2-18-15271/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15271

Tsiviilasi

N V hagi V V vastu

abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N

V

(isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: V V (isikukood XXX,

elukoht

XXX,

e-post

XXX)

27.11.2018

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada N V ja V V abielu, mis on sõlmitud 22.05.2010 Ida-Viru

Maavalitsuses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr XX.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Tagastada riigilõiv summas 50 eurot N V kontole nr XXX.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Pooled on loobunud õigusest esitada otsusele apellatsioonkaebus.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hageja ja kostja abiellusid hagi kohaselt 22.05.2010 Ida-Viru Maavalitsuses. Pooled ei ela enam

koos juba umbes 2 aastat. Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib jätkuvalt lahutust, pooled elavad

eraldi, kostjaga ära leppida ei ole võimalik. Hageja loobus kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest, hageja soovib poole riigilõivu tagastamist. Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kostja seisukohad

Kostja vastas 06.11.2018 kirjalikult hagile, et on hageja väljatooduga nõus. Kohtuistungil võttis

kostja hagi õigeks. Pooled ei ela enam koos, leppida pole võimalik, kostja on lahutusega nõus.

Kostja loobus kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kostja on võtnud hagi õigeks. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 440 lg 1 kohaselt kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks peaks jätma kostja õigeksvõtu vastu võtmata. Mõlemad

pooled on kohtule kinnitanud, et abielusuhted on käesolevaks ajaks nende vahel lõppenud ning

leppimise võimalust kumbki pool ei näe. Kuna pooled ei ole valmis leppima ning ka kostja on

võtnud hagi õigeks ning on lahutusega nõus, asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses

tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele

teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja tasus hagi esitamiselt riigilõivu

100 eurot. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada 50 eurot. Kohus tagastab poole

tasutud riigilõivust samale arvele, millelt riigilõiv laekus.

Tsiviilasja hind ja menetluskulud

Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3 500 eurot.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses

sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik