2-18-6013/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.11.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-6013

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi A Li vastu kahju

hüvitamise nõudes

Hagihind

5 600,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood xxx)

Hageja

esindaja:

Pille

Pihler

(e-post

pille.pihler@haigekassa.ee)

Kostja: A L (isikukood xxx, e-post xxx)

07.11.2018

Kohtuistungi toimumise aeg

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Lilt 5 600,76 eurot Eesti Haigekassa kasuks.

3. Menetluskulud jätta A Li kanda.

4. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hagiavalduse kohaselt tekitas A L 21.07.2014 tervisekahjustusi R Tile, kes vajas tekitatud ja

saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. R Tile osutati tervishoiuteenuseid ning aset

leidsid kindlustusjuhtumid. Hageja on võimaldanud R Tile tekitatud tervisekahjustuste tõttu

ravikindlustushüvitisi summas 5 600,76 eurot, mis on tervishoiuteenuste osutajale hageja

poolt tasutud. Hageja saatis kostjale nõudeavalduse

ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta, kuid nõudesumma 5 600,76 eurot on senini hagejale

tasumata.

Hageja palub välja mõista kostjalt 5 600,76 eurot hageja kasuks ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Kostja seisukohad

Kostja ei tunnista hageja nõudeid ja peab neid põhjendamatuks. Kostja ei ole nõus hageja

arvamusega, et ta vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik

ravikindlustushüvitisi. Tõendatud ei ole, et kõik hageja poolt osutatud tervishoiuteenused on

seotud kindlustusjuhtumiga.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Harju Maakohtu otsusega 27.06.2017 nr 1-17-2291 on tõendatud, et A L tekitas 21.07.2014

tervisekahjustusi R Tile (t.l. 3-9). Tuvastatud on, et A L tekitas R Tile järgmised

tervisekahjustused: xxx (t.l. 3-9, 11-20). Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et R Tile

tekitatud tervisekahjustuste tõttu vajas R T tervishoiuteenuseid ning R Tile on võimaldanud

tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi hageja. Veenev on hageja väide, et R T oli

ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud

ravikindlustusseaduse alusel ja temale võimaldati tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel

näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Vaidlust ei ole, tervishoiuteenuse osutajad olid

hageja lepingupartnerid. Vaidlust ei ole, sest R Tile tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud

tervishoiuteenuste eest on hageja poolt seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustusena

hageja andmekogu andmetel tervishoiuteenuste osutajate esitatud raviteenuste järgmised arved: 1.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 4254382 alusel 11,36 eurot; 2. SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 4398202 alusel 248,43 eurot; 3. SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 4617661 alusel 18,49 eurot; 4. SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 4599138 alusel 126,13 eurot; 5. SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria VI nr 1295529 alusel 2 390,23 eurot; 6.

Ida-Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria MP nr 7002667 alusel 2 103,43 eurot; 7.

Ida-Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria MP nr 7129652 alusel 560,43 eurot; 8.

Ida-Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria MP nr 7974849 alusel 20,23 eurot; 9.

Ida-Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria MP nr 7989893 alusel 100,93 eurot; 10.

Ida-Tallinna Keskhaigla AS raviteenuste arve seeria MP nr 8049368 alusel 13,39 eurot; 11.

Mustamäe Polikliiniku Perearstikeskus OÜ raviteenuste arve seeria AK nr 475671 alusel 7,71

eurot (t.l. 11-22).

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 2 lõike 1 kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise

süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise

rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks RaKS-is

sätestatud tingimustel ja korras. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja

õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud

isikule

võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud

isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud

tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise

töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõikest 1 tagasinõudeõigus isiku

suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik

ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu

maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste

loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult

tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse

osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole

kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 kohaselt on süü vormid

hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on R Tile tekitanud tervisekahjustusi, siis on tema

tegevus olnud õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole süüdi R Tile tervisekahjustuste

tekitamises, mh. ei ole kostja tõendanud, et tema ei ole R Tile tekitanud tervisekahjustusi olles

hooletu. Kuna kostja on tekitanud R Tile tervisekahjustused, siis on kostja kohustuseks hüvitada R

Tile tervisekahjustusega põhjustamisega tekkinud kahju, s.o. R Ti tervishoiuteenuste tasumise

eest, sest kui kostja ei oleks tekitanud R Tile tervisekahjustusi, siis ei oleks R Tile osutatud hageja

lepingupartnerite poolt tervishoiuteenuseid, missugused kulutused kui ravikindlustushüvitise

hüvitas esitatud arvete alusel hageja.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hüvitanud hagejale ravikindlustushüvitist kokku summas 5 600,76

eurot (t.l. 10). Kostja arvates pole ravikindlustushüvitisena R Tile tema osutatud

tervishoiuteenuste näol põhjendatud, sest R Ti enda tegevus soodustas temale kahju tekkimist.

VÕS § 139 lg 1 sätib, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 3 kohaselt isiku tervise kahjustamise

korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul,

kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. VÕS 139 lg 4 alusel

ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise piirangut kohaldata

ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja. Kuna R Tile on

tekkinud kahju hüvitanud kindlustusandjana hageja, siis ei ole käesolevas vaidluses põhjust

vähendada kahjuhüvitist.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja peab hagejale tasuma 5 600,76 eurot R Tile osutatud

tervishoiuteenuste alusel osutatud ravikindlustushüvitiste katteks.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS

§ 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik