2-18-115589/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-115589

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. november 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-115589

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi M.-L. J. vastu 1441,76 euro ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1506,07 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja BB Finance OÜ (rk 11306564; asukoht Pronksi 19,

10124 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner,

e-post irina@inkassokeskus.ee;

kostja M.-L. J. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt BB Finance OÜ hagi M.-L. J. vastu 1441,76 euro ja lisanduva viivise

nõudes.

2. Välja mõista M.-L. J. BB Finance OÜ kasuks 624,73 eurot, millest 599,98 eurot on

põhinõue, 6,08 eurot lepingutasu ja 18,67 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 27.09.2018

seisuga.

3. Välja mõista M.-L. J. BB Finance OÜ kasuks viivis põhinõudelt 599,98 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 581,31 eurot.

4. Jätta rahuldamata BB Finance OÜ hagi M.-L. J. intressi 189,43eurot, lepingute muutmise

tasu 365 eurot ning kiirmakse tasu 52,30 eurot väljamõistmiseks.

5. Väljamõistetud summad tasuda Inkassokeskus OÜ arvelduskontole nr XXX, märkides

selgitusse võlgniku nime, isikukoodi ja tsiviilasja numbri.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Asendada jõustunud kohtuotsuses M.-L. J. nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte

avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud 43% ulatuses M.-L. J. kanda ning 57% ulatuses BB Finance OÜ

kanda.

9. Määrata BB Finance OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot (riigilõiv).

10. Jätta M.-L. J. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

11. Välja mõista M.-L. J. BB Finance OÜ kasuks menetluskulud 96,75 eurot.

Otsus toimetada kätte pooltele.

2(5)

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on sõlminud kostjaga ajavahemikul XX.XX.XXXX kuni

XX.XX.XXXX kaksteist tarbijakrediidilepingut (sellest üksteist on refinantseeritud lepingud) ja

ühe lepingu muutmise lepingu laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta. Vaidlust ei ole ka

selles, et kostja on oma kohustusi (tagastada krediidisumma koos intressimaksetega) rikkunud,

mistõttu ütles hageja 23.04.2018 teatisega laenulepingu nr XXX üles alates 08.05.2018.

3. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid,

mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

08.10.2018 hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 803,93 eurot

põhinõude, 189,43 eurot intresside, 6,08 eurot lepingutasu, 365 eurot lepingute muutmise tasu,

52,30 eurot kiirmakse tasu ja 25,02 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub

hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 803,93 eurot

alates 28.09.2018 kuni põhinõude tasumiseni.

4. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal oli laenulepingute alusel raha maksmise

3(5)

kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi ei

esine.

08.10.2018 hagiavalduse täpsustuse järgi on hageja väljastanud kostjale laenu summas

1637 eurot (160 + 120 + 60 + 75 + 300 + 60 + 210 + 105 + 225 + 105 + 107 + 110). Sealjuures

on kostja teinud hagejale tagasimakseid kokku 1801,39 eurot (142 + 153,23 + 149,97 + 141,74 +

140 + 123,14 + 123,80 + 89,63 + 89,57 + 89,57 + 89,57 + 89,57 + 95 + 95 + 94,80 + 94,80),

millest 833,07 eurot on hageja arvestanud põhinõude (laenusumma) katteks, mistõttu on

põhinõude võlgnevuse jäägiks 803,93 eurot (1637 – 833,07).

Kostja on 23.10.2018 menetlusdokumendis tunnistanud põhinõuet, märkides ekslikult nõude

suuruseks

1468,48 eurot,

mis

nähtub

27.09.2018

hagiavaldusest,

kuid

08.10.2018

menetlusdokumendis nõuab hageja kostjalt põhinõudena 803,93 euro tasumist.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista 189,43 eurot intresside katteks (22.02.2018 tasumata intress

55,33 eurot, 23.03.2018 tasumata intress 54,04 eurot, 22.04.2018 tasumata intress 52,70 eurot

ning ajavahemiku 23.04.2018 kuni 08.05.2018 tasumata intress 27,36 eurot), kusjuures hageja on

juba kostja poolt tagastatud 1801,39 eurost arvestanud intresside katteks 822,77 eurot.

Kohus selgitab, et laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal on õigus

otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Samas on seadusandja tarbijakrediidilepingu osas

kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on muu hulgas kaitsta tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede

eest. Nii on VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 järgi on sellisel juhul hagejal õigus nõuda kostjalt

intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kohus märgib vastuseks kostja 23.10.2018 seisukohale, et antud juhul ei ületa laenulepingute

põhitingimuste p-st 3.6 nähtuv krediidi kulukuse määr aastas rohkem kui kolm korda Eesti Panga

poolt 31.05.2016 (on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele

alates 01.07.2016) avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra 19,49% ja 30.11.2016 (on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse

ülempiiri seadmisele alates 01.01.2017) avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra 18,95%. Seega ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale õigus

nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest lepingutes sätestatud suuruses.

Kohus on aga seisukohal, et hageja intressinõue ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagejal

alates lepingu nr XXX sõlmimisest XX.XX.XXXX kuni lepingu nr XXX ülesütlemiseni

08.05.2018 õigus intressile kokku summas 728,82 eurot.

Laenuleping

Arvestuse

algus

Arvestuse

lõpp

Intress päevas

(eurodes)

Päevade arv

Intress

(eurodes)

XXX

19.07.2016

20.07.2016

0,05

0,10

XXX

21.07.2016

22.07.2016

0,27

0,54

XXX

23.07.2016

25.07.2016

0,35

1,05

XXX

26.07.2016

05.08.2016

0,42

4,62

XXX

06.08.2016

03.10.2016

0,56

32,48

XXX

04.10.2016

26.12.2016

0,57

47,88

XXX

27.12.2016

27.12.2016

0,58

0,58

XXX

27.12.2016

27.12.2016

0,70

0,70

XXX

28.12.2016

29.12.2016

0,92

1,84

XXX

30.12.2016

12.01.2017

1,05

14,70

4(5)

XXX

13.01.2017

17.03.2017

1,09

69,76

XXX

18.03.2017

27.04.2017

1,27

52,07

XXX

28.04.2017

08.05.2018

1,34

502,50

Kuivõrd kostja on hageja väitel intressi katteks tasunud 822,77 eurot, ei ole hageja nõue kostjalt

189,43 euro väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tuleb

93,95 eurot (822,77 – 728,82) arvestada võlgnetava põhisumma katteks. Eeltoodust tuleneb, et

hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist 709,98 euro ulatuses

(803,93 – 93,95).

6. Lisaks intressile nõuab hageja kostjalt kõrvalkuludena lepingu sõlmimise tasu 6,08 eurot,

lepingute muutmise tasu kokku 365 eurot ja kiirmakse tasu kokku 52,30 eurot.

Kohus märgib, et nimetatud kõrvalkulude maksmise kohustus on kostjal juhul, kui pooled on

selles lepingutes kokku leppinud. Antud juhul nähtub XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu

nr XXX põhitingimuste p-st 3.3, et lepingu sõlmimise tasu on 6,08 eurot, mis kuulub tasumisele

esimese osamakse hulgas 17.08.2016 muu summana. Ülejäänud laenulepingute sõlmimisel ei ole

lepingu sõlmimise tasu kohaldatud – põhitingimuste p-s 3.3 on lepingu sõlmimise tasuks

märgitud 0 eurot. Samuti ei nähtu vaidlusaluste laenulepingute põhitingimustest ega ka hageja

laenulepingu üldtingimustest, et laenuvõtjal on kohustus lepingu muutmisel või kiirmakse

teenuse tellimisel maksta eraldi lepingu muutmise või kiirmakse tasu. Laenulepingu

põhitingimuste p 4 kohaselt kantakse kiirmakse teenuse tellimisel krediit kliendi arvelduskontole

ühe tunni jooksul, kuid ühestki lepingust ei nähtu kiirmakse teenuse tellimise tasu ega ka

lepingute muutmise tasu. Lepingu muutmise ja kiirmakse tasu kokkulepet ei nähtu ka krediidi

brutosummast (põhitingimuste p 6) ega krediidi tagasimaksmise tingimustest (põhitingimuste

p 7.1 – 7.2), mille järgi sisaldab kostja maksegraafiku järgne osamakse vaid põhiosa ja intressi

makset, muu summa on märgitud nulliks. Isegi kui nimetatud tasude suurus nähtuks hageja

hinnakirjast, mida kohtule esitatud ei ole, tuleks üldtingimuste p 11.2 kohaselt laenusaajal

maksta laenuandja poolt pakutavate täiendavate tasuliste lisateenuste kasutamise eest tasu

hiljemalt maksegraafiku järgse järgmise osamaksega, kui lepingu tingimustes ei ole sätestatud

teisiti. Antud juhul ei nähtu laenulepingutest teistsuguseid kokkuleppeid, samuti ei nähtu

maksegraafikutest lepingu muutmise ja kiirmakse tasumise kohustust.

Kuivõrd laenulepingute põhitingimustest ega üldtingimustest ei tulene kostjale lepingute

muutmise tasu ja kiirmaksete tasu maksmise kohustust, jätab kohus hageja nõuded selles osas

rahuldamata (lepingute muutmise tasu kokku 365 eurot ja kiirmakse tasu kokku 52,30 eurot)

ning arvestab kostja poolt tehtud tagasimaksed, millega hageja on lugenud tasutuks lepingu

muutmise tasu summas 35 eurot ja kiirmakse tasu summas 75 eurot (15 + 30 + 15 + 15),

põhinõude katteks. Seega on hageja põhinõude suuruseks 599,98 eurot (709,98 – 35 – 75).

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlalt viivise seadusjärgses määras (8% aastas) alates

lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast 09.05.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni

27.09.2018 kindla summana ning edasi kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on

VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Seadusjärgseks viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 näeb

ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

5(5)

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest. Antud juhul on kokkulepitud viivisemäära

asemel kohaldatud seadusjärgset määra, mis on kostjale soodsam ning mida üldjuhul ei ole alust

vähendada.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja seadusjärgse viivisenõude põhinõudelt 599,98 eurot

ajavahemiku 09.05.2018 kuni 27.09.2018 eest summas 18,67 eurot (viivis arvutatud

viivisekalkulaatorit kasutades) ning mõistab alates 28.09.2018 kostjalt välja viivise seadusjärgses

määras 599,98 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 581,31 eurot.

8. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 599,98 eurot, lepingutasu 6,08 eurot, 27.09.2018 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 18,67 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 599,98 eurot

seadusjärgses määras alates 28.09.2018 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

581,31 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt intressi 189,43 eurot, lepingute

muutmise tasu 365 eurot ja kiirmakse tasu 52,30 eurot väljamõistmiseks.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Kostja taotlusel tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel asendada jõustunud kohtuotsuses tema nimi

initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~43% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 43% ulatuses

kostja kanda ja 57% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal rahaliselt kindlaks määratavaid

menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

Hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja riigilõivuseaduses sätestatud määrale. Muid kulusid ei ole hagejal tekkinud

(lepinguline esindaja on hageja töötaja).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 96,75 eurot (43% 225 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik