuhagi esitamiseks.

13. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest