2-18-7387/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-7387

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-7387

Tsiviilasi

Osaühingu Rakvere Betoon hagi OÜ Ortunc Fikretbey

(endine Meritus Infra OÜ) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3131,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Rakvere

Betoon

(registrikood:

11929986; asukoht: Näpi tee 10m Näpi alevik, Sõmeru vald,

Lääne-Viru maakond)

Hageja

lepinguline

esindaja

Erki

Casar

(e-post:

adolfioigus@gmail.com)

Kostja OÜ Ortunc Fikretbey (endine Meritus Infra OÜ)

(registrikood: 12731045; asukoht: Rävala pst 8-241C,

Tallinn; e-post: transatlantic.international@contractor.net)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Ortunc Fikretbey Osaühingu Rakvere Betoon kasuks

põhivõlgnevus 2131,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1000 eurot.

3. Jätta menetluskulud OÜ Ortunc Fikretbey kanda.

4. Määrata Osaühingu Rakvere Betoon menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista OÜ-lt Ortunc Fikretbey Osaühingu Rakvere Betoon kasuks välja 700 eurot.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing Rakvere Betoon (edaspidi hageja) esitas 11.05.2018 Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajale hagiavalduse Meritus Infra OÜ (praegune OÜ Ortunc Fikretbey, edaspidi kostja)

vastu võla nõudes. 11.05.2018 määrusega jäeti hagi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas

menetlusse võtmata ning edastati tööpiirkonna järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale.

Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid XX.XX.XXXX müügi raamlepingu, millega fikseeriti

poolte vahelised õigused ja kohustused hagejalt tellitud kauba või teenuse müügiks. Hageja

tegeleb kaubabetooni ja betoonelementide valmistamisega. Hageja müüs kostjale enda poolt

valmistatud betoonisegu, mille kohta vormistati saatelehed. Saatelehtedel on märgitud kauba

liik, maht, osutatud teenus ning need kõik on allkirjastatud kostja poolt. Müüdud betooni osas

koostati ja edastati kostjale arved. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on maksetähtajaks

28 päeva. Kuna kostja ei täitnud rahalisi kohustusi, edastas hageja esindaja kostjale 5.01.2018

ettepaneku rahaliste kohustuste täitmiseks. Ettepaneku edastamise hetkel oli rahaliste

kohustuste suuruseks 4867,97 eurot. Hageja andis kostjale arvete tasumiseks või

maksegraafiku sõlmimiseks täiendava tähtaja 10.01.2018. Samuti teavitas hageja kostjat, et

kui rahalised kohustused täidetakse täiendava tähtaja jooksul, siis jääb viivise summaks

üksnes 161,57 eurot. Kostja teatas, et kolmanda isiku tegevuse tõttu ei saa tasuda, kuid lubas,

et kui saab rahad kätte, siis tasub. 6.02.2018 vastas kostja hageja päringule „loodan saada

hiljemalt selle nädala lõpuks kõik asjad korda ning ehk ka rahad liikuma selle nädala jooksul.”

6.03.2018 teavitas hageja et kohaldab viivist, kui ei tasuta rahalist kohustust. 2.04.2018 hageja

teatas, et nõukogu 29.03.2018 otsuse kohaselt, kui esitatud arved tasutakse hiljemalt

9.04.2018, siis täiendavat viivist ei esitata. Kostjal on tasumata arved kogusummas 2131,20

eurot (arve nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot, arve nr 2383

summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot).

Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu p-le 2.3 määraga 0,5% päevas. Viivis

11.05.2018 seisuga hagi aluseks olevate arvete osas on 1402,28 eurot. Hageja märgib, et

kostjale anti korduvalt uusi tähtaegasid ning hoiatati, et rikkumise korral nõuab hageja viivist.

Eesmärgiga maksta vähem riigilõivu ning lootuses, et asi lahendatakse kompromissiga ei

nõua hageja hetkel nn jooksvat viivist ja vähendab sissenõutavaks muutunud viivist 1000

euroni ning ei nõua hetkel viivist teiste arvete eest, mis tasuti samuti hilinemisega.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 2131,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivise 1000 eurot.

2. Vastuses hagile kostja teatab, et ei vaidle vastu põhivõlgnevuse summa 2131,20 euro

tasumisele. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele summas 1000 eurot. Hageja poolt kostjale

esitatud arvetel on viivisemääraks märgitud 0,05% päevas. Kostja nõustub, et poolte vahelises

lepingus oli kokku lepitud viivisemääras 0,5% päevas, kuid leiab, et võlgnetava viivise

arvutamisel tuleb lähtuda arvetel olevast viivisemäärast 0,05% päevas. Arvutades

viivisesumma arvetel oleva viivisemäärata, tuleb viivise summa hagis nõutust oluliselt

väiksem.

3. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Võlausaldajal on õigus lepingus märgitud

viivisemäära vähendada, mis ei võta võlausaldajalt õigust esitada olukorras, kus võlgnik

ikkagi oma kohustusi ei täida, kohtusse hagi viivise nõudes, mis on arvestatud lepingus

näidatud viivisemäära alusel. Poolte vahel puudus kokkulepe viivisemäära 0,05% päevas osas.

4. Äriregistrist nähtub, et alates 10.07.2018 on kostjal uus osanik ning juhatus on vahetunud

alates 3.08.2018. 24.09.2018 toimunud kohtuistungile ei õnnestunud kostjale kohtukutset

kätte toimetada. Kohtukutse 20.11.2018 toimunud kohtuistungile on kostjale kätte toimetatud

avalikult. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohtu seisukoht, menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita

või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 3 p 3

kohaselt kohus ei tee kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral tagaseljaotsust, kui kostja

oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kuna kostja oli

16.07.2018 esitatud vastuses hagile nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, ei tee

kohus hageja taotlusel tagaseljaotsust, vaid lahendab asja sisuliselt.

6. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Asjaoludest

nähtuvalt

poolte

vaheline

leping

vastab

müügilepingu

tunnustele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Põhinõudena nõuab hageja kostjalt müüdud kauba eest tasumist

vastavalt esitatud arvetele nr 2361 summas 799,20 eurot, arve nr 2380 summas 710,40 eurot,

arve nr 2383 summas 532,80 eurot ja arve nr 2395 summas 88,80 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja

§ 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Kostja ei vaidle põhinõudele vastu. Seetõttu kohus rahuldab hageja põhinõude ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2131,20 eurot.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, millist viivisemäära antud juhul kohaldada.

Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3 kohaselt tasumisega viivitamise

korral oli viivise määraks 0,5% päevas (tl 7). Samas on hageja poolt kostjale esitatud arvetel

märgitud viivisemääraks 0,05% päevas (14-17). Kohus nõustub hagejaga, et üksnes arvetel

väiksema viivisemäära märkimine ei võta talt õigust nõuda viivist lepingus kokku lepitud

määras.

Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise aja (11.05.2018) seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise summas 1000 eurot. Arve nr XXX summas 799,20 eurot ning arve nr XXX

summas 710,40 eurot tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates

29.12.2017 kuni 11.05.2018 summas vastavalt 535,46 eurot ja 475,97 eurot; arve nr XXX

summas 532,80 tasumisega viivitamise eest alates 2.01.2018 kuni 11.05.2018 summas 346,32

eurot; arve nr XXX summas 88,80 eurot tasumisega viivitamise eest alates 3.01.2018 kuni

11.05.2018 summas 57,28 eurot (viivisearvestused on tehtud viivisekalkulaatorit

(http://www.viivisekalkulaator.ee/) kasutades). Kokku on hagejal õigus nõuda arvete

tasumisega viivitamise eest viivist 1415,03 eurot. Arvestades hageja nõuet mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1000 eurot.

6. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 400

eurot nelja tunni eest (hagiavalduse koostamine ja edastamine kokku 2 h, kostja vastusega

tutvumine 0,5 h, hageja seisukoha koostamine ja edastamine 1 h, istungiks ettevalmistamine

0,5 h). Ühe tunni maksumus oli 100 eurot (summa ilma käibemaksuta). Riigilõivu on hageja

tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ja

tunnitasu on arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175

lg 1). Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 700 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik