4-18-4625/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2018, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Sekretär Helju Rebane Väärteoasja number 4-18-4625 Väärteoasi Tõnu Arraku kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 23.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2780,16,009898 Menetlusalune isik Tõnu Arrak isikukood 39009222745; elukoht XXXX; e-post XXXX Kaitsja Raivo Kiisk R.K.Õigusbüroo e-post raivo@rkb.ee Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti LõunaPrefektuur asukoht Riia 132, Tartu; e-post louna@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 23.08.2018 otsus väärteoasjas nr 2780,16,009898 ning lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

2. Hüvitada riigieelarve vahendite arvelt õigusabikulud (seitsesada kakskümmend) eurot ning kanda nimetatud summa Tõnu Arraku arvelduskontole nr XXXX

3. Saata kohtuotsus menetlusalusele isikule, tema esindajale ja kohtuvälisele menetlejale ning menetluskulu hüvitamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Tartu

Maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus jõustub, kui kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. MENETLUSE KÄIK 24.07.2018 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Janis Miilits väärteoasjas nr 2780,16,009898 väärteoprotokolli selle kohta, et 02.11.2016 kella 06.47 paiku juhtis Tõnu Arrak mootorsõidukit Valtra A93 reg nr XXX Tartu linnas Narva mnt 3 juures, kus eritalituse sõidukiga teehoiuülesannete täitmisel ei taganud liikluse ohutust, mistõttu paigalt liikuma hakkamisel ei veendunud oma tegevuse ohutuses ning sõitis reguleerimata ülekäigurajal ette Narva mnt-l Raatuse tänava suunas liikunud sõidukile Hyundai reg nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Tõnu Arrak varalise kahju AS DNB Pangale sõiduki Hyundai vasakpoolse esinurga - esistange muljumisega. Sellega pani Tõnu Arrak toime liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 23.08.2018 otsusega väärteoasjas nr 2780,16,009898 karistati Tõnu Arrakut LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 26 trahviühikut, s.o

104 eurot. 07.09.2018 esitas menetlusaluse isiku Tõnu Arraku esindaja Raivo Kiisk Tartu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteokoosseisu puudumise tõttu ning menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulude hüvitamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteoprotokollist nähtuvalt on tegu, milles menetlusalust isikut Tõnu Arrakut süüdistatakse, toime pandud 02.11.2016. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur on Tõnu Arraku suhtes 23.08.2018 teinud väärteootsuse, kuid see ei ole veel jõustunud, sest menetlusalune isik kaebas selle edasi Tartu Maakohtusse. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 1 ja lg 3 esimese lause koostoimest tulenevalt ei tohi kedagi väärteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui väärteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Kohus peab vajalikuks märkida, et Lõuna prefektuur on sündmuse osas, mis toimus 02.11.2016 vormistanud väärteoprotokolli 24.07.2018, seega enam kui aasta ja kaheksa kuud hiljem. Otsus, mida vaidlustatakse, on aga tehtud eelpool nimetatud kuupäevast veel kuu aega hiljem. Kohus leiab, et väärteoasja menetlemine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Ka kohtule peab jääma mõistlik aeg väärteoasja menetlemiseks. Kuna Tõnu Arrakule süüks arvatava väärteo toimepanemisest on nüüdseks möödunud enam kui kaks aastat, siis tuleb asuda seisukohale, et praeguseks ajaks on see tegu KarS § 81 lg 2 järgi aegunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 132 p-st 3 omakorda tuleneb, et maakohus võib oma otsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Eelnevast lähtuvalt tuleb Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 23.08.2018 otsus väärteoasjas nr 2780,16,009898 tühistada ning väärteomenetlus lõpetada väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Menetluskulud 11.11.2018 esitas menetlusaluse isiku Tõnu Arraku kaitsja Raivo Kiisk kohtu nõudel menetluskulude nimekirja menetlusaluse isiku poolt väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Nimekirjast nähtuvad väärteoasjas tehtud toimingud ning nende peale kulunud aeg: kliendiga kohtumine, väärteoasja õiguslik analüüs ja väärteoasja materjalidega tutvumine

– 1 tund ning kaebuse koostamine ja esitamine kohtule – 5 tundi. Esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on Tõnu Arrakul tekkinud menetluskulu kokku summas 720 eurot (summa koos käibemaksuga). Menetlusalune isik on kinnitanud, et menetluskulud seonduvad käesoleva väärteoasjaga. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Riigikohus on 02.12.2011 kohtulahendis nr 3-1-1-99-11 sedastanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kohus märgib, et võttes arvesse kehtivat kohtupraktikat, siis on kaitsja tunnihinna tasu 100 eurot + käibemaks igati põhjendatud ja mõistlik. Samas möönab kohus, et kuigi asjas tehtud väärteootsuse tühistamist ei tinginud kaitsja poolt koostatud kaebuses ja seisukohtades toodud õiguslikud asjaolud, on siiski põhjendatud ka õigusteenuse osutamise maht 6 tunni ulatuses. Seega kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele menetlusaluse isiku Tõnu Arraku poolt valitud kaitsjale makstud mõistlik tasu kokku summas 720 eurot riigieelarve vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer Kohtunik