1-18-6116/87 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6116 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 14. novembri 2018. a määrus, millega jäeti Galina Vidriku (49210072728) taotlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15. veebruari 2018. a määrusega kohaldatud lisapiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Galina Vidriku kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. novembri 2018. a määrus muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on kriminaalasi Galina Vidriku süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7, § 141 lg 1 - § 22 lg 2, § 214 lg 2 p 1, 5 järgi, T.T. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7, § 141 lg 1, § 120 lg 1 järgi, E.V. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7 järgi, E.V. süüdistuses KarS § 133 lg 2 p 7 järgi, K.V. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja S.R. süüdistuses KarS § 141 lg 1 järgi. Nimetatud isikud anti kohtu alla 2. augusti 2018. a määrusega. 2. Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2018. a määrusega võeti seisukoht muuhulgas G. Vidriku suhtes kohaldatud lisapiirangute osas. Kohus tühistas osaliselt G. Vidriku suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 15. veebruari 2018. a määrusega kohaldatud lisapiirangud. G. Vidrikule lubati lühija pikaajalisi kokkusaamisi, kirjavahetuse pidamist ja suhtlemist telefoni teel ema Z.V. ja poja D.M.

2 3. 17. oktoobril 2018. a saabus kohtule G. Vidriku taotlus lisapiirangute osaliseks tühistamiseks. G. Vidrik palub lubada lühija pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel oma isa E.V. ja lapse R.V. isa A..K. 4. Kaitsja toetas G. Vidriku taotlust. Tegemist on G. Vidriku lähedastega, kes ei ole seotud süüdistusega. Süüdistatav ei ole pikka aega isolatsioonis olles saanud lähedastega suhelda. 5. Prokurör ei pidanud lisapiirangute osalist tühistamist võimalikuks. Tartu Vanglast laekunud teabest nähtub, et G. Vidrik kuritarvitab suhtlusõigust. Ta on turvalisuse huvides eraldatud ka lapsest. MAAKOHTU MÄÄRUS 6. 14. novembri. 2018. a määrusega jättis Tartu Maakohus G. Vidriku taotluse lisapiirangute osaliseks tühistamiseks rahuldamata. 7. Lisapiirangute kohaldamine G. Vidriku suhtes on jätkuvalt põhjendatud 8. oktoobri 2018. a määruses toodud põhjendustel. 8. oktoobri 2018. a määrusega on G. Vidrikul lubatud suhelda ema ja pojaga. Täiendav lisapiirangute tühistamine ei ole põhjendatud. Kinnipidamisasutuse ametnikud on leidnud viiteid G. Vidriku poolt suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta. Lisaks ei kinnita rahvastikuregistri andmed, et A. K oleks R. V isa.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Kaitsja taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja G. Vidrikule kohaldatud lisapiirangute osalist tühistamist. Ta palub lubada G. Vidrikul lühija pikaajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ja suhelda telefoni teel isa E. V ja lapse isa A. K. 9. Maakohus on jätnud märkimata põhjendused, kuidas on kohtuni jõudnud viited kinnipidamisasutuse ametnikelt suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta ning nende viidete ja suhtlusõiguse kuritarvitamise sisu. Puuduvad põhjendused, miks G. Vidriku suhtlemine isa ja lapse väidetava isaga takistaks kriminaalasja menetlust. Tegemist on G. Vidriku lähedastega, kellel puudub seos antud kriminaalasjaga. Nimetatud isikutega suhtlemise õigus on üks G. Vidriku põhiõigusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. 11. 8. oktoobri 2018. a määrusega lubas kohus G. Vidrikul lühija pikaajalisi kokkusaamisi, kirjavahetuse pidamist ja suhtlemist telefoni teel oma ema ja pojaga. Ringkonnakohus leiab, et täiendavalt ei ole lisapiirangute tühistamiseks alust. 12. Kohtu poolt kaitsjale ja prokurörile antud kirjaliku vastamistähtaja jooksul saatis viimane kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole suhtlusõiguse kuritarvitusega seoses G. Vidriku täiendav tühistamine võimalik. Pigem tõusetub küsimus nende täielikuks taaskehtestamiseks, kui G. Vidrik oma käitumist ei korrigeeri (KoTo lk 194). Prokurör on saanud kinnipidamisasutuse ametnikelt viiteid võimaliku suhtlusõiguse kuritarvitamise kohta G. Vidriku poolt. 13. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus on viiteid, et isik võib olla kuritarvitanud talle antud õigusi suhelda emaga, ei ole põhjendatud suhtlemispiirangute täiendav tühistamine.

3 Prokuratuur, süüdistatavad ja kaitsjad on küll andnud nõusolekud lühimenetluse kohaldamiseks, kuid ei ole välistatud, et lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobutakse KrMS § 234 lg 5 alusel. Seetõttu ei ole välistatud, et G. Vidrik võib täiendavaid suhtluskanaleid kasutades hakata mõjutama isikuid, keda kutsutakse kohtusse ütlusi andma. 14. Maakohus on määruses märkinud, et A. K puhul ei kinnita rahvastikuregistri andmed seda, et tegemist oleks G. Vidriku poja R. V isaga. Muud tõendid, mis seda ümber lükkaksid, asjas puuduvad. 15. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus Mati Kartau